Ehitusfoorum

Oman tootmispinda ~200 m2 (2 ruumi)ja otsin ideid talviseks kütmiseks. Omal tuli selline mõte pähe, et ostaks sellise katla : http://www.torujyri.ee/ViadrusU22/9
ja soetaks mingi jõhkralt suure (kombaini või mõne muu agregaadi) jahutusradika ja ühendaks selle katlaga. Radika ette paneks torustiku mis suunab sooja õhu ruumidesse ja radika taha paneks el. ventilaatori.
Küsimus siis asjatundjatele: kas sellises süsteemis hakkab vesi ise tsirkuleerima ja kas kellelgi on ehk kogemusi millegi sellisega ja kui selline asi töötab, siis millega peaks veel arvestama?
Tänan vastajaid juba ette .

Kas rahaga on nii null, et valmis kalorifeerid kõne alla ei tule?

Näiteks midagi sellist:

http://www.sanistal.ee/fileadmin/baltic ... nakiri.pdf

http://juhendid.sks.ee/wolf_kalorifeer_ ... nd_est.pdf

Tsirkulatsiooni pead ilmselt ikka pumbaga korraldama.

Tänan vastamast. Ega selle rahaga alustaval ettevõtjal just priisata ei ole jah aga ei ole üldse paha mõte kasutada juba valmis asja. Ei tulnud ise selle peale .
Samas tuleb mul ikkagi suunata see soe õhk kahte ruumi ja ehitada selleks vent. torustik. Selle autoradika saaksin ma tõenäoliselt niisama ja mingi ventilaatori puhuma ikka leiab.
Kuidas on aga lood vee tsirkuleerimisega? Kuna hoones ei ole vett, siis peaks süsteem olema ka kinnine. Tõenäoliselt tuleb paigaldada ka paisupaak. Ei ole aga aimu kui suur see peaks olema. Vee hulk süsteemis oleks ju suht väike kuna kaloriiferi võib paigaldada katlale lähedale.

Kas asi ei toimi nagu pioneerpliit- sellega köetakse ju ka tervet maja ja vesi tsirkuleerib küll?

feliksiga kirjutas:Kas asi ei toimi nagu pioneerpliit- sellega köetakse ju ka tervet maja ja vesi tsirkuleerib küll?

No sel Viadrusel ju võimsuseks 45 kW märgitud - tähendab, et sinu arendatav süsteem peaks tagama ka selle soojahulga transpordi katlast välja - kahtlane, kas pioneerpliidi laadne tolline vabavoolne torustik sul seda tagab.
Ning lisaks peaks sul - ilma akupaagita - siis ka radiaatorid (kokku) olema 45 kW soojusvõimsusega.
Akupaagi puhul "jätkub sooja kauemaks", kuid juurde tulevad regulaatorid, ventiilid, pumbad jms.

Tõenäoliselt saaksid selle probleemi kohta paremat nõu kui sellega küttefoorumisse üle koliksid .

madis64 kirjutas:Tõenäoliselt saaksid selle probleemi kohta paremat nõu kui sellega küttefoorumisse üle koliksid .

Aga tegelikult oled sa seda juba teinud:

viewtopic.php?f=9&t=28792

, nii et ahjufoorumis pole seda teemat küll mõtet edasi hekseldada.

Tänan Madis64, sain juba sellest veast isegi aru ja kolisin õigesse alafoorumisse kuigi tundub, et siin on vastajaid rohkem . Akupaagile mõtlesin isegi aga see teeks asja tõepoolest keeruliseks. Katla andmetes on kirjas, et ühe koldega põleb 15 tundi. Ööpäevas tuleks siis ilusti kahe kütmisega välja. Usun, et selle katla sisend ja väljund on siiski jämedam kui tolline toru ja auto radiaatoril on nad ka suht jämedad. Ehk siiski pääseb sellest akupaagist ja saab vee temperatuuri kuidagi ventilaatoriga reguleerida.

feliksiga kirjutas:Katla andmetes on kirjas, et ühe koldega põleb 15 tundi. Ööpäevas tuleks siis ilusti kahe kütmisega välja.

Enne kui imedesse (loe - "müügitöötaja juttu") uskuma hakkad, tutvu parem kasutajate kogemustega:

"Oman Viadrust U22, 7 ribine. Kütab 1.6 kandist akupaaki,( küttepind 150m2). Teeb oma töö ilusti ära. Lugesin siin temperatuuridest, et palju keegi katlasse laseb jne. Mina olen vist liiga kõrgete temperatuuridega kütnud. 1 ahjutäis põleb ca 1.5h."

viewtopic.php?f=9&t=11238&start=25

feliksiga kirjutas:Usun, et selle katla sisend ja väljund on siiski jämedam kui tolline toru

Usklik ja ateist vaidlevad:

"Usun, et Jumal on olems"

"Aga mina usun, et Jumalat ei ole olemas".

Sinu olukord on lihtsam - helista katlapoodi ja küsi järele.

Aga ikkagi oleks viisakas sinu poolt kuulutada siinses foorumiosas arutelu lõppenuks ja jätkata seda juba küttefoorumis.

