Ehitusfoorum

Tegemist eramajaga, katusekonstruktsioonid on kõik puidust. Palju oleks optimaalne soojustuse hulk, kas oleks kasulik omavahel kivivilla ja penoplasti kombineerida või mitte?

Tänud

Mina soojustasin saepuruga 70m2 peale ajasin 30m3 ning 50m2 peale 10 m3 Maja nurgad on 10korda13/Esialge effekt oli voimas/Soojus tuleb ulevalt alla,aga mitte vastupidi/

eramaja puhul ei näe villa ja peno kombineerimises midagi kasulikku. seda tehakse juhtudel, kui soojustusena kasutatav peno jagatakse villaga tuletõkketsoonideks (TP1 hoonete väga suurte lamekatuste korral).
kui endale teeks ei paneks kunagi puitkonstruktsiooni soojustuseks penot (tuleoht), kui ämmale teeks, siis võib peno olla küll.
kirjelda oma katusekonstruktsiooni lähemalt!
katuslaele kehtib nõue K<0,22W/m2K, 200mm isoveri (soojajuhtivusteguriga 0,037) annab K=0,185W/m2K.
entusiastid soovitavad ka 300mm villa katusele, pidavat pikas perspektiivis ökonoomiat andma. arvutada pole viitsinud mis aja jooksul lisa 100mm villale kulutatud raha ennast kütte pealt tagasi toodab, aga suhtun natuke skeptiliselt.

Tere. Ja kindlasti tuleb vältida siseruumides kõik kardinad, madratsid, riietekapid täis riideid, kõik plastist kodumajapidamisriistad ja masinad. Edasi tuleb välja visata kõik kardinad, vaibad, tekid, maha kiskuda tapeet, loobuda kipsist mille ümber on paber, puitaknad vahetad aalumiiniumakende vastu. Ei tohiks unustada ka likvideerida raamatuid välja visata, kõik puitmööbel. Põrandale mitte panna parketti, lauda. Likvideerima peab ka kogu elektrijuhtmestiku.
Kõik need materjalid sobivad ämmadele, iseendale ei tohiks neid tuleohu pärast kunagi panna. Ainukesed sobivad materjalid on kivi, metall, klaas, betoon. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Alar, kuumad ilmad on päris karmilt end tunda andnud või mis?

ei tea, kas härra piirfeld on kunagi mõne maja maha põletanud, et nii laialdasi teadmisi omab, mis tuleohtlik on ja mis mitte. aga kui nüüd tuleohtlikkus välja jätta (TP3 hoonel teatavasti maapealse osa kandetarinditele tulepüsivusaja nõudeid ei esitata), siis miks liita omavahel looduslik ja hingav materjal puit tehisliku mitte-halligi-õhku-läbi-ei-lase materjaliga (polüstüreen), minule tundub see äärmiselt vastukarva. ma ei ole ehitusfüüsikas sügavuti tugev, aga jään selle juurde, et seinad ja katus võiksid "hingata", EPS ja XPS sobivad imehästi vundamendi ja põranda soojustuseks.
teema väliselt: kui paljud eramute ehitajad paigaldavad oma majale sundventilatsiooni?

Hingata võivad konstuktsioonid küll, kuid mitte-halligi-õhku-ei -tohi nad küll läbi lasta. Kas see pole siis juba konvektsioon. Niisuguses majas pole küll mugav pesitseda!
Ja katuslael on enamasti just kahjulik, kui kõik-see niiskus kolinal katusekatte alla pääseks.

Tere. Selleks, et teada saada kui kaugel asub Kuu ei pea ilmtingimata hakkama seda kaugust joonlauaga mõõtma, on ka teistsuguseid vahendeid , näiteks lugemisoskuse abil mõne õpiku läbilugemine. Kasutades eelkirjutatu termineid on mõlemad, nii puit kui ka polüstüreen, mitte-halligi-õhku-läbi-ei-lase materjal. Õhku läbilaskvat puitu pole küll Eestimaal veel nähtud.
Seinad ja katus ei tohi õhku läbi lasta - nad peavad olema õhutihedad! Kui nad aga õhku läbi lasevad, siis on tegemist mõne palmisaare õlest osmikuga, mis Eestimaa kliimasse kohe kindlasti ei sobi.
Ah, et miks liita puit ja peno? Kui emotsioonid välja jätta, siis lihtsalt saab sooja puitmaja. Kui peno ei meeldi, siis saab lihtsalt külma palkmaja. Muud midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

ei soovi õli tulle valada, aga äkki on härra piirfeld nii hea ja seletab, miks ei oleks ikkagi mõistlikum kasutada mineraalvilla puitehitise juures? nüüd oleks juba huvitav teada, mis on nende kahe soojustuse suurimad plussid ja miinused puitehitise korral?

kui kellelegi jäi mulje, et ma propageerin niff-niffi ja naff-naffi laadseid kergesti läbi, ümber ja katki puhutavaid onne, siis vabandan, et mu sõnakasutus niimoodi kõlas. kommentaari point oli siiski "hingavas" konstruktsioonis ja sellega sai püstitatud ka küsimus, kas puidule meeldib olla umbses konstruktsioonis.

sooviksin päikest südamesse, aga vaadates kraadiklaasi tunduks see irooniana!

Tere. Vaat siin ongi "koer maetud". 99,99 % maja "hingamisest" rääkivatest inimestest ei saa aru, millest nad räägivad. Kui inimene hingab, siis on see füsioloogiline ventilatsioon. Maja ventilatsiooni tagavad vastavad avad, aga mitte masiivsein. Seinakonstruktsiooni difusiooniarvutus pole küll võrreldav tuumafüüsikaga, aga millegipärast ei viitsi seda endale selgeks teha isegi ehitusinsenerid, rääkimata juba ehitajatest. Kui difusioonireziimi põhitõed on selged, siis on ka selged villa ja peno eelised ja miinused "hingamise" vaatevinklist, ja seda ka puithoonel. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

aga millest tuleks lähtuda, kui thermisoli toodangu (näit. EPS100) sert. ütleb difusiooniteguriks 30...70? see vahemik on päris suur, arvestades mõõtetulemuste enda suurust.

lugesin tarka raamatut, millist ei mäleta.
seal kirjutas et puu on veel tihedam, kui peno. Ühesõnaga peno hingas palju pvapramalt, kui puu.
Peale seda mässisin kogu elamise penosse