Ehitusfoorum

Tere.
Sai siis paar tundi siis foorumis kolistatud ja pidin targemaks uus teema teha.
Olukord siis selline nagu piltidelt näha. Küsimused oleks siis:
1. kuna olude sunnil olen pidanud sarikate vahe soojutama penoga, kas siis penot tohib panna ka vastu korstent?
2. algselt plaanisin teisel korrusel korstna 5cm kivivillaga katta + kips. Kas nii on mõistlik? v krohvida?
(täheldasin ka pisikesi pragusid, eelkõige vuukides)
3. korstent väga lähedalt nuusutades (nina vastu pannes) on ka tunda natuke pigi haisu. kas on musetsemiseks põhjust?

Lisainfo: korsten 4a vana, sama kaua ka kasutatud, pildilt loeb ka mõõdud (väljast 52x52cm), sees 1 suur lõõr
allkorrusel saun (keris) + sauna eesruum (kamminahi).
sauna kütan 2x ndls, kaminahju talvel nii 2 - 5 x ndls (oleneb ilmast)
korsten nö sirge, st et ka pits läeb sirgena lõpuni. ladumisel kasutatud tsement + liiv + lubi kooslust (nii targem ladus)
Lisa infi nõus alati andma ja kõik soovitused teretulnud.

urri kirjutas:Tere.
1. kuna olude sunnil olen pidanud sarikate vahe soojutama penoga, kas siis penot tohib panna ka vastu korstent?

Ei. Telliskorstna puhul kindlasti mitte.

2. algselt plaanisin teisel korrusel korstna 5cm kivivillaga katta + kips. Kas nii on mõistlik? v krohvida?
(täheldasin ka pisikesi pragusid, eelkõige vuukides)

Tulekindel kivivill on sobilik. Tavalise kivi- ja klaasvilla sideaine võib tahmapõlengu korral laguneda.
Nii krohv kui kipsplaat peavad vastu. Krohvi puhul tarvilik armeerimisvõrk ja kipsplaadil metallkarkass.

3. korstent väga lähedalt nuusutades (nina vastu pannes) on ka tunda natuke pigi haisu. kas on musetsemiseks põhjust?

Mida soojem on korsten, seda vähem peaks muret tundma. Soojustamise mõte on antud korstna ja kütmisviisi puhul hea.

tänud soovituste eest
nii palju veel infoks et 4 a on teise korruse korsten olnud külmas
kuid plaan on sellele korrusele teha elamine st midagi kabineti taolist + garderoob
kui 2 korrus hakkab ka soe olema kas on vajalik ikka korsta soojustamine villaga?

Tere.

Telliskorsten peab olema terves pikkuses jälgitav. Kinnikatmine keelatud.

Toomas

toomas kirjutas:Kinnikatmine keelatud.

Kas leidub korstatüüpi, mille kinnikatmine ka lubatud on?

toomas kirjutas:Tere.

Telliskorsten peab olema terves pikkuses jälgitav. Kinnikatmine keelatud.

Toomas

a kuidas saab telliskorsten TERVES pikkuses jälgitav olla, kui kahe korruse puhul
on ka kaks läbiviiku - 1 ja 2 korruse ja 2 korruse ja katuse läbi
seda kokku siis nii 55 - 60 cm mittejälgitavat pinda.

Krohvida võib. Kui korstnajalg on toas, siis soojustamine pole vajalik. Pööningul teed nii, et soojustus oleks kergesti eemaldatav. Soojustuseks kauta ainult tulekindlat villa. Peno kasutamine on kurjast.
Varjatud läbiviigud on iseküsimus. Ilma ju ei saa.

1 ja 2 korruse läbiviik on tsemendisegu nö krae korstna ümber
vahelae paksuselt
2 korruse lakke on plaanitud kips, mis ka suht kergelt eemaldatav ju

Korstna soojustamine on mõistlik kütmata pööningul. Kui plaanid ülakorruse elamiskõlblikuks muuta, siis korstent soojustada ei ole mõtet. Korsten ka kütaks omajagu seda ruumi. Penoplast ja Makroflex eemalda korstnast kohe minimaalselt 100mm kaugusele! Tühimik täida kivivillaga vähemalt tihedusega 100 kg/m3. Villa paigaldamisel väldi kivivilla täiendavat kokku pressimist. Vill töötab vaid siis kui ta ka vahelae läbiviigus paigas samas seisus mis pakendist välja tulles. Kipsplaadi asemel kasuta korstna ümber jääva lae 100mm laiuse osa kinniehitamiseks Super-Isol plaati. Siis on sul lihtne pärast lagi ka korstna ümbert ära pahteldada ja värvida.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Andrus Schults kirjutas:Korstna soojustamine on mõistlik kütmata pööningul. Kui plaanid ülakorruse elamiskõlblikuks muuta, siis korstent soojustada ei ole mõtet. Korsten ka kütaks omajagu seda ruumi.

