Ehitusfoorum

Põrandaküte vigurdab, ilmselt juba nädala jagu. Maja külmaks pole läinud aga põrand on ebameeldivalt jahe .

Milles jama väljendub:
1. Vesi ei tsirkuleeri korralikult vahel tsirkuleerib ja siis jälle mitte (tsirkulatsioonipump [5] töötab, mõlemad pumbad siis- nii katla sees, kui ka eraldi asetsev)
2. Segamisõlme väljuva osa [6] (või mis iganes selle nimi on) temperatuur kõigub kogu aja, kord on kuum siis jälle jääkülm.
3. Tagastuva vee toru on üsna kuum (perioodiliselt) [2]
4. Ükski põrand ei lähe soojaks, isegi väikese toa oma, mis on käsitsi reguleeritav [3] (ülejäänud on anduritega [6]).
5. IIk radiaatorid [4] lähevad ilusti soojaks

Oskab keegi arvata milles võiks viga olla ning anda kelle poole probleemi lahendamiseks pöörduda?
Ise ei üritaks nüüd midagi parandama hakata, kui just ilmselge ja lihtsalt laehdnatatva küsimusega pole.

Et aru saada millest jutt käib, siis lisasin ka pildi.

See kolmetee ventiil, mis seal katlast tuleval torul on, nöögib. Ühel kodanikul oli vatsupidi - põrandasse läks 65 C Millest järeldad, et pumbad töötavad?

Rostfrei kirjutas:See kolmetee ventiil, mis seal katlast tuleval torul on, nöögib.

Haa! Seda ma ise ka kahtlustasin, see tundus loogiline.

Rostfrei kirjutas:Millest järeldad, et pumbad töötavad?

Tegelikult õige küsimus. Ega ma teagi, pigem võiks öelda, et ma tean, et mootor töötab st. kätt vastus hoides on võimalik eristada õige kerget vibratsiooni. Seega ma ei saa kindel olla, et nad reaalselt ka töötavad.

Selline küsimus asjatundjatele: Teemaalgataja näidatud lahendusel on ruumianduritega ühendatud termostaat-klapid (6) paigaldatud kollektori tagasivoolu osa peale. Olen näinud ka vastupidist juhtumit, st. klapid pealevoolu osale pandud. Toimetab ja kütab ja sulgeb, kontuurid soojad. Tõsi sellel küll 3-tee ventiil manuaalne. Kumb lahendus õigem on ja mille poolest? Ette tänades asjalike kommentaaride eest!

Pildilt tundub järