Ehitusfoorum

Tere,
Tekkis küsimus uue kilbi ehitamisel. Tean, et RVK tuleb paigaldada pistikute ette aga küsimus tekkis selles, et kas panna kõik pistikud ühe 3F RVK taha või jagada kahe 3F RVK taha ära nad (1RVK: köök, vannituba, wc 2RVK: 2magamistuba, esik, elutuba, õues asuv trepivalgus)? Elektripliidile ja ahjule RVK ei paneks või kui paneks siis need läheksid ka 1RVK alla? Kuna pliidil ja ahjul metall korpus võiksid nad iseensest minna RVK alla.

Voolud tulevad sellesse kilpi garaazis asuvast peakilbist kus on PEN jagatud juba PE ja N. Garaazis asub ka kordusmaandus.

Lisan joonistatud pildi plaanis kus kõik on 1 RVK taga.

Naised saunas teadsid rääkida, et tänapäeval peab kõik rvk taga olema. Ahjaa, seda ka, et tänapäeval peab olema selliste asjade tarvis projekt. Ja reaalsus peab vastama projektile. Ja elektritöid võib teha AINULT selleks vastava pädevusega isik.

Kui on üks RVK terve maja peale siis ühe lekke puhul on ka tere maja pime. Kui on mitu RVK'd siis ühe ahela vea puhul jääb "ellu" rohkem seadmeid. Need seadmed millel on metallkest ja mis puutuvad kokku veega võiks ilma mingi erandita RVK taga olla. Elektripliit kah. Muude asjade kohta võiks kah aga igale toapistikule ja laelambile RVK on minu arvates küll mõttetu. Ja ole muretu, kohe tuleb veel 10 tegelast kes kõik räägivad, et ainult ja ainult paberitega tüüp tohib midagi teha. Teistel on ülimalt heal juhul vaid sel teemal mõtlemine lubatud.

Valgustust ma ei plaaninudgi panna RVK taha. Kas vannitoa valgustus soovitatase panna RVK taha? Ausalt õeldes ma ei teagi kas tänapäeva el. pliidid ja ahjud tahavad 3F saada. Loogiline oleks iseeneset. Köögi pistikud pean ka kahe faasi vahel ära jaotama kuna seal on kõige suurem hulk võimsaid tarbijaid. Ei taha, et kui teen kohvi, teevett, röstin saia ja siis külmkapp tööle hakkab, et siis lööb ülekoormuse tõttu välja. Praegu arvan et jaotan kahe 3F RVK taha asja ära. Pliidile otsiks miski kombineeritud RVK ja ülepingekaitsme.

Üks mõte oli panna ühe 3F RVK asemel kolm 1F oma. Aga ma ei tea kas neid saab alt latiga ühendada teiste 1F kaitsmetega. Kuna enamus võtavad ära 2 kohta kilbist. Siis oleks lihtsalt mingi rikke korral vähem asju mis toas ära surevad.

Kui täpne olla, siis RVK taga peavad olema kindlasti kõik üldotstarbelised pistikupesad. Ja kodus on üsna raske ette kujutada miskit spetsiifilist pistikupesa, mida saab kasutada vaid spetsiifilise seadme toiteks (see oleks vast mõeldav, kui see oleks miski erilise konstruktsiooniga pesa kuhu tavalised pistikud ei sobi ?) Palju on sel teemal diskuteeritud külmkapi pistikupesa ümber, et see on külmkapi taga ja sinna justkui midagi muud ühendada ei saa. Saab ikka küll - kindlasti paneb leidlik omanik sinna hoopis pikendusjuhtme mitme pesaga, et siis külmkapi peal raadiot, mikroahju, moblalaadijat vm sellist kasutada.