Tegin kunagi sellise imeviguri isegi valmis. Lihtsalt katsetuse pärast.
Katlaks oli traktori eelsoojenduse katel, ZILi radiaator ja ventilaatoriks generaatori otsa pandud ZILi jahutusventikas. Toimis 12v peal ,vesi ringles omavoolu teel ja sooja andis koledasti. Lõhkusin ta natukese aja pärast ka maha, kuna polnud teda vaja ju.
Katla väljundtoru on sellise jämedusega, et tagab vaba vooluga vajaliku tsirkulatsioon. Kui sa kusagilt peenemaks ei aja torustikku, siis peaks ka toimima see asi. Paisupaagiks piisab 3-4 liitrist. Kui aga kusagil salvestama hakkad seda sooja, siis on vajalik palju suurem paisupaak.
Kui on kaks ruumi, siis võid ka panna kaks radikat, kummagile oma. Kolmikuga pole see ju mingi küsimus lahendada.
Uhh, jõudsin ennem, kui Madis teema ära keelab.

Kui kellelgi on antud teemal sõna sekka öelda, siis palun tehke seda foorumis :viewtopic.php?f=9&t=28792 ,
oleksin väga tänulik

motamees kirjutas:Uhh, jõudsin ennem, kui Madis teema ära keelab.

Ei keela, kuid igal asjal on oma loomulik koht - ja Kaminahi jõudis just õhata, et "küll on hea , et siin foorumis pumbamehi ei töllerda" ...

Küsiks siis seoses selle teemaga ka sellele foorumile kohase küsimuse. Selles tootmisruumis oli ennem ahjuks umbes meetrise läbimõõduga suur tünn millele oli uks ette tehtud ja korstnaks umbes 150-nene toru mis omakorda oli umbes 500-se ventilatsioonitoru sisse aetud. ''Ahju'' viskasin kohe välja kuna selle asemele tuleb katel, aga korstnaga tekkis selline mõte, et kui ma selle 150-se toru kivivillaga ära polsterdaksin ja vahe korstnatoru ja ventilatsioonitoru vahel näiteks keramsiiti täis valaksin, siis kas selline asi oleks tuleohutuse seisukohalt kõlbulik? Nii, nagu eelmisel omanikul ma seda asja aga küll ei julge jätta.

feliksiga kirjutas:Küsiks siis seoses selle teemaga ka sellele foorumile kohase küsimuse.

Näed nüüd, ei ole ju üldse raske

feliksiga kirjutas:Selles tootmisruumis oli ennem ahjuks umbes meetrise läbimõõduga suur tünn millele oli uks ette tehtud ja korstnaks umbes 150-nene toru mis omakorda oli umbes 500-se ventilatsioonitoru sisse aetud.

Kui sa paremaid nõuandeid soovid, siis ehk mainiksid paari sõnaga millise "kuudiga" tegu on, kui soe seal peaks näiteks talvel olema, kas soe peab olema kogu ruumi ulatuses või ainult töötsooni(de)s, kui pikaajalise ettevõtmisega tegu on jne.

Se küttefoorumis väljapakutud bullerjan on muidu üsna hea (odav) mõte, kuid probleem on selles kui soe õhk tõuseb 6 meetri kõrgusele lae alla, kuid töötegija külmetavad näpud on põrandast näiteks meetri kõrgusel.

''Kuut'' asub siis endises lauda hoones ja on olnud tõenäoliselt piimajahutusruum. Laed on suhteliselt madalad- mitte üle kolme meetri. Töö on puidutöö (paaditöökoda) ja sellepärast ei tohikski õhutemperatuur ka öösel kuigi madalale langeda (ka liimide pärast mis ei kannata külma). Eelmisel rentnikul, kes seal metallitöökoda pidas oli selle tünniküttega päeval soe aga järgmiseks hommikuks läks päris jahedaks. Sellepärast ka see kivisöekatla mõte, et see kütaks ka omapead öösiti. Bullerjanil läheb minumeelest kuumaks ka kest ja puidutolm kukub seal tõenäoliselt karssama, mis ei ole vist olemisele ja ka tervisele kuigi hea. Eraldi ruumi kütmise jaoks ei ole aga võimalik aretada.
See on nüüd kõik küll teemast mööda jutt aga kuna huvi tundsid, siis ka vastasin . Tahaks teada aga ikkagi sinu arvamust selliselt ''vooderdatud'' korstna kohta nagu ma eelmises postituses välja pakkusin ...?

feliksiga kirjutas:... Tahaks teada aga ikkagi ... arvamust selliselt ''vooderdatud'' korstna kohta nagu ma eelmises postituses välja pakkusin ...?

Mis villa kasutad vooderduseks?
Keramsiit tõstab sisetoru kesta seest välja.
Ma pakun, et sinu mõtteline korstnakooslus on tuleohtlik.

Pakun välja, et kivivill võiks sobida, marki ei oska öelda. Kasutatakse seda ju ka ahjulagedes. Ma ei oska küll vaielda, aga see kolmsada kraadi suitsu temperatuuri, mis selle katla kohta foorumis pakutakse, ei tohiks läbi villa vast keramsiidi temperatuuri niipalju tõsta, et ta korstent kergitama hakkaks ja vill peaks andma ka paisumisele järele. Pealegi oleks võimalik sisekorsten kinnitada ka laepaneeli külge või tekib seal siis ikkagi ohtlik kuumasild? Mis varianti sa välja pakuksid? Ehk jätta see keramsiit ära ja täita kogu sise ja väliskorstna vahe villaga ?.

feliksiga kirjutas:Pakun välja, et kivivill võiks sobida, marki ei oska öelda.

See saabki paljudele hukatuslikuks.
Võib kasutada ainult TULEKINDLAT kivivilla.

Hea et ütlesid - oleksin kindlasti puuse pannud .Kas sellel tulekindlal kivivillal on ka mingi konkreetne mark, nimetus, standard vms. ja ka seda villa kasutades mängiks minu idee välja?

Parocil oli markeeringuks TUL nüüd on FPB.

Maksab üle 8 euro tahvel (1200x600) Ehituse ABC-s.