Ehitusfoorum

Ostsin Tondi K-Rautast 1/2" messingpõlve. Keerasin takuga paika, kasutasin mikroskoopilisi torutange. Viimase veerandi peal käis krõks, tulemus on näha juuresoleval pildil. Kas messingpõlv ei peaks mitte vastupidavam olema?

Ma pakun, et see polnud mõõtu lõigatudki. Ise olen saanud kombe neid liiteid enne paigaldust niisama kokku kruvida. Vahest peab isegi keermeosa töötlema. Veneaegseid asju pole ma suutnud puruks kruvida, kuigi vahest olen üritanud. Vägisi tundub, et ongi moodsal ajal mingi muu materjal. Aga mul on üsna vähe praktikat kah sel alal.

Kõnealune põlv on ilmekas näide väga odavast ning pehmelt öeldes tagasihoidlike omadustega tootest. Tegemist on Hiina RV-s toodetava pasaga, mille kasutamist mõistlik ehitaja ei kaalu.
Kui toote hind on pea poole odavam kui Euroopa analoogidel, siis millegi arvel see kokkuhoid ju saavutatakse - on see siis kasutatav materjal, tootmismeetod, konstruktsioon, jne...
Kahjuks on enamik Bistoni maaletoodud kraamist samasugune. Soovitan esitada reklamatsioon Rautakeskole. Kas või sportlikust huvist.

dumbuser kirjutas:Ma pakun, et see polnud mõõtu lõigatudki. Ise olen saanud kombe neid liiteid enne paigaldust niisama kokku kruvida.

Kruvisin enne lõplikku paigaldust külge, tundus et kõik haakus kenasti. Tuttav rääkis, et tal läks nädaiaid varem paigaldatud kuulkraani korpus veesõlmes katki, kusjuures keegi kätega ega võtmega kallal ei olnud. Sellise pa*a müüjad tuleks kahju tekkimisel vastutusele võtta, ehk siis lõpeb hiina ime arvel kasumi teenimine.

Oh ei lõppe see odava sita kummardamine iialgi. Sest kõik asjad ei lähe katki ja lihtsalt pole raha. Ja selle õppetunni saavad kätte üsna vähesed. Lisaks tuleb koguaeg uusi inimesi, kel kogemus puudub aga nad ostavad jällegi seda odavat asja. Tundub üsna lõputu ring. Vahepeal aga lõpetavad kallima asja tootjad oma tegevuse kuna nende vidinaid ei taheta. Ehk siis mine parem mõnda asjalikku poodi, kus on siis ühte asja mitmelt tootjalt või siis viletsamal juhul sama tootja erinevate hindadega asju.

on ta mõõdus või pole ta mõõdus,see pole oluline.Antud toode on tehtud pulber tehnoloogijaga.

hea teema
kuna olen olude sunnil pidanud
kah k-rauta paska ostma
väga vilets kvaliteet messingliitmikel
ei te kas need soome ihnurid meie foorumit loevad
ja kui loevad siis võtku meid kuulda ja koristagu jama lettidelt

Bistoni kodukas on ka puhas kvaliteet - http://www.biston.ee/tooted/invatooted

Teist sama firma põlve tabas sama saatus..

Väga paljude messingfittingute kvaliteet on langenud, detailid tehakse õhema seinaga ja ilmselt muudetakse valu koostist. Kuna vask on kallim kui tsink, siis vähendatrakse vase osakaalu ja lisatakse tsink. Aga tsink on rabe ja detail puruneb, vahel ka aastaid hiljem. Kui on tegemist pikendusega, mis osaliselt asub seina sees, siis niiskuskahjustused võivad olla päris suured.

Sellest moraal - liitmikke tuleb koostada keermeliimiga, mitte takuga jõuga kinni pingutada.
Kunagi ma tegin teema Keermeliidete asendi fikseerimine, milles anti muuhulgas soovitus liimi kasutada. Kui tuutu hind kõrvale jätta (mis töömehe töötunni hinna kõrval ei olegi nii kõrge), siis paremat vahendit on raske leida.
Nende kohtade peal, kus võib olla vaja asja viisakalt lahti võtta (boileri ja paisupaagi ühendused) kasutasin Loctite keermenööri.

PS. Oma eelmist teemat otsides komistasin veel ühe sarnase teema peale: Messingliitmik pooleks, seega lõhkikeermise teema pole midagi uut.

intensiivne kirjutas:Antud toode on tehtud pulber tehnoloogijaga.

Millest sa seda järeldad?

vtl kirjutas:Sellest moraal - liitmikke tuleb koostada keermeliimiga, mitte takuga jõuga kinni pingutada.

Et lugupeetud foorumikülastajatele ei jääks ühepoolset muljet moodsa keemia kõikvõimsusest - üks Suur Tootja Euroopas kasutab oma automatiseeritud koosteliinidel siiani toruühenduste tihendamiseks takku.

Põhjus lihtne - kui mingil põhjusel (nt. soojuslike deformatsioonide käigus liide aastate jooksul) tahab ebatihedaks muutuda, paisub takk järele ja liide ei hakka tilkuma.

Oleks nad leidnud keermeliimi, mis ajale vastu peab, oleks nad takust ammu loobunud.

Kommentariks veel - aegu tagasi (90-tel) koostasin oma tarbeks torustikke ka autode silikoon-hermeetikut kasutades. Kuigi toonased liited peavad siiani (enamuses) siis olen nüüdseks tagasi taku peal - lihtsalt hermeetik ei kannata järelpingutamist kui vajadus tekkima peaks ning ükski takuga liide pole käes tilkuma hakanud.