Külmkapp kütab kirgi seetõttu, et RVK juures on teinekord oht tarbetult rakenduda. Näiteks suvel välguimpulsside peale. Kui ise juhtud kodunt pikalt ära olema, siis lähevad su sügavkülmikusse kogutud talvevarud paari päevaga aia taha.. (Abiks oleks väärrakendumiskindlad RVK-d, kuid enamus spetsialiseeritud elektrikaupade müüjaidki ei tea, et sellised asjad olemas on. Ja RVK korduslülitusplokid, mis peale rakendumist RVK paar korda uuesti sisse lülitavad, enne kui see lõplikult välja jääb. Ja loomulikult korralik liigpingekaitse).

Omast kogemusest võin öelda, et ahi pole kõige suurem tarbija - minu integreeritaval ahjul oli tavaline 16 A pistik otsas. Pliidiplaat ise on võimsam, aga ka neid saab enamasti ühendada nii kolme- kui ka ühefaasilise toite peale. Ühefaasilise ühenduse puhul muidugi on voolud suuremad ja kui tahad mitut plaati korraga kasutada, siis kaabel peab vastavalt jämedam olema.

Eesti riigis minuteada keeldu kõike ühe rikkevoolukaitsme taha panna ei ole. Küll aga summeeruvad sel juhul kõik normaalsed lekked ja RVK võib ka sel põhjusel teinekord tarbetult rakenduda, pluss asjaolu, et siis on kõik pistikud korraga tummad. Väikese maja korral on see siiski vaid pigem teoreetiline võimalus.

Kui sul on kaherealine kilp juba valitud, siis oleks ehk mõeldav valgus ühe faasi pealt panna ja pesad kahe faasi peale (mõlemad RVK-ga kaitstud) ära jagada? (Muide - kui ühe RVK taha paned mitu väljuvat liini, siis oleks mõistlikum jälle kasutada kahepooluseiseid automaate - muidu võib pärast rikkis ahela otsimine vaevalisemaks osutuda...seega nokk kinni saba lahti..ruumi kokkuhoid tuleb ikka millegi arveklt. )

Üsna mõistlik on iga faas kilbis omaette reale ja rea ette 1F RVK. Sama tootja asju saab ikka latiga kokku ühendada. Aga vähemalt 1 kolmefaasiline 16 A pesa võiks vähemalt eramajas ikka olla - teinekord tuleb mõni suurem tööriist kohale.


Metallkorpust iseenesest ei ole vaja karta kui see metallkorpus korralikult maandatud (kaitsejuhiga ühendatud) on. Topeltisolatsiooniga seadmete puhul seda ei pea aga tegema.



Autot võib poest samuti igaüks osta kui vaid raha on - tänaval sõita võib aga ainult see, kellel on load - selle üle me täna ei imesta. Ja tehnilise ülevaatuse tegemist kah inimõiguste ahistamiseks ei pea. Kunagi jõuab riigivõim sinna, et hakkab juba ammu kehtiva seaduse (elektripaigaldise korrasoleku kontrollist) täitmist nõudma. Ja siis on vaja nii projekti, mõõdistamistulemusi kui ka pädeva mehe allkirja.
Mis raha eest need pädevad mehed on valmis tulevikus riskeerima, et iseehitaja teadmatusest tehtud väikse vea eest mõne kolmanda isiku surma eest vastutuse võtavad ?

Odavam on asjad kohe korralikult teha.. . kui teed ise, siis õpi enne hoolega ja kaasa kohe tuttav allkirjaõiguslik mees , küsi temalt nõu ja katsun temalt see allkiri täna kätte saada.


Ja tõsiselt imestan, et midagi pole kuulda kindlustuskeissidest, kus kindlustaja on üritanud tulekahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumiseks elektripaberite puudumise taha pugeda...

Kolme faasiline 16A tuleb garaazi. Seda eluruumidesse vaja ei tohiks minna. Iga faas eraldi rea peale panna on natuke liiast kuna siis jääb suuremosa rida tühjaks. Mitu faasi ühe rea peale on natuke mõistlikum hetkel.

No peaülitiga ja laevalguse automaatidega samas reas saaks ju olla ka ühefaasilised RVK-d. Viimastest tuleks siis omakorda toide teise ritta rea pistikupesade automaatide peale. Kummagile faasile 6 (või 7?) automaati - peaks ju küll olema (pliit sel juhul 1-faasilise toite peal).

