Ehitusfoorum

Terekest,

Minul selline mure et sooviks lasta teha uus ahi korterisse...korter 40m2 ja korter paikneb 2 korrusel..Aga ple õrna aimugi mis maksavad lihtsamad ahjud...ei taha midagi erilist kunstiteost.Kindlasti tobe küsimus asjapulkadele..aga ehk oskab keegi soovitada tegijat ja mingit hinnaskaalat et teaks kas hakkab jõud sel aastal asjale peale või mitte.Ah jah..korter paikneb Elvas...asukoht ka ju oluline

Tere.
Soovid lihtsat ahju ? Pakkuda on nn Soome tüüpi kamin-ahi soodsa hinnaga. Pildil oleva ahju hinnaks tuleb koos materjali ja töörahaga ca 1600-1700 EUR. Asun ise Nõos ja kui sobib, võta ühendust. Vaatame üle, lepime asjades täpsemalt kokku ja teeme ära.

Roland
53 982 359
roland59@hot.ee

Vähemalt ükski julgeb avalikult oma tööd näidata ja ka selle maksumust tulevasele tellijale kirja panna.

Roland59 kirjutas:... ahju hinnaks tuleb koos materjali ja töörahaga ca 1600-1700 EUR...

Ma pakun üle, 2000€

Roland59 kirjutas:Soovid lihtsat ahju ? Pakkuda on nn Soome tüüpi kamin-ahi soodsa hinnaga.

Teise korruse jaoks liialt raske ei ole?

ennastki huvitaks teema
olemas Kuressaares 2-toal korter 2 korrusel, mis ka vajaks uut ahju
hoian teemal silma peal

Tere.
Siin on teise korruse ahi, mis saab ca 40 M2 kütmisega hakkama küll.

Andres
53267676

Kuda siis seis jäi? Kas meister leidis hüdroisolatsiooni lõpuks ahjust ülesse?

restauraator kirjutas:Kuda siis seis jäi? Kas meister leidis hüdroisolatsiooni lõpuks ahjust ülesse?

Jäi nii, et Gobbelssina keerutaja jäi ausa vastuse võlgu. Aga küll kedagi ka uskuma jäi teda....

kena köik

kylaline80 kirjutas: asjapulkadele

Nii ei küsita!

juhan kirjutas:

kylaline80 kirjutas: asjapulkadele

Nii ei küsita!

eem...vabandused kui kedagi solvasin...

Juhan on koguaeg solvunud, kirjuta mida tahes või ära kirjuta midagi!

Tere.
Mis asjast saanud on ?Kas keegi nõuandjatest sai asja valmis ja kuidas soojendab?
Meelis

Ahju ehitusel saab natuke ahju kaalu vähendada kolde arvelt sellise ahju koldega http://www.sooduskaminad.ee/et/8-ahjukolded . Samas hõlbustab see ka ahju ehitust (kolde ehitust pole vaja) ja soojust hakkab andma kohe tänu konvektorile.

Kui see 5 kW on kolde võimsus siis kas seda, et seal annab põletada tunnis alla kahe kg puid Õhuava järgi võib seda kasinust uskudagi.

kaminahi kirjutas:Kui see 5 kW on kolde võimsus siis kas seda, et seal annab põletada tunnis alla kahe kg puid Õhuava järgi võib seda kasinust uskudagi.

Kuna kolle ei ole suur siis sinna väga palju puid korraga ei mahu. Kuna tegemist on malmkoldega siis ei ole karta ülekütmist ka pikema põletamisperioodi jooksul. Loomulikult sõltub põlemiskiirus põletatava puidu läbimõõdust.

Samottkoldega keraamikapõletusahjusi kõetakse mitu ööpäeva üle tuhande kraadisel temperatuuril. Ma ei usu, et seda saaks teha malmkoldega. Kui aga põletada nii pisku kaupa kui suur saab siis olla see ahi, mida köetakse? Mis kaaluga siis?

kaminahi kirjutas:Samottkoldega keraamikapõletusahjusi kõetakse mitu ööpäeva üle tuhande kraadisel temperatuuril. Ma ei usu, et seda saaks teha malmkoldega. Kui aga põletada nii pisku kaupa kui suur saab siis olla see ahi, mida köetakse? Mis kaaluga siis?

Kahjuks jah, sellise kolde eesmärk ei ole kütta savipõletus või klaasisulatus ahjusid. Seda kollet võib kasutada igasuguste ahjude ehitamisel ja kütta täpselt niipalju kui ahi kannatab. Ahju soojusmahtuvus sõltub materjalist ja kogukusest. See kolle võimaldab ehitada ,peale suurte ahjude,ka suhteliselt väiksemat (kergema) ahju ja seda ilma, et peaks pingutama kolde konstruktsiooni ja materjalidega. Samas pole karta, et ahju uks mingil põhjusel logisema hakkab. Ehk sellist toodet on väga hõlbus kasutada iseehitajatel ,kes proovivad kätt ahju ehitamisel ja miks mitte ka õppinud pottseppadel- kõik muu jääb ahju juures samaks, ainult koldega on vähem vaeva ja lisaboonusena on sisseehitatud konvektor.

Kena köik, aga miks ei peaks saama samottkollet ahjus piisavalt pikalt kütta jäi kõrvale ja kuidas suurema, näiteks kahe tonnise ahju selle kolgega soojaks saab, seda tahaks ka iseehitajad teada.
Sellise kolde ahju müürimine nõuab suuremaid teadmisi kui ahjuukse kindel kinnitamine.Õppinud pottsepp leiab sellisele koldele sobiva koha aga see ei sobi kohe kindlasti mitte kõikjale ja ühtviisi hästi.

kaminahi kirjutas:Kena köik, aga miks ei peaks saama samottkollet ahjus piisavalt pikalt kütta jäi kõrvale ja kuidas suurema, näiteks kahe tonnise ahju selle kolgega soojaks saab, seda tahaks ka iseehitajad teada.
Sellise kolde ahju müürimine nõuab suuremaid teadmisi kui ahjuukse kindel kinnitamine.

Eks jah , paljud lihtsad asjad tunduvadki esialgu keerulised. Kui vaadata lähemalt näiteks Nunnauuni ahjusid , siis kolle on peaaegu sama suur 1 tonnisel ja 3 tonnisel ahjul ,peamine vahe on puude koguses, mis sa võid ahjus ära põletada- liiga palju küttes võib ahi lõhki minna ja liiga vähe küttes ei saa piisavalt sooja. Sama reegel kehtib ka selle kolde puhul -oluline element on ahi. Loomulikult saab šamottkollet kütta väga-väga pikalt ja pidevalt-näiteks katelde sisu, küsimus on selles palju kolde järel olev ahi kannatab saadavat kuuma. Kui on tegemist väga suurte ahjudega ja põletatav puudekogus on suur, siis sellise ahju sisuga kütmine pole võimatu vaid aeganõudev.

Alles kiitsid, et on malmkolle parem kui samottkolle ja nüüd juba taganed. Väikese võimsusega koldele ei saa seepärast suurt ahju järel, et väljundgaasid lähevad oma temperatuurilt negatiivseks. Nii lihtsaid "lollusi" peaks enne ikka ka poekarla teadma kui pottseppasi õpetama hakkab. Ka Nunnauuni kolded on siiski erinevad. Oled ikka kolme tonnist Nunnauuni näinud
Kilo puude kohta peab olema vähemasti 12 dm3 kollet. Kuidas sinul ikka teisiti saab olla? Kolde maht(võimsus) on ahju massiga kohe kindlasti seotud. Lõdvem vahekord oleks 1:100. 1 kg puid : 100 kilo ahjumassi.

kaminahi kirjutas:Alles kiitsid, et on malmkolle parem kui samottkolle ja nüüd juba taganed. Väikese võimsusega koldele ei saa seepärast suurt ahju järel, et väljundgaasid lähevad oma temperatuurilt negatiivseks. Nii lihtsaid "lollusi" peaks enne ikka ka poekarla teadma kui pottseppasi õpetama hakkab. Ka Nunnauuni kolded on siiski erinevad. Oled ikka kolme tonnist Nunnauuni näinud
Kilo puude kohta peab olema vähemasti 12 dm3 kollet. Kuidas sinul ikka teisiti saab olla? Kolde maht(võimsus) on ahju massiga kohe kindlasti seotud. Lõdvem vahekord oleks 1:100. 1 kg puid : 100 kilo ahjumassi.

Soovitan sul huvi pärast vaadata mida ma olen selle koldega teha soovitanud eriti esimest postitust minu poolt, siis lööb ehk asja veidi selgemaks.
See 1 kg puid : 100 kilo ahju kohta ongi just nendel Nunnauuni ahjudel tehase poolne soovitus ja see on kogus mis võib sinna panna päeva jooksul, aga ei topita korraga alla, sest see lihtsalt ei mahu sinna sisse ja rohkem küttes tekib ülekütmis oht.Tellisahjudel tõenäoliselt võib puude kogus olla suurem, sest soojusjuhtivus on viletsam ja selle kompenseerimiseks tehakse piisavalt palju ja pikki lõõre.Kuna šamott on oma olemuselt isolatsioon, mis peab kaitsma ahju teisi osasid otsese tule eest ja soojuse salvestina ta erilist rolli ei oma, siis malmkolle teeb seda sama tööd ainult selle vahega, et soojusjuhtivus on hoopis midagi muud.Seega saab ahju mahtu ja kaalu vähendada nii kilogrammides kui tööajas.Peale selle kordan veel-tal on konvektor, mis hakkab ümbritsevalle ruumi kohe soojust lisama, mida šamottkoldega ahju puhul ei toimu. See mis puutub Nunnauuni kolde suurusi, siis soovitan sul vaadata lähedalt, mitte eemalt välimist ukse raami, ära karda tee uks lahti ja vaat asisse. Olen isegi ühe 2.5 tonnise Nunnauuni õnnelik omanik. Soovitan sulle ja teistelegi.

