Ehitusfoorum

Külaline kirjutas: ↑10 Dets 2013, 10:52 Tere. Eks palgi lasuurne võõpamine igasuguste asjadega on meie lastehaigused, mis on Läänes juba üle elatud. Võiks siis nendelt õppida mitte hakata ise jälle otsast peale kooliraha maksma. Nende kogemused baseeruvad vastavate instituutide akadeemilistel töödel ning pikaaegsetel kogemustel kasvõi Alpi kliimas. Lähtekriteerium on kauakestvus, sest Lääne inimene ei ole rikas et iga aasta lihvida ja värvida. Kõigepealt materjali valik. Võiks kõrvale jätta muldvärvid, kuna nende veeimavus ja mehhaaniline kulumus on liiga kõrge, et kriteeriumi täita. Kõrvale võiks jätta igasugused (ka jahtidele ja terassidele) mõeldud õlid, kuna reeglina on need tooted mõeldud punase puidu iga-aastaseks immutamiseks mitte kattekihi tekitamiseks, mistõttu ei tekita see UV-kaitset pakkuvat pigmendikihti. Kõrvale võiks jätta ka tõrvaõli; põhjenduseks toon ainult subjektiivse kommentaari, et Läänes seda lihtsalt ei kasutata (ei suuda uskuda, et nad sellest midagi ei tea, kui ta oleks suurepärane materjal). Järgi jääb lasuurne , kihti tekitav värvkate alküüd ja/või akrüülsideaine baasil. Selline toode on reeglina 3-4 kihiline, millega saavutatakse puidu keemiline kaitse ja 80-160 mikromeetrine kaitsekiht. Kaitsekihi kogupaksus annab pikema kulumisvälba. Kolmandaks tuleks valida rohke pigmendiga tumedat tooni lasuur. UV-kaitse tagab pigmendi kogus, mida rohkem seda parem. Meil harrastatavatel õrn valkjas lasuur ei kaitse puitu UV eest ning tulemuseks on 2 aasta pärast inetu hallikas rohekas pind. Lisaks peidab tumedam pruun/hall ka puidu hallikaid defekte. Sellele kõigele vaatamata oleks vaja seda kaitsekihti 3-5 aasta tagant renoveerida (taastada kaitsekihi paksus). Kui kaitsekiht on juba vigastunud tuleks ette võtta ebameeldivalt suur lihvimistöö. Kokku - lasuur on kapriisne ja pidevat hooldust vajav kattesüsteem, hooldusvabam on kattev värvkate. Lugupidamisega. Alar Piirfeld