Nagu ma teemas Keermeliidete asendi fikseerimine kirjutasin, oli minul see probleem, et lõpunipingutamata keermed käisid üsna kergelt oma telje ümber ringi ja lõpunipingutatud keermete korral sattusid osad kraanid-manomeetrid jms. vidinad üksteise suhtes valesse asendisse. Mingil määral saab seda tihedust reguleerida taku hulgaga, aga see on paras mängimine.
Kunagi ehituse ajal koostasin ühe ajutise kollektori ja kruvisin sinna takuga hulk kuulkraane. Viimaste otsast läksid laiali ajutised Henco torud. Mõne aja pärast peale torude liigutamist ja paari korra kraanide kinni-lahti keeramist käisid kõik kraanid kollektori küljes ringi ning ühendused olid niisked. Mingi veerand pööret oli keeret üleliia, et ei saanud kraane kollektori külge kõvasti kinni pingutada, kuna käepidemed oleksid muidu üksteise vastu jooksnud.
Ilmselt saaks neid kraane ka klambritega üksteise suhtes fikseerida, aga seegi on paras mängimine. Lihtsam oli keermeliimi kasutada.

No ja teine probleem on selles, et takuga on halb koostada nikeldatud keermega liitmikke, kuna takk hakkab seal peal kergesti libisema ja jookseb vahelt välja. Osad keermed on juba tehasest sakilised, nendega probleemi pole.

Tere.
Tihti sattub terve korteri veesõlm köögi kausikappi, siis on oluline, et jaotus oleks eriti kompaktne ja hiisemalt mugav majandada. Olen sellistel juhtudel sõlmed kuivalt kokku klapitanud, siis on näha kuidas kraanid, klapid asetsevad ja palju takku vaja panna, et need ka küllalt jäigalt soovitud asendisse saaks. Siledad keermepealsed saab karestatud. Kui ühendus jätkub lõdvikuga, siis kindlasti kraan vahele. Takk ja pasta pole veel alt vedanud.

Max
Puutööd

Kuivalt kokku klappimine on elementaarne minusuguse asjaarmastaja jaoks. Tihti veel tükke valitud ja omavahel vahetatud selle järgi, et need sobivasse asendisse jääks (keermed on pisut erinevad).

Mis puutub taku+pasta altvedamisse, siis mind on paaril harval korral alt vedanud. Mingi 5 a tagasi koostasin köögis kraanikausi all paarist-kolmest kolmikust ja põlvest sõlme, mis jagas vett köögi, vannitoa ja nõudepesumasina jaoks. Kõik ühendused sai väga hoolikalt takuga kokku pandud ja üle kontrollitud ja pidasid ilusti.
Nüüd mõnda aega tagasi oli sinna alla jällegi asja ja ühe keerme juures vask roheliseks oksüdeerunud. Otseselt läbi ei tilkunud, aga niiskus immitseb läbi. Ühesõnaga 100% lollikindel ei ole.

See vase põlemine ei pruugi ühenduse immitsemisest tingitud olla, lihtsalt toru peale tekkinud kondens koguneb jämedama sõlme taha.

Max
Puutööd

See oli horisontaalne lõik ja oksiidijälg tuli just ümberringi keerme vahelt.

Ah et viimase veerandi peal läks katki ja ei saanudki päris kinni keerata..
Ah et kollektorile kuulkraanide paigaldamisel oli keere liiga pikk ja ei saanudki lõpuni kinni keerata jah...
Siin see vastus peitubki. Antud töövõtetega ei puutu materjali kvaliteet asjasse, sest lõhki keerata võib kõike.
Harjutamine teeb meistriks.

Karvu tuleb ikka mõistusega vahele panna,ja mitte keermeid lõpuni kinni vägistada.

See ikka lina,mis keermete ümer mässitakse.

Ja häirib kõvasti,kui siin n.ö.suured spetsialistid kõikse aeg takust räägivad.<Ise Teind no 10 ASJA JA IKKA LINA+PASTA.

Jajah, ei ole vist teemat, kus keegi ei targutaks, et kumm käib munni otsas ja auto all on hoopis rehv või siis vint lendab metsas ja poldi otsas on keere.

Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on lina "ühe‑ v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim" või "selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud".
Takk on aga "lina, kanepi vm. kiutaime töötlemisel (ropsimisel, sugemisel) saadud lühikeste kiude ja puitunud taimeosade sasimik"

Seega mõlemad peaksid kehtima ning spetsialist saab ka ilmselt aru, millest jutt on.

Jah härra vtl,nii see paraku on,et igal asjal on oma nimi-tegelikult nimetatakse erinevate ühendiste moodustamist pakkimiseks-proffide keeles.Ja kui seal mingi `karv `ripakile jääb,on see kehvalt pakitud.Aga takutamisega on säädne lugu,et nõuka ajal kasutati sellist väljendi ukse- aknapiitade,aknalaudade jne.tihendamiseks,ka ametlikus keelepruugis
Väidan ka seda ,et takuga pole võimalik keermesühendeid tihendada juba ülalselgitatud asjaolude tõttu.See pole targutamine,vaid postitustest on näha.kes on kes.Ka lingvistilised teadmised ei tee halba.Kogu jutt esialgsest mehest mööda-tema ees sorry.