Ehitusfoorum

Teema tudub mõnele huvi ehk pakkuvat.
Kuigi Veski raamatus on soovitatud kasutada ukse peal vinklit, siis isiklikult olen näinud väheseid tellisahjusid, mis sedasi tervena on püsinud. Vinkli kanndev ( püstine)osa saab ikka piisavalt kuumust ja väsib. Abi oleks sellest kui vinkel keerata nii, et kandev külg jääks välja( nähtavale), nagu pliita alune vinkel. Tunduvamalt mõistlikum lahendus on ikka kiilukivide kasutamie ukse kohal. Nendega, aga võib see oht tekkida, et ülevalt tulev raskus surub kiiluga ahju ikkagi laiali.Selle vältimiseks oleks mõistlik ahi kiilude pealt kohe kokku sillata traadiga, mis takistab kivide liikumise külgedele.
Üldiselt, aga ei usu, et rauast tuleks üldse loobuda. Arvan, et mõistlikul kasutamisel on ta ikka suureks abiks juba aastasadu.

Robi 1 kirjutas:Teema tudub mõnele huvi ehk pakkuvat.
Kuigi Veski raamatus on soovitatud kasutada ukse peal vinklit, siis isiklikult olen näinud väheseid tellisahjusid, mis sedasi tervena on püsinud. Vinkli kanndev ( püstine)osa saab ikka piisavalt kuumust ja väsib. Abi oleks sellest kui vinkel keerata nii, et kandev külg jääks välja( nähtavale), nagu pliita alune vinkel. Tunduvamalt mõistlikum lahendus on ikka kiilukivide kasutamie ukse kohal. Nendega, aga võib see oht tekkida, et ülevalt tulev raskus surub kiiluga ahju ikkagi laiali.Selle vältimiseks oleks mõistlik ahi kiilude pealt kohe kokku sillata traadiga, mis takistab kivide liikumise külgedele.
Üldiselt, aga ei usu, et rauast tuleks üldse loobuda. Arvan, et mõistlikul kasutamisel on ta ikka suureks abiks juba aastasadu.

Olen nõus sellega, et sageli on raud see, mis ahju laiali ajab. Aga väidan, et alati on pottsepp süüdi selles, et raud seda teeb.

Ma olen uurind, et kuidas vanasti kerisahjud pealt kaeti.Polnud ju, siis valumassi ega suuri plaate.( No väga vanasti kaeti suure paeplaadiga mis siiani vastu pidand tihtilugu) Üks ahi, mis tehti 1964 aastal, kaeti pealt 30 mm. raudvarrastega ja nende peale kaks kihti telliseid. Imelikul kombel polnud siiani midagi paha juhtund, ometi käib tuli vahel vastu lage.(Ise julgeks sellist asja ainult võlviga kinni laduda).

Raud võis vanasti ahju ehitamist aidata. Tänapäeval ehitatavas ahjus on kuumused juba liiga suured. Olen näinud, et raud on vajunud lihtsalt oma raskuse all looka. Isegi järelpõlemiskambris läeb raud punaseks, rääkimata siis koldes veel.

Rauda tuleb kasutada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik!
Arvan ma...

PS Mis seal võimatut on kui horisontaalne raudlatt kuumutamisel oma raskuse all looka vajub? Kividele ta ei saa seejuures oma kuumust edasi anda kui neist eemale vajub...

Otse tulle kindlasti ei tasuks rauda sättida.Oleme ju siin varem juba rääkind kuidas isegi pliita ümbrisraud segaseks põleb, ukse kohalt, kus tuli vastu käib. Samas olen ise küll pliitasid ja ahjusid lõhkund ja enamus rauad täiesti kasutuskõlblikud, et uuesti kasutada.
Motamehe hoiatus, aga igati õige! Ei kujuta ette, et keegi teeks kaminahju lae rauale toetuma ( omale võib muidugi katsetada, kes õppida tahab, pangu näiteks malmist, ilma rõngastetta pliitaraud ahju peale ja selle peale kivid kandma, villad vahel.Võib isegi toimida, ei tea kui hästi).