Või siis all reas ikkagi kolmefaasiline RVK pesadele, aga külmkapi pesale omaette RVK esimeses reas (sest ega neid laevalguse liine niipalju nüüd kah eraldi ei ole vaja - tarbimine laevalgusel ju tänapäeval väike ja need on suht rikkekindlad asjad.. Milleks kaablit raisata - hargne harukarpides.. )

Variante on palju....

PS
Kui sul on peakaitse 3F ja ainult 16A siis muidugi võiks kilbis rohkem ruumi olla - äkki on mingil hetkel kasulik osta soojuspumpi vms aga peakaitse ei kannata suurt üheaegset tarbimist välja ja peab hakkama kasutama vähemolulisemate väljalülitamiseks prioriteedireleesid (ummisjalu ampreid juurde ostma tõtata pole kohe mõtet).

Veekeedukann lülitab näiteks oma töö ajaks pliidi (või selle ühe plaadi) välja jne.

Peakaitse on 20A. Tahan ostagi varguga sest tulevik näeb soojuspumpa. Tubade valgus on grupeeritud, ei näinud isegi mõttet üks laelamp panna ühe kaitsme taha. Ma mõtlen pliidi osas seda asja, et kui pliit oleks ühefaasilise peal, et kas see üks faas talle lahjaks ei jää? 20A kaitsme järgi pannes on 4,4kW max. Oleneb kui võimas pliit tuleb, peaks olema 4 auguga, muud hetkel ei tea.

Kõik kaablid, mis toidavad vannitoa elektritarviteid sealhulgas ka valgustus peab olema läbi RVK.

Pliite on müügivõrgus igasuguseid - neid mis töötavad vaid 3 faasiga (uusi ainult selliseid enam nii ei tehta), nii 3 kui ühe faasiga (pliidi juhtme sisestuskohas on sillad valikuvariandid) kui ka ainult 1 faasilisi (viimasel ajal on just selliseid tulema hakanud).
Nõrga peakaitse korral oleks 3 faasi igal juhul parem, kuid oled kuses kui ultramoodne pliit töötab vaid 1 faasilisena.

Ultramoodsus võib jah vahel ka takistuseks saada. Näiteks minu poolt pakutud prioriteedireleede kasutamise korral poleks elektromehhaanilisel pliidil midagi selle vastu, kui veekeedukannu tõttu üks faas vahepeal minuti või ka kaks ära käib. Miski mikroprotsessoriga asi lülitab end selle 'elektrikatkestuse' peale ilmselt täiega välja.
Seoses päikesepaneelide kasutamise laienemisega oleks aga ilmselt kasulikum üldse ühefaasilise liitumise peale minna.
Kui mul on näiteks kolmefaasiline süsteem, siis 3x700 W tootvate paneelidega ei saa ma panna omatoodetud elektrilt tööle 2kW-st pesumasinat. Ühefaasilise süsteemi puhul aga saaks...

Väikese amperaažiga peakaitse täielik ärakasutamine oleks ühefaasilise liitumise puhul samuti lihtsam. Et siis näiteks 1x63 oleks parem kui 3x20 . Tarbijad oleks kõik sama faasi taha lülitatud ja neid saaks lihtsamalt tähtsuse järjekorras sisse-välja lülitada. Kolmefaasilise süsteemi puhul võib ühes faasis olla küll vaba võimsust aga vajalik tarbija istub teises faasis. Või on kõigis kolmes faasis väike võimsuse varu aga vajaliku seadme jaoks siiski eraldivõetuna üheski faasis ei jätku. (Mõnevõrra kasvaksid siis küll pingelangud ja kaod liinides tarbijast kuni transiitkilbini.)

Täna on siiski 3 eraldi 700 W inverterit lihtsam ja odavam ise ehitada (vist ka osta) kui püüda teha üht 2100 W isendit. Põhjuseks on jõutranside saadavus hinnaga.
Tegelikult oleks sul päikesekütte jaoks lihtsam ehitada selline süsteem kus kogu maja istuks DC peal (230 V DC) ja 3 f sildaladiga teeksid otse 230 V DC juurde (või mingit muud pinget aga miks?) kui vaja (päikest ei jätku). Sellist süsteemi on lihtsam ehitada ja juhtida.
Kahjuks kõik AC tarbijad täna väga ei taha 1:1 sama pingega DC peal käia ja vot see on probleem.

Kalvis kirjutas:Täna on siiski 3 eraldi 700 W inverterit lihtsam ja odavam ise ehitada (vist ka osta) kui püüda teha üht 2100 W isendit. Põhjuseks on jõutranside saadavus hinnaga.
......

Mul on jäänud PV teemat lugedes silma, et mikroinverterite puhul on pigem garanteeritud 25-aastase tööea saavutamisel probleemiks elektrolüütkondensaatorite eluiga ja nende asendamist miskite teistega (thin film (?)) peetakse justkui suureks läbimurdeks...

elektroonikavõhikuna ei oska asjast midagi rohkem arvata

Elektroonika komponentidel on ka pooljuhtidel, eriti veel jõu omadel sarnased mured. Küll kärssavad dioodid, transid või trafod.
Ma lihtsalt kunagi ehitasin katseinverteri. See läbimurde jutt tundub kahtlane, sest enamus komponente tuleb hiinast ja nende kvaliteet on seinast seina.

Tavatarbijal oleks täna tõesti 1f liitumine kasulikum, sest keegi enam eriti kreissaega küttepuid ei kasuta ja üldse on see 3f koduelektroonika vaikselt ära kadunud.

Ei tea, mida EE kostaks selle peale, kui küsiks 1x63A või isegi 1x80A liitumist (levinud 3x20A või 3x25A asemel) ja millise liitumistasu nad määraksid? Kuigi 16mm2 Al kaabel (millest enamjagu sisestusi tehtud) 80A läbi ei lase, aga 63A vabalt.

Liitumistasu on vastavalt hinnakirjale, kuid 1x63 suuremale võid saada vastuse, et tehniline võimalus puudub. Mitmel poole ei taheta isegi mitte 20 A anda. Teiseks 40 ja suuremad lähevad kraad kangemat liiki paigaldise alla ja sulle võidakse tehnilise kontrolliga sisse sõita.

Õige küll, üle 35A on ju 2. liigi paigaldis.

Kalvis kirjutas:................... Teiseks 40 ja suuremad lähevad kraad kangemat liiki paigaldise alla ja sulle võidakse tehnilise kontrolliga sisse sõita.

Korralik paigaldis ei peaks ju tehnilist kontrolli kartma..

Pead 10 aasta asemel iga 5 aasta pärast tegema. On ju rahaline kulu.

Praeguse plaani järgi kilp osta 24 mooduli jaoks.

1-3. Pealüliti
4. Magamistubade valgus + koridori valgus
5. köök ja wc valgus.
6. Elutuba valgus.
7-8. 1F RVK1
9. Magamistoad pistikud
10. Elutuba pistikud
11. Koridor, kelder pistikud (boiler)
12. köök pistikud 1
13-14. 1F RVK2
15. köök pistikud 2
16. vannituba pistikud ja valgus
17. välisvalgus
18.Õhksoojuspump (tulevikus plaanitud)
19-22. 3F RVK3 (ühildatud 3F liigpinge kaitsmega) elektripliid ja ahju jaoks.
23.
24.

Alguses oli mõte et võtaks 3 ühe faasilist RVK ja sealt kolm faasi kokku ahju jaoks. Aga siis hakkasin mõtlema, et iga faas tahaks oma "nulli" saada ja see olek raskendatud. Teoorias peaks olemas olema 3F RVK ja liigpinge kaitse ühildatud automaate oleams, vähemalt 1F omasid on.

Boiler pane eraldi, pesumasin eraldi, nõudepesumasin ka, kui planeerid, valgusi vast piisaks kahest, õue ka mõni pistikupesa. Ühildatud on ikka liinikaitse + RVK. Liigpinge kaitse (piirik) on midagi muud ja see peaks ka olema kilbis.

