Ehitusfoorum

Tere

Majal korsten ehitatud veidi kummaliselt - esimesed 3 meetrit punasest tellisest, edasi ülejäänud osa mingist tumepruunist, välimuselt kergelt harjatud ümmarguste aukudega tellisest. Pildid leiate SIIT

Korsten on väljas, maja välisseina ääres e. see punasest tellisest osa ilmastiku käes juba laguneb (vanust 3-4 aastat), pruun osa on tublisti ilmastikule vastu pannud ja otseselt probleeme ei paista sellega. Kasutusintensiivsus korstnal on teadmata e. võimalik, et koldeid pole ka eriti köetud.

Üks lõõr on mõeldud kamina JA kerise jaoks (koos neid vist kasutada ei tohiks samaaegselt?) ning teine lõõr on hetkel kasutusel olnud ventilatsiooni jaoks, kõrgust ~7m.

Kas on arvata, et see asi vastu ei pea? Mureks just kasutatud pruun kivi, mida kahtlustan olevat fassaaditellis. Korstna krohviks üle ilmastikukindlamaks (sh. ka alumise punase osa).


Kui arvamus on, et see lahendus on pigem jama, siis mida arvate ideest uus korsten lahendada järgmiselt:

Kamin - isokern 18cm
Keris - isokern 18cm
Õlikatel - isokern rondo plus 18cm, ühene tuulutusega
Vent - eelmisega lahendatud (sund-vendi seadmest õhk välja)

Kõik plokid 36cm paksud, seega saaks neid ritta laduda ja mõne rea tagant seoks omavahel ka armatuuriga, kokku korstna laius kokku 130cm.

Võibolla on eeltoodud lahenduse jaoks mõni mõistlikum variant? Hetkel on õlikatlal eraldi metallkorsten, mis vajab samuti vahetamist (kõrgust ca 5m).

See korsten pole küll suitsu jaoks tehtud. Ilmselt on mõeldud sellele, et jõuluvana ikke läbi mahuks. Suits ei jõua sellist auku soojaks teha, eriti veel õues.
Kui teed korstna õue, siis peaks olema soojustatud korsten. Muidu ei saa teda käima.
Kamina mõte mõtle ringi ja tee kohe miskit ahi.

motamees - järsku kommenteerid ka minu toodud uue korstna mõtet palun? Kas isokern, vajaks ka õues lisasoojustamist? EPS + krohv oleks OK?

Laavakivi Isokern pidi isegi soem olema, kui rondo plus. EPSi ma korstna peale ei paneks. Aitab ainult krohvist küll. Need ju soojad korstnad sul kirjeldatud kõik.
Eks ta tavatu korsten tuleb, aga kui muud võimalust pole, siis mina ei oska küll muud pakkuda. Need moodulid on ju ka õue ette nähtud panemiseks, muidugi kaetult.

eps-i on ju keelatud panna ümber akende kui kogu maja soojustus on eps+krohv. Selleks, et asi oleks tulekindlam, tuleb aknapaled villaga teha. A nüüd mõned mõtlevad lausa korstnale ümber panna.

xjan kirjutas:EPS + krohv oleks OK?

EPS asemel võiks tulekindel vill olla. Tavalisel villal on
sideaine suhteliselt madalal temperatuuril lagunev.
EPS ei kannata aga sugugi kuuma ning põleb hästi.

Tavaliselt korsten väljast nii kuumaks ei lähe, et EPSi
sulatada, ent süsteemid tuleb luua nii, et nad jäävad
ka ühe komponendi vea puhul siiski tööle. Arvestama
peab sellega, et peale soojustamist on isokerni
välistemperatuur oluliselt kõrgem, kui enne.

Samas võib arutleda isokerni soojustamise mõttekuse
üle. Kui tahad kõrvaldada potensiaalset külmasilda,
saad hakkama ka külmas ruumis oleva korstna esimese
meetri soojustamisega. Lihtsalt kiirema soojenemise
tarbeks aga pole ilmselt suurt mõtet. Samas ei ole ma
seda ka arvutanud.

Kas leidub huvilisi selle vana korstna lammutamisele ning uue ehitamisele?
Objekt Murastes, Harjumaal.

Korsten väljast vaja siis soojustada villaga 50mm, hiljem krohvida (alloleval pildil pole seda näidatud). Uue korstna elementideks Rondo plus 18 topelt ja rondo plus 18 tuulutusega (ootan nõuandeid ka kas on optimaalsed mõõdud), korstna kõrgus 7m.

Lisatud pilt korstna asetumisest I korrusel "läbi seina" ja II korruse osas alates lamekatusest väljudes on korsten vastu välisseina plokki (soojustusvill ka siis ka sinna vaja seinale korstna läheduses, 150mm).

Ladusin tulevasele ahjule Schiedeli korstna, algusega külmas abiruumis, kuhu hiljem ahju ühendus tuleb alt, läbi FIBO-st elutoa välisseina. Korsten läheb läbi soojustamata lamekatuse ja sealt maja seina äärt mööda üle otsaseina . Järelvalve käis kohal ja lubas ehitajatel selle korstnaosa katta sajase EPS-iga ning krohvida koos majaga sarnaselt, korstna tipuni. Kommenteerida ei oska.

Rondo Plusi või Isokerni?

kaminahi kirjutas:Järelvalve käis kohal ja lubas ehitajatel selle korstnaosa katta sajase EPS-iga ning krohvida koos majaga sarnaselt, korstna tipuni. Kommenteerida ei oska.

Isokerni betoonkorstna puhul on põlevmaterjali lubatud kaugus,
vastavalt suitsugaaside maksimaalsele temperatuurile:
kuiv 400 deg C: 0 mm (vastas)
kuiv 450 deg C: 20 mm
kuiv 600 deg C: 50 mm

Rondo Plusi puhul:
märg 200 deg C: 0 mm (kõrge kasuteguriga gaasikatlad näiteks, korsten pidevalt märg)
kuiv 400 deg C: 50 mm
kuiv 600 deg C: 100 mm

Weberi Fibo mini puhul on (ei ole täiesti kindel) kuiv 600 deg C ja 50 mm,
teiste Weberi Fibo korstende puhul kuiv 600 deg C ja 20 mm.

Betoonkorstnal on üldiselt lubatud küttekolde võimsus väiksem. Isokerni puhul 30 kW.

EPS on põlev materjal.

Korsten peab üle elama ka tahmapõlengu.

Minu laotud korsten oli siis Isokern 180. Üks aga jääb mul võimalikuks ise üle kontrollida seal eespidi. Nimelt kinnitatakse EPS jäigalt seinale ja korstnale ühes seotises, ilma vuugita ja krohv peale. Usun, et läheb seegi korda.

Korstnahuviline! Võta ühendust Schiedeli kolleegidega. Nagu nemad ütlevad nii ka korsten paigalda. EPS unusta ära!

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

...ja kuhu läheb tööle ehitusejärelvaataja