Robi 1 kirjutas:Ei kujuta ette, et keegi teeks kaminahju lae rauale toetuma ( omale võib muidugi katsetada, kes õppida tahab, pangu näiteks malmist, ilma rõngastetta pliitaraud ahju peale ja selle peale kivid kandma, villad vahel.Võib isegi toimida, ei tea kui hästi).

Ennemuistsel ajal (enne kuumakindla valumassi turuletulekut) olla olnud tihedalt praktiseeritud lahendus.

Sul lammutamisel pole sellist ette tulnud?

Ei, ma pole kuulnud sellisest asjast, aga tundus veidike loogiline, et nii saaks teha.
Ega ma ise pidevalt ka ahjusid ei lammuta, aga juhuslikult satun nägema kui objekte vahetan.Nädalavahetusel just aitasin perenaisel korstna ja küttekolded lammutada ja sealt tuli ka ohtralt rauda välja, mis oli parajalt kannatada saanud väga pikkade aastate jooksul.

Nüüd, aga selline asi, et ühel perenaisel tehtud uus ahi,aga, et ukse peale pandud imepeenike vinkel, mis muidugi kuumusele vastu ei pea, siis vähemalt kolm rida kive on juba lahti vajunud.
Mõtlen oma peaga, et kõige lihtsam on uks eest võtta ja üks korralik vinkel sinna asemele panna, pärast vuugid tühjaks ja uuesti täis.
Teine võimalus oleks sillus ehiada, aga see oleks juba suurem töö( inimene on ise vana ka juba ...)

Samas majas on ka sada aastat vana reheahi, millel üks külg puha vajund ja kardan, et varsti tuleb ka ahju lagi sisse.Mida, aga teha? Tore oleks jätta nagu on( vaatamiseks ), aga praktilist kasu temast enam pole, sest kes sellist suurt jurakat kütta jaksab ( vaevalt keegi vilja enam kuivatama hakkab toas ).

Jämema raua kandevõime suureneb küll, aga seda tavaolukorras. Tule sees muutub raud pehmeks ja siis pole ristlõige enam oluline. Punaseks aetuna vajub ka jäme raud oma raskuse all läbi.
Aitab raua kaitsmine tule eest.

Mul isa kasutab tihtilugu lappikivi soemüüris suuremaid ehitusnaelu...Pole küll mitmekümne aastast kogemust kuid võib öelda et 7-8 aastaga pole veel mitte midagi juhtunud mitte ainsagi müüriga....loodame, et ei juhtu kah.

Ise kasutasin kahjuks siin ukse kohal paksu lattrauda:


ja esimese talvega tuli vasakusse külge ukse kohale mõra (vaid millimeeter lai vast aga terve kivi pikkune) parandasin mõra kuid peagi oli see tagasi...Siis uuristasin kivide vahelt metalli täitsa nähtavale ja kuna metall oli tihedalt savi sees siis polndu sellel mingit mänguruumi. Urgitsestin metallist ülespoole jääva savi ära nii et metalli ja kivi vahele jäi millimeeter kuni paar ja täitsin vaid vuugi. Paari viimase aasta jooksul pole muret enam teinud.

Plaan on miskit ette võtta kuid alati on nii, et selleni jõuan peale järgmisi kahjustusi kui asi taas aktuaalseks muutub Lattraud on ~10cm lai ja koldes suures osas sees....tuld olen püüdnud nii hoida et leek on uksest taha poole mitte ukse suunas ja seetõttu enam ehk muret polegi valmistanud....kui ukse täielikult sulgen ja alt õhku peale lasen tuleb tuli ukse suunas ja kütab ka seda metalli enam.
Ei teagi kas peaks lõikama lõhki et poleks 10cm lai mis saaks painutama hakata või peaks katma koldest kivivillaga või midagi kolmandat.

Robi 1 kirjutas:Nüüd, aga selline asi, et ühel perenaisel tehtud uus ahi,aga, et ukse peale pandud imepeenike vinkel, mis muidugi kuumusele vastu ei pea, siis vähemalt kolm rida kive on juba lahti vajunud.
Mõtlen oma peaga, et kõige lihtsam on uks eest võtta ja üks korralik vinkel sinna asemele panna, pärast vuugid tühjaks ja uuesti täis.
Teine võimalus oleks sillus ehiada, aga see oleks juba suurem töö( inimene on ise vana ka juba ...)

Samas majas on ka sada aastat vana reheahi, millel üks külg puha vajund ja kardan, et varsti tuleb ka ahju lagi sisse.Mida, aga teha? Tore oleks jätta nagu on( vaatamiseks ), aga praktilist kasu temast enam pole, sest kes sellist suurt jurakat kütta jaksab ( vaevalt keegi vilja enam kuivatama hakkab toas ).

Pole vahet, kas vinkel imepeenike või üks korralik... tähtsam selle juures on "õiged sõnad peale lausuda"

http://pilt.delfi.ee/my_album/215627/
Kas nii sobib?

Pottsepatöö põhireegel.

Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte aga lattrauaga, nurkrauaga jne, sest metall paisub kuumenedes tunduvalt rohkem kui tellised. Kuumenemisel terassillus pikeneb, mille tõttu temale toetuvad tellised kistakse vuukide kohal üksteisest lahti ja ahjumüüritisse tekivad praod.
(Allikas: Ahjud, pliididi, kaminad)

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Paar pilti ka ühest ahjust, kus on ikka kasutatud üle mõistuse pikki raudasid

Siin on raudlatt, millele toetub kogu ülemine osa. Loomulikult oli see vajunud nii palju, et kivid olid ennast ise hakanud kandma juba. Punase noolega on näidatud ka vajunud kivi


Selle tagajärjel on vajunud kogu tagmine ahju osa,mis pildil on paremal



Ja tänu sellele olid ka ahjulaes nii suured mõrad, et toa lagi hakkas juba mustaks tõmbuma ahju kohalt

Tere.
Lugupidamine ametikaaslaste ees ei lubaks nagu vastupidist väita aga....Mul omad kogemused ja need natukene erinevad.Ja ikka ainult selle poolest,et arvan oskuses asjad kinni.Eile vaatasin ühte ahju ja kolle rauda täis.ca 50 aastat toiminud pott ahi ja kordagi pole sisu ümber laotud.Ei uskunud isegi,et paik kus kolle läheb ületõusulõõriks oli kasutatud ca 70 nest vinklit.Kui homme lähen sinna kopitsema,siis teen ka pildid.
Olen näinud ka alumiinium plekiga toestatud ahju lage.Esimese tõusu lõõri pealt...seega ikkagi arvan,et tegu oskamatuses materjali kasutada.
Lugupidamisega Meelis Vaksaar

Asjaoluga, et aastaid tagasi kasutati ahjudes rauda ei tohiks siiski täna kollet ehitades rauakasutust põhjendada. Aastaid tagasi olid paljud lahendused tingitud sellest, et lihtsalt muid võimalusi sel ajal kaubanduses pakutavate ehitusmaterjalidega ahju valmis ehitamiseks võib-olla pottsepal ei olnud. Tänapäeval on ahjuehitusmaterjalide valik juba tunduvalt pottsepa sõbralikum, mis võimaldab ehitatud ahjule soovi korral ka pikema garantii kui 2 aastat anda. Lisan ühe võimaluse kuidas näiteks Wolfshöher Tonwerke HBO+ šamotist rauda kasutamata ahjule kolle ehitada? Koldeid võimalik tellida ka tehase komplektina.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.facebook.com/home.php#!/page ... 98?sk=wall

Tere.
Andrus .Ma üldse ei väida,et tänapäeval ei ole kenad ja uhked materjalid. Lihtsalt on ka teisi võimalusi kui neid oskad kasutada ja ongi lihtne.See 70 nene vinkel jäi minustki veel sinna..krt unustasin pildid tegematta..aga see siin lähedal ja võimalusel käin ja parandan vea))
Väidan ,et piisava isoleerimise korral võib ka rauda kasutada.Olgugi,et ise kasutan seda hoopis teistes kohtades kui ukse silluseks..Ja mitte ainult vinklit vaid ka lattrauda.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Eks see pottsepa töö ongi nagu võluri amet. Keegi oskab metalli kasutada nii, et kõik töötab aastakümneid ja teisel mehel jälle ahi kohe lõhki. Uute materjalidega lihtsalt need riskid vähenevad ja seda just algajate pottseppade ehitatavates kolletes! Eile esilinastus Londonis viimane osa pottsepp Harri tegemistest. Ju jõuab varsti Eestisse ka. Vaata: http://www.youtube.com/watch?v=5NYt1qir ... r_embedded

Tervitan igatahes omaltpoolt kõiki pottseppi ja kohtumiseni suvepäevadel Võrtsu ääres.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

Meelise ilus loogika meeldib mullegi, sest just eile lammutasin ühte vanat ahjujurakat ja üllatuseks avastasin, et lagi oli üle meetri vinkliga sillatud ja häda ei miskit. Asi oli nimelt nii, et vinkli teine külg oli kivide vahel varjus ja ei saanud ka otsest tuld seega peale.Selge, aga see, et uue ahju ehitamisel muidugi ei tasuks väga vinklit armastama jääda, aga kui vana parandamiseks vinkel ukse peale panna ja nii, et üks külg jääb puha välja, siis ei tohiks temaga midagi hullu juhtuda, sest suuremat kuumust ta ei saagi, mis sest, et kole on vaadata.

Loen raua kasutamisest ning mõtisklen, kuidas ilma rauata teha sellist nurgakaminat, nagu Maxiti välikamina juhend soovitab. Kõige ülemine vasakpoolne pilt, millel korsten toetub kahest küljest avatud tulekolde kohal metall-torule. Põhimõtteliselt peaks toru tule paistel ju kuumenema vähemalt paarisaja kraadini, millimeeter-paar pikenema ning lükkab korstna nurga üles? Kas ülejäänud tulekolle peaks ennast teiselt poolt järele sirutama või ongi kerge deformatsioon selle kamina konstruktsiooni sisse jäetud?

Horisontaalsete lattide pärast, millele korstnakivid toetuvad, ma väga ei muretse - need võivad ju kandva seina vuugis pikemaks-lühemaks muutuda, aga kivide asendit need ei tohiks muuta. Rahutuks teeb just see esimeses nurgas olev toru, millele latid ja korsten nurkapidi toetub.

Vot ei tea jah, miks vahel ei juhtu rauaga isegi tules midagi halba. Oleneb vist rauast ka. Olen praegu Porvoos ja siin on peremehel kolm 100 a. vanust pottahju, mille ukse kohal kaks latti, millel ahi toetub. Ahjud on tegelikult hirmus heas seisukorras, kui paar väikest pragu välja arvata.

Robi 1 kirjutas:Vot ei tea jah, miks vahel ei juhtu rauaga isegi tules midagi halba.

Oleneb ikke temperatuurist.

Eks see oleneb ka paljude asjade kokkulangemisest, näiteks ava pikkus, kaugus tulest jne.
Tundub, aga, et tuleb see aasta veel reheahi teha ja pean tösiselt mötlema, et kuidas pealt kokku sillata.Praegu on rauad seal pidanud 150 a, aga mötlesin ise völvi kasuks.

Sa siis hakkad kohe maaviljelejaks või hakkad rehepeksuga teenust osutama? Ma tean ka mõnda tegemist vajavat reheahju projekti, aga ükski neist ei ole valmis nõustuma kulutustega, mis kaasnevad ehitades ja seejärel veel küttes. Mis eesmärgil on õigustatud sellise vältimatult suure kolde ja sellele üldjuhul sobimatu lõõristiku ehitus?
Soovitaks siin äkki tutvuda lingiga, millel tegemist vene ahjuga, aga teema ju täpselt sama...?

http://www.pyromasse.ca/articles/75kmwest_e.html

Mõtlen muidugi seda uusehitatavat ahju