Sel puhul on korstnale otstarbekas lisada siiber teise korruse lae alla.

Indrek Rebane kirjutas:Sel puhul on korstnale otstarbekas lisada siiber teise korruse lae alla.

Et siis alumise korruse ahjukütjal hea ülemise korruse rahvast vingutada?

madis64 kirjutas:

Indrek Rebane kirjutas:Sel puhul on korstnale otstarbekas lisada siiber teise korruse lae alla.

Et siis alumise korruse ahjukütjal hea ülemise korruse rahvast vingutada?

Kuidas sa seda mõtlesid Mingit ühiselamut ....
Mujal on selline süsteem väga kaua juba innovatiivne näituseks. Soome papi ütles, et kui tema ei jõua teisele korrusele siibrit liigutama, siis viige tema edaspidiseks eluks hooldekodusse.

kaminahi kirjutas:Kuidas sa seda mõtlesid Mingit ühiselamut ....

Kui ainult ühiselamu küsimuseks oleks, siis võiks ju eri korrustel olevaid küttekoldeid Mõistlike Elanike Eramajades ka samasse lõõri lubada ühendada - aga see vist pole lubatud?

Ning ega telliskorstent nüüd vist ikka täiesti gaasitihedaks kogu oma elkspluatatsiooni vältel ka lugeda ei saa - või saab?

Vastustest neile küsimustele peaks innovatsioni ja "innovatsiooni" vahe üsna selgeks saama.

kaminahi kirjutas:Soome papi ütles, et kui tema ei jõua teisele korrusele siibrit liigutama, siis viige tema edaspidiseks eluks hooldekodusse.

Ei taha ta sinna minna, kuni jalg ikka uksest õue ja õuest tuppa tatsub - trepist ronimine võib ühe õnnetu hetkega vanas eas üsna võimatuks muutuda.

Olen sinuga nõus kui sa seda soovi teistele seadusena ei esita.

kindlasti tänud kõikidele heade nõuannete eest.
pole ka kade tegemaks sauna ja mõned

Villa paigaldamisel väldi kivivilla täiendavat kokku pressimist. Vill töötab vaid siis kui ta ka vahelae läbiviigus paigas samas seisus mis pakendist välja tulles.

Hmm? Näiteks Isokern korstent peab ju toestama sarikate vahel, et ta ei vänderdaks tuule käes. Mõtlesin just nii, et topin kivivilla tihedalt.

Andrus, mis mõttes ei tööta?

Kas sinu maja ja sellesse ühe lõõriga korstna projekteerinud arhitekt teadis, et tuleohutusnorm ei luba ühendada saunakerist ja muud küttekollet samasse lõõri, kui kerise suitsugaaside temperatuur on üle 350 kraadi (sertifitseeritud), arvestamata lühiajalisi ületusi, või kui kahe samal korrusel ja sama kütteliigiga asuva kolde koguvõimsus on üle 120kW (oli nii vist)? Ühesõnaga, keris peaks üldjuhul olema omaette lõõris. Olen otsinud, kuid üldiselt deklareerib tootja 600 kraadi.

Mainisid ka pigilõhna. Arvan, et kuna lõõr on nii suure ristlõikega, siis on suitsu liikumine seal aeglane ja see jahtub külmas korstnaosas liiga kiiresti maha, mistõttu üht-teist sadestub välja. Pööningu sooja ruumina kasutuselevõtt parandab olukorda.

ponks kirjutas:

Villa paigaldamisel väldi kivivilla täiendavat kokku pressimist. Vill töötab vaid siis kui ta ka vahelae läbiviigus paigas samas seisus mis pakendist välja tulles.

Küsisin otse Parocist, öeldi, et täiendava tulekindla villa tihendamise korral saab parem.

Seega Andrus Schults Raidkivist, miks valeinfot jagad siin.