Ehitusfoorum

Soovin abi maja küttesüsteemi valikul. Maja 140m2. Kahekordne, all põrandaküte, üleval radikad. Praegu majas ioonküte. Uus maja, hästi soojustatud. Sooviksin ioonküttele alternatiivi. Katlaruum 5 ruutu. Katlaruumis puudub kortsen, nii et see tuleks ehitada. Olen mõelnud tahkekütte katelt akupaagiga, aga 5 ruudu peale on seda vist päris keeruline ehitada/mahutada. Kortsten on keset maja, sinna saaks ehitada kamina või ahju. Maja kõrval abihoone, kuhu saaks vajadusel suurema katlauumi ehitada (eelistus oleks siiski olemasoleva katlaruumiga hakkama saada). Raha kasutada 5100eur (~80000eek). Olen tänulik igasuguse abi ja kõikie nõuannete eest.

Palju olemasolev süsteem aastas energiat kulutas küttele. Miks sa vahetad ioonküttesüsteemi välja see ju ei vaja tööd. Kui paned puukatla ja ahju siis hakkad ise katlakütjaks.

Ehitadki tavalise ahju keset maja. Kütad puudega teda niipalju kui viitsid. Selle võrra läheb elektrit vähem. Samal ajal on automaatika olemas, mis stabiilselt sooja hoiab kui pikemalt ära oled või lihtsalt õues külm ja ei jõua pidevalt ahju kütta.

Palja ahjuga ei saa kogu maja soojaks. See on pigem pisikese maja lahendus.
Igasugune keskküttekatel kõlbab vastavalt kütte liigile. Ja kui katlakütja viitsid olla siis saab igal juhul selle hinnaga hakkama.
Korstna saab teha tänapäeval plekist ja üsna lihtsalt viia majast välja, tegelikuses oleks uue korstan ainus takistus raha. Aga kui abihoones vaba korstna lõõr olemas siis lihtsam on teinekord vedada küttetoru keskküttesõlme ja olekski kõik.
Üldiselt väga laialivalguv püstitus, samasugune vastus - kõik on võimalik selle eelarve juures.

Kui ehitada korralik akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, siis katlakütja olema ei pea. Kõige soodsam lahendus ongi tavaline keskküttekatel, näiteks malm. Tulevikus on võimalik sinna pelletipõleti ette panna jne. Vastavalt vajadusele saad katla ukse ümber tõsta kas pelleti põletamiseks või siis halupuu jaoks. Isoleeritud akumulaatorpaagi puhul on soojakaod ka minimaalsed.

Toru-Jüri OÜ
www.torujyri.ee

Akupaaki vajatakse vaid käsitsi ehk katlakütja ameti korral, automaatsel kütmisel akupaaki ei vajata (ega katlakütjat)!

Veikko kirjutas: Miks sa vahetad ioonküttesüsteemi välja see ju ei vaja tööd.

Otse-elektri e. ioonküttele on ikka mõistlik alternatiive otsida

Külaline kirjutas:

Veikko kirjutas: Miks sa vahetad ioonküttesüsteemi välja see ju ei vaja tööd.

Otse-elektri e. ioonküttele on ikka mõistlik alternatiive otsida

Ja saan sellest aru, aga oleks ikka tahtnud teada milline on olemasoleva süsteemi kulu. Võibolla maja hästi soojustatud ja ei ole mõtete elektriküttelt ära minna. Kui inimene soovib küttesüsteemi vahetada siis alususeks tuleks lahata eelmise süsteemi head ja vead, probleemid. Kui lugeda tellija postitust siis võib arvata, et inimesel pole lihtsalt midagi teha ja vahetabki küttesüsteemi.

vaene Katariina on nii segaduses ja ehmatanud, et ei julgegi sõna võtta

Küttekulu talvel 3800eek/kuu. Kui natukenegi vähendada saaks, oleks hea. Prageu olen mõtte juures et kui ehitaks ahju esimesel korrusele, siis see kompenseeriks natukene elektrikulu. Või mis? Kas poolekivi lõõriga korsten kannatab sellist suurt ahju välja? Või oleks vajalik suurema lõõriga korsten?

Mis mõte on ehitada ahju?kas on saada oma küttepuid kui kavatsed neid osta ,pane parem paraleeli õhk-vesi soojuspump ja võid muidugi õhk kamina panna naitida elavat tuld muidu en see tahkekütte katla värk mõttetu lisa mured endale kaela

Katariinak kirjutas: Küttekulu talvel 3800eek/kuu. Kui natukenegi vähendada saaks, oleks hea. Prageu olen mõtte juures et kui ehitaks ahju esimesel korrusele, siis see kompenseeriks natukene elektrikulu. Või mis? Kas poolekivi lõõriga korsten kannatab sellist suurt ahju välja? Või oleks vajalik suurema lõõriga korsten?