Tänud õpetuste eest. Eriti meeldis see, mida sa samotist tead kirjutada Isolaator ja ei salvesta ka veel Kust teadusetemplist küll sellised teadmised
Mina küll ei oska nunnakivi erinevust vaid selle eeliseks esitada Tellisahjude suurim õnnetus on nende ehitajates. Nunnauunid on sellest päästetud tehasetööna.
Kui suure massiga tellisahju siis sellele koldele minimaalselt ja maksimaalselt lubad ja kas seda "isolaatorit" ei peagi siis kasutama?

PS Väidan, et 2,5 tonnine tellisahi tagab ööpäevas ühekordse kütmisega tunduvalt ühtlasema temperatuuri kui sama massiga nunnakivist ahi.. Seda ikka sama küttekoguse ja kasuteguri juures.

kaminahi kirjutas:Tänud õpetuste eest. Eriti meeldis see, mida sa samotist tead kirjutada Isolaator ja ei salvesta ka veel Kust teadusetemplist küll sellised teadmised
Mina küll ei oska nunnakivi erinevust vaid selle eeliseks esitada Tellisahjude suurim õnnetus on nende ehitajates. Nunnauunid on sellest päästetud tehasetööna.
Kui suure massiga tellisahju siis sellele koldele minimaalselt ja maksimaalselt lubad ja kas seda "isolaatorit" ei peagi siis kasutama?

PS Väidan, et 2,5 tonnine tellisahi tagab ööpäevas ühekordse kütmisega tunduvalt ühtlasema temperatuuri kui sama massiga nunnakivist ahi.. Seda ikka sama küttekoguse ja kasuteguri juures.

Äkki sa siis selgitaksid šamoti kohta, miks temast ahjusid ja soemüüre terve täiega ei ehitata? Siis võiks ju kütta meeletult ja igat ahju kasutada savi põletamiseks ja klaasi sulatamiseks poleks iialgi ülekütmise probleemi, miks on katelde sisud voodertetud šamotiga aga mitte ahju tellisega?Miks osadel metallkaminatel voodertatakse kolle šamotiga aga mitte saviplaatidega? Mina sain oma materjali teadmised 19. Tehnika Koolist aga sina?
Nuunauuni materjali nimi on voolukivi , see tuleneb sellest, et kivi on suhteliselt pehme ning teda on võimali noaga lõigata (voolida) ja koosneb peamiselt looduslikust talgist ja magneesiumist , mingil määral on ka räni ja teisi ühendeid.Kuna kivi on hästi tihe ega ole poorne nadu tellised (pottsepana oled ju kindlasti näinu, et kivi kastmisel vette enne paigale asetamist, eralduvad sealt intensiivselt mullid, mis näitab et õhu asemale tungib vesi) siis saab sama kaalu ja soojusmahtuvusega ahju voolukivist ehitada ca 2-2,5 korda väiksemate mõõtmetega, sellel lihtsal põhjusel, et voolukivis ei ole õhku, mis teatavasti on väga halb soojusjuht. Ka nunnauuni ahju saab nässu keerata kui seda paigaldab võhik.
Paluks ka sinu väitele kütteomaduste kohta mingisugust adekvaatset võrdlevat katselist kinnitust või on see väide emotsionaalne?
Kõnealuse kolde võib ühendada ka otse korstnasse ilma et talle üldse ahju järgi ehitaks aga tõesti väga suurte ahjude puhul, kus on vaja sooja saamiseks kütta suurt kogust puid on mõistlik ehitada suurema koldega ahi. Metall kolde ümber ei ole kindlasti vaja šamotti laduda vaid ainult sinna esimese lõõri alaosasse ,kus esmased kõige kuumemad suitsugaasid lõõri lähevad.

Nüüd sa Allants läksid õnge. 2,5 tonni on sama kaal mistahes materjali juures. Tellis aga annab kauem seda sooja välja, kuna on poorsem ja nii kiiresti sooja ei eralda, kui voolukivi. Jutt oli ju ööpäevasest ühtlasest eraldumisest.