Minu viga mõtlesingi tegelikult liinikaitset ja RVK ühildatud. Õue pistikud tulevad garaazi kilbist.

Strand kirjutas:Praeguse plaani järgi kilp osta 24 mooduli jaoks.

1......
......
19-22. 3F RVK3 (ühildatud 3F liigpinge kaitsmega) elektripliid ja ahju jaoks.
23.
24.

Alguses oli mõte et võtaks 3 ühe faasilist RVK ja sealt kolm faasi kokku ahju jaoks. Aga siis hakkasin mõtlema, et iga faas tahaks oma "nulli" saada ja see olek raskendatud. Teoorias peaks olemas olema 3F RVK ja liigpinge kaitse ühildatud automaate oleams, vähemalt 1F omasid on.

Olemas neid on, aga minuteada on nad vähemalt 6 moodulit laiad. Ehk siis neljapooluseline kaitselüliti rikkevooluvabastiga (misvõtab täiendavad 2 moodulikohta) . Kui just äsja on midagi uuemat turule ilmunud, siis parandage.

Seega on sul kogu kilp ääreni täis (vahel on kilbis siiski 1-2 reservkohta rea peale lisaks).

Et siis pideva toite tagamiseks ja rikkeotsimise mugavuse huvides paned mitu RVK-d (täismugavuseks peaks nende taga küll kahepooluselised automaadid olema) kuid ühe kaitseliigi (mille peale kogemata komistasid) - liigpingekaitse - jätad täiesti paigaldamata?

Iga RVK taga tuleb peab olema veel selle RVK toidetavate liinide N-juhtide hargnemisklemm.
Neid on selliseid, mis käivad ise DIN-latile (võtavad seega veelgi moodulikohti ära) kuid osadel kilbikestadel saab neid kesta enese külge kinnitada. Aga juhtmed tuleb neile igal juhul juurde tuua ja päris kitsaks läheb.

Soovitus - kas tõmba liinide arvu koomale - või võta kolmerealine kilbikest.

Kuna tegemist ei ole peakilbiga. Siis seega mõtlesin, et panen liigpinge kaitsme garaazis asuvasse peakilpi. Hoiaks ruumi kokku Maja kilbis.

Küülaline kirjutas: Ei tea, mida EE kostaks selle peale, kui küsiks 1x63A või isegi 1x80A liitumist (levinud 3x20A või 3x25A asemel) ja millise liitumistasu nad määraksid? Kuigi 16mm2 Al kaabel (millest enamjagu sisestusi tehtud) 80A läbi ei lase, aga 63A vabalt.

Eks see ole suures osas administratiivne küsimus.
Prantsusmaal olla suureamperaažilised ühefaasilised liitumised üksjagu levinud - iga tarbija jaoks olevat sel juhul keskpingeliinil juba ühefaasilise sekundaarmähisega trafo (huvitav - kas primaarmähis on siis ühe või kolmefaasiline?) - ju see on siis odavam? Kui tarbijad on üksteisest nii kilomeetri kaugusel, siis pole vaja pikki madalpingeliine välja vedada.

Analoogiliselt olevat EE mõni aasta tagasi ise teinud Harku metsa suusaradade valgustuse. Põhimagistraal olevat 3x1000V (sai kasutada standardset AMKA (või oli ALUS ?) õhukaablit) ja üksikute lõikude toide võetud siis läbi 1000/230 ühefaasiliste trafode.

Eks tehti nii ikka sellepärast, et oli optimaalseim. Too ringlõik on seal vist miski 5-6 km pikk?

Kalvis kirjutas:
Elektroonika komponentidel on ka pooljuhtidel, eriti veel jõu omadel sarnased mured. Küll kärssavad dioodid, transid või trafod.
Ma lihtsalt kunagi ehitasin katseinverteri. See läbimurde jutt tundub kahtlane, sest enamus komponente tuleb hiinast ja nende kvaliteet on seinast seina.

Too ülevaade oli siin:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... arket.html