Kas elektriarve 3800 kuus selle arve sees kogu elamise elektritarbimine(soe vesi, külmik, pesumasin, pliit jne) või sul on eraldi mõõdik kütteelektrile. Kas majas sundventilatsioon töötab.

Katariinak kirjutas: Küttekulu talvel 3800eek/kuu. Kui natukenegi vähendada saaks, oleks hea. Prageu olen mõtte juures et kui ehitaks ahju esimesel korrusele, siis see kompenseeriks natukene elektrikulu. Või mis? Kas poolekivi lõõriga korsten kannatab sellist suurt ahju välja? Või oleks vajalik suurema lõõriga korsten?

kuus elektrikulu kroonides ei ütle energiaala spetsile midagi, selge see, et palju on!!
palju jooksvas aastas on kWh kulunud kokku ?
seda saab ju arvestilt ja arvetelt vaadata
me ei tea ju mis tariifiga elektrit ostate
siis saab maja keskmise energiakulu
mis tänapäeval ei tohiks ületada 150-170 kWh/aastas 1 m2 elamispinna kohta
sellest arvust tuleneb ka nn. energiamärgis, mis sisaldab veel komponente nagu külm vesi ...
kui elatakse ökonoomselt ja ei köeta maja üle 22 kraadi, siis suur energiatarve viitab viletsale maja isolatsioonile ja liigsele ventilatsioonile
eestis ei loe midagi, et öeldakse olevat hea isolatsioon, olen ehitusmeestega juues ja neid veidi narrides
kuulnud selliseid lugusid , mis siin küll avaldada ei kannata..
et kuhu me panime tuuletõkke ja kuhu ei

Oleme hetkel arvamusel, et peaks paigaldama Rudesta katla. Meil on katlaruum 5 m2 ainult ja see katel ei vaja akupaaki.
Kas keegi oskaks öelda selle katla kohta midagi head ja halba?

Katariinak kirjutas:...Kas keegi oskaks öelda selle katla kohta midagi head ja halba?

Toksi päises olevasse otsingu kasti sõna "Stropuva" või "Rudesta" ja mingeid arvamusi peaks sealt leidma.

Katariinak kirjutas:Soovin abi maja küttesüsteemi valikul.
...
Raha kasutada 5100eur (~80000eek). Olen tänulik igasuguse abi ja kõikie nõuannete eest.
...
Küttekulu talvel 3800eek/kuu. Kui natukenegi vähendada saaks, oleks hea. Prageu olen mõtte juures et kui ehitaks ahju esimesel korrusele, siis see kompenseeriks natukene elektrikulu.

Soojusbilansi seisukohalt võttes pakuksin:

Variant A:
maasoojuspump => küttevõimsuselt peaks välja vedama, rahalistesse piiridesse mahtumine (tellitud täispaigaldusega) on vist kaheldav.
Plusspooleks esimesel korrusel põrandakütte olemasolu.
Miinuspooleks teise korruse radiaatorid, mis tõenäoliselt arvestatud küttevee kõrgemale temperatuurile.

Variant B:

tellisahi + õhksoojuspump (mõlemad esimesele korrusele) + olemasolev ioonkatel energia puudujäägi kompenseerimiseks, esimese korruse põranda mugavussoojana hoidmiseks ning teisele korrusele puudujääva soojuse andmiseks.

Ahju ja ÕSP väljapakkumine on "õunte pealt", kuna pole mingit teavet võimaluse kohta seda soojust majas vajalikesse kohtadesse ka toimetada.

Kui raha on väga vähe siis soovitaks algsel küsijal osta õhk-õhk pump 1 korrusele. See aitab igal juhul kulusi kokku hoida, investeering on tühine. Tulevikus tuleks ehk katel, ahi või miski muu juurde osta.
Kui on tsipa rohkem raha siis õhk-vesi või maasoojuspump. Viimased nõuavad tõesti radika pinna suurendamist.
Kamina või ahju võib disainelemndi mõistes ehitada, kuid arvan, et pikaajalist kütmist maja peamise energiaallikana unustad varsti ära. Vaata ka pelletikaminaid, tunduvad üsna head mugavusküttega asjad olema, saad ka sooja.

Katariinak kirjutas:Oleme hetkel arvamusel, et peaks paigaldama Rudesta katla. Meil on katlaruum 5 m2 ainult ja see katel ei vaja akupaaki.
Kas keegi oskaks öelda selle katla kohta midagi head ja halba?

Mina kasutan "Stropuva" katelt. Siiani ei kurda.

Kas soe vesi on ka ioonküttega? Jaan