Ehitusfoorum

Selline lihtne lähemeline!

Sorry,just eile andsin sõbrale pottseppale telefoninumbri ,mille taga oli potensiaalne tellistest ahju ja pliidi soovia.
PÄIKEST

Sõltub kas saada või minna.

Ei ole see tööotsimine vaid pigemini arutelu.
k
Kas tänapäeval võib veel jutuks tulla ahju ehitus või on kÖik nagu "ühevitsagalöödud"!
Toon kaks pilti internetist ja eks tehke järeldused.
Kusjuures lisan "mitteselgeltnägijatele",et vaskahi on samasuguse võimsusega! Ja ka rohkem, sest puudub nn. "küpsetusahi", mis vähendab umbmääraselt 20% kasutegurist ruumi(tuppa).
Valik on Teie!

Huvitav mis süsteemiga sellel " vaskahjul" lõõrid liiguvad?

Küsin seda selleks, et kuidas on võimalik ilma järelpõlemiskambrita sama hea tulemus saavutada. Olin imestunud, kui mõned aastad tagasi, Soomes valiti uurimuste põhjal just selline ahjutüüp kõige tõhusamaks ja kasulikumaks. Lugesin seda uurimust mingist ajakirjast ( soomes muidugi liiguvad lõõrid laskuvalt ).

Robi 1 kirjutas:Huvitav mis süsteemiga sellel " vaskahjul" lõõrid liiguvad?

Küsin seda selleks, et kuidas on võimalik ilma järelpõlemiskambrita sama hea tulemus saavutada. Olin imestunud, kui mõned aastad tagasi, Soomes valiti uurimuste põhjal just selline ahjutüüp kõige tõhusamaks ja kasulikumaks. Lugesin seda uurimust mingist ajakirjast ( soomes muidugi liiguvad lõõrid laskuvalt ).

See järelpõlemiskambri jutt on küll äärmiselt nõrk. Vähemalt seni, kuni Sa ei seleta lahti, mida järelpõlemiskambri all silmas pead ja ei näita veenvalt ära. et selle esimese, koleda kasti sees toimub järelpõlemine. Korrektne oleks anda ka viide selle Soomes ilmunud .

Vaskuka-plekuka sisse käib heasti kolm järjestikust või siis mitu paralleelselt tõusvat lõõri. Saaks mõõdud, mahutaks vast laskuvad kah ära. Kambri asja muidugi ei teeks.

Ma mõtlen järelpõlemiskambri all ikka seda, et kuumad gaasid satuvad keeristesse ja hakkavad imeväel edasi põlema, seal ülal ruumis.
Mingit viidet, aga selle sommide ahjuvõrdluse kohta ei saa tuua, sest see oli aastaid tagasi ja võis olla ajakiri Teknikkanmaailma, kus võrreldi, et milline ahi on kõige odavam, vastupidavam ja tõhusam. Selleks osutus pönttöuuni.

Robi 1 kirjutas:Ma mõtlen järelpõlemiskambri all ikka seda, et kuumad gaasid satuvad keeristesse ja hakkavad imeväel edasi põlema, seal ülal ruumis...

Pole sääl mingit imet, keerises pole asi.
Põlemisgaasid ja uksest tulev lisaõhk surutakse neelus kokku ja üleval saab, tänu lisahapnikule, toimuda järelpõlemine. Seda muidugi õige vahekorra puhul.

Leevi kirjutas: See järelpõlemiskambri jutt on küll äärmiselt nõrk. Vähemalt seni, kuni Sa ei seleta lahti, mida järelpõlemiskambri all silmas pead ja ei näita veenvalt ära. et selle esimese, koleda kasti sees toimub järelpõlemine.

Leevi, Su ahjujutt on üldse nõrk...
Selles Juhani antud "kastis" ei olegi järelpõlemiskambrit. Selle asemel on seal hoopis küpsetusahi.
Oma ahju järelpõlemiskambris olen põlemist näinud. Seda, et seal põlemist ei toimu, väita ei saa. Probleem on selles, et seal peaks olema vaateaken. Siis saaks põlemisõhku täpselt nii reguleerida, et järelpõlemiskamber oleks oma nime vääriline.

Leevi kirjutas: Vaskuka-plekuka sisse käib heasti kolm järjestikust või siis mitu paralleelselt tõusvat lõõri...

...Seda peaksid ju teadma, et paralleelsed tõusvad lõõrid ei toimi.

Hyytiänen rääkis 2009 Tartus selle järelpõlemise jutu ilusasti ära ja küllap räägib peagi veelgi.
See ei tähenda aga seda, et nüüd ühtviisi ahjud peaksid kedagi segama. Klient saab sellise ahju nagu soovib ja pole sõna otses mõttes kellegi asi sellest tahtmisest probleemi teha.

Ma olen teinud katsetusi paraleelsete tõusvate lõõridaga. Võtsin selleks kolm ühejämedust raudtoru. Kütmisel läksid kõik soojaks, aga tundus, et korraga kasutas ikkagi ainult ühte toru, sest oli kuulda erinevaid hääli torudes.Lasi nagu väike orel.

Leevi kirjutas: mis mõttes paralleelselt tõusvad lõõrid ei toimi? Lugesid Veski raamatut, et mölisema ajab? Võin ka neli või enam lõõri paralleelselt ja efektiivselt tööle panna.

Ootan huviga põhjendust, kuidas paralleelsed tõusvad lõõrid saaksid töötada!

See oleks pottsepa-Nobelit väärt.

PS dejavu, ma korra juba kirjutasin selle postituse

stupiduser kirjutas:

Leevi kirjutas: mis mõttes paralleelselt tõusvad lõõrid ei toimi? Lugesid Veski raamatut, et mölisema ajab? Võin ka neli või enam lõõri paralleelselt ja efektiivselt tööle panna.

Ootan huviga põhjendust, kuidas paralleelsed tõusvad lõõrid saaksid töötada!

See oleks pottsepa-Nobelit väärt.

PS dejavu, ma korra juba kirjutasin selle postituse

Conspisen, Ortner - kas ei toimi? Kusjuures, vana sakslaqste värk tegelikult.

Poja, ära hakka tõestama, et su kasutqjanimi on su saatus...

Minu kasutajanimi tabab väga hästi mu olemust ja staatust.

Mis seal Conspiseni ja Ortneri juures peaks toimima?

Oma praeguste teadmiste juures julgen väita, et selline asi ei saa toimida. Sinu poolt ühes teises teemas mainitud füüsikaseadused.

Eino...tere hommikust kõigile! Tore õhtu siin jälle olnud !
Eile sai räägitud pisut ka järelpõlemisest. See huvitab mind tunduvalt rohkem kui igasugu MTÜ pläma.
Motamees kirjutas, et asi pole keeristes, vaid lisaõhus.Olen sellega igati nõus, et lisaõhk on tingimatta vajalik, et põlemine saaks üldse toimuda, sest sellisel kõrgusel on juba kolderestist tulnud õhk põlenud. Soomes toodi juba vanadel aegadel koldesse lisaõhku. Siiski arvan, et ka gaaside keeristest on kasu, sest siis jõuavad paremini ära põleda, ennem kui vehkat lasevad. Miks, aga osad siin eraldi järelpõlemiskambri vastu on, seda päris täpselt ei saagi aru ( see selge, et ta võtab palju väärtuslikku ruumi ära jne.).

Järelpõlemiskambrist rääkides. Et kas pm võiks selle kasti teha ikkagi oluliselt väiksema(ehk siis panustada massi) Aa, kui palju see max pitsitus oleks, et hing kinni ei jääks? Keelest ikka poole suurem ...

Robi 1 kirjutas:Olen sellega igati nõus, et lisaõhk on tingimatta vajalik, et põlemine saaks üldse toimuda, sest sellisel kõrgusel on juba kolderestist tulnud õhk põlenud.

Oluline aspekt asja juures on ka see, et tuues kogu õhu resti kaudu, jahtub küttematerja olulisel määral maha.
Küttematerjali kõrge temperatuuri hoidmine on aga oluline pürolüüsi tõhusaks toimimiseks.

Pürolüüsi osatähtsus põlemise lõppastmes, kui on jäänud vaid söed, on tühine. Sellal tuleks uhada kogu
põlemiseks vajatav õhk läbi resti.

Seega: alul rohkem sekundaarõhku ja hiljem primaarõhku. Moodsamatel kateldel on korstnas lambda-andur,
nagu automootoreilgi. Nad reguleerivad sekundaarõhu kogust vastavalt korstnas olevate gaaside
koostisele. Primaarõhu tagasiside saadakse peamiselt korstnasse väljuvate gaaside temperatuurist.

Kas kunagi sellised imevigurid ka ahjundusse jõuavad, selmet käsitsi nuppe kruttida, ei tea.

Kena jutt pottsepa kõrvadele, kelle käest tehasesüsteemid tükikest ära kisuvad kuni pottsepale jäävad jällegi tühjad pihud. Kindlasti on vaja seda õhku jagada, aga käsitsi hakkab sellega hakkama saama vaid mõni üksik ahjuhull fanaatik.
Seepärast proovin mina küll esialgu piirduda katsetustega mille kasutamine jõudumööda ka külamemmele. Temalgi vaja ökonoomset puupõletajat kodu soojendama.
Motamees on siin uurimistes-puurimistes eespool enamusest staažikatest . Julget, innovatiivset laksu on ka tarvis.

Üsna lihtne, antakse välja energiatõhususe direktiivi parandus ja võid müügimeheks hakata. Asi võib reaalne olla, sest brüsseli bürokraadid peavad puudega ahje ja kaminaid ammu ebatõhusateks. Läheb su ahi muuseumisse hõõglambi kõrvale.

Selleks ju austerlased 100 milli kulutasidki, et pottsepad ka saaksid ahjusi edasi ehitada. Ja MHA tegeleb just sama asjaga. Ja soomlased ka täpselt sellesamaga.

kaminahi kirjutas:Kena jutt pottsepa kõrvadele, kelle käest tehasesüsteemid tükikest ära kisuvad kuni pottsepale jäävad jällegi tühjad pihud.

Kas ikka on nii?

Mis keelab pottsepal ahjule automaatikat lisamast, kui sellised moodulid turul olemas on? Hetkel ei ole.

Siibreid küll vahest keevitatakse, ent mitu pottseppa täna ise endale koldereste ja ahjuuksi valavad
ning telliseid ja potte küpsetavad? Tean, et Eestis vähemalt üks pottsepp valmistab ise potte, kuid
see on pigem erand.

Saan sinu mõttest aru ja ikka ei usu, et pottseppadele jääks muud võimalust automaatika kasutamiseks kui nn kassettkolle. Hind sellest tulenev. Kui nüüd muu ära jääb siis suureneb poekarla klientide hulk loomulikus järelduses.
Kui pregu on pottseppadele vastuvõtmatu mõne lisaõhu kanali müürimine, siis mida neile seletada automaatikast

Püstitan uue küsimuse.

Kas Eesti pottseppadele jätkuks tööd, kui nad saaksid igal objektil kaks korda kiiremini hakkama ja seejuures oleks ühe ahju hind kliendile 15% soodsam?

Kindlasti oleks see sobilik uuendus

Koldesse ei tohiks lisaõhku otse õuest juhtida. Külm välisõhk jahutaks liigselt põlemist. Parim lahendus oleks võtta lisaõhk keldrist või teisest ruumist. Automaatselt sulgevaid ja avanevaid klappe pakutakse tegelikult juba mitu aastat. Kindlasti saab neid sobitada ka ehitatava ahjuga ühtsesse süsteemi. http://www.romotop.cz/automaticka-regulace Huviga vaataks ka siin foorumis mõnda järelpõlemiskambriga ahju projekti! Huvitav just teada kuidas Eesti pottsepad on lahendanud järelpõlemiseks vaja mineva hapniku juurdepääsu järelpõlemiskambrisse?

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.kaminakoda.ee

Tahan ahju, mis kõige hullem- tahan ise teha.

Ahju mõõtudeks umbes 1050 x 1050 võibolla ka 1280 x 1280
mõni sentimeeter siia sinna.

Niipalju kui olen netis ja raamatutes tuhninud, siis minu arvates
algajal kõige lihtsam teha laskuvate lõõridega ahju. Korstna ühendus tuleb
kindlasti alt. Algul oli mõttes umbkolde tegemine, kuid selle idee olen juba maha matnud
(põlemine polevat nii hea).

Kas internetis on kusagil leida sellises suuruses ahju joonist (kiht kihi haaval)???
Kas kivid tuleb omavahel traadiga siduda??
Kas Vetoniti tulekindlast betoonist võib valada ukse silluse šamottide peale??
Kas tulekindlast betoonist võib ahjule lae valada??
Kas 410 x 410 klaasuks on hea või halb ( soojuse hoidmise poolest)??
Mis juhtub kui laduda ahi sõelutud peenikesest Piusa liivast? Kas võib hulka panna sõelutud paesõelmeid??

Kuna rahaga natuke kitsas, siis pottsepal teha ei saa lasta. Aga loodan, et foorumi
külastajate nõuannete ja oma raske tööga saab omale hea ja kestva soojakolde tuppa.

Ette tänades,
Ott