Ehitusfoorum

Tere!
Kas keegi teab, kuidas taastada vana saviseina?
Meil on vana laut, millel on alumine osa maakivist ja ülemine pool savist. Möödunud aasta saime uue katuse peale. Vana katus lasi nii mõnestki kohast läbi ja savi lagunes sealt. Tahaksime augud parandada. Kas keegi teab, milline peab koostis olema?
Palju savi, palju liiva? Savi on meil endal hunnikus olemas tiigi kaevamisest. Kas veel peaks seal midagi sees olema? Märkasime, et oli pandub kunagise ehitaja(80 aastat tagasi) poolt kuuse oksi, sidumiseks vist. Kas nüüd peaks ka panema? Või sobib mingi muu asi, et savi seina külge pidama jääks?
Äkki keegi oskab viidata mõnele lehele.
Mina leidsin ainult savikrohvist juttu ja seda sisetingimustesse.
Palun nõu!
Aitäh!
Monika.

Küsi oma mure kohta Säästva Renoveerimise Keskus-st ehk oskavad midagi targemat rääkida

Tere,
helistage 56372786.Peaks vaatama,sidumiseks kasutati erinevaid asju,tavaliselt õlgi,see hea,et teil omast käest savi võtta.

www.savimaja.ee Aitavad kindlasti!

Savist ehitatud majad on maailmas kõige vanimad. Kiiduväärt, et kavatsed asja taastada.
Mul puuduvad kogemused sellise seinatüübiga aga üritan aidata ikkagi.

1865 a Soomes ilmunud saviehituse juhend kirjutab:

Savi ja liiva suhe 1:2. St 1 osa savi ja 2 osa liiva. "Mass tõstetakse labidaga raketise vahele, sõtkutakse ja lõpuks tambitakse nuiaga tihedaks. Savikihtide vahele paigaldatakse 3-5 cm paksune kanarbikukiht. Kanarbik on ühes kihis piki- ja teises põikisuunas. Lõpuks krohvitakse seinad mördiga, milles on võrdsetes osades savi, liiva ja sönnikut ning vedelikuna virtsa.

"Looduslikud Ehitusmaterjalid" Rene Pere lk 13:

Põhiliselt on Eestis kasutatud savi segamisel linaluud, kanepit, hundinuia ja peent laastu. Üldiselt tambiti savi rakiste vahele ja krohviti hiljem üle savikrohviga. Aga on esinenud ka saviplokkide ladumist, mille sidumiseks kasutati savipiima.

Soovitan mördile "sissetampida" hakkepuitu.
Korraga vala raketisse umbes meetri jagu mörti, seejärel tambi, ehita raketis kõrgemaks ja vala edasi. Kui raketise võib laiali võtta, siis tuleb sein vast üle krohvida.

Joonise tegin piltide järgi, mis on raamatus "Looduslikud Ehitusmaterjalid" Rene Pere.

Tere!

Kui tahate ise teha ja vajate lihtsalt raamatuõpetust, siis kirjandust on hulgi. Eestikeelne pärineb esimese iseseisvuse ajast ning Nõukogude ajast (otsi Esterist Savihoone vms märksõna). Inglisekeeles on hea raamat "Bulding with cob". Tartu Linnaraamatukogus on need olemas, ei tea, kus Teie asute, aga küllap ka Rahvusraamatukogus peaks olema vastavat kirjandust. See teema on üha populaarsem maailmas ja raamatuid on leida küllalt.

Erik

See on hea, et savi on saadud tiigi kaevamisest, mitte ei tooda riigi teisest otsast kohale. Vastasel korral kaotaks tegevus oma mõtte.
Kui maast ise kaevata, siis peab savi ühe aasta laagerduma õhu käes. Nii olen lugenud.
1 osa savi ja 1 liiva, tundub nätuke karm tegelikult. Aga see kõik oleneb savi kvaliteedist ja ka liiva jämedusest( ja ka sideaine kogusest). Jämedama teraga liiv vajab sidumiseks vähem savi.
Väljast tuleks krohvida savimaja ikkagi lubikrohviga.

Kui loed mõne asjaliku raamatu läbi,( näiteks just selle viidatud "Building with cob" )õpetab see ka savipinnase savisisaldust elik savi rammusust lihtsate katsete teel määrama. Selle järgi saab juba retsepti koostada (samuti raamatus toodud). Raamatu viide http://tartu.ester.ee/search*est/t?SEAR ... UBMIT=OTSI. Lugesin läbi ja suvel plaanin alguses pizzaahju valmis teha, järgmine suvi ka põhumaja püstitada, kui krundi leiab maakoduks.

Tule Safranist läbi. Krohvide koolitus on 2 juunil Savid on ka väga erinevad ja tulemus ei pruugi väga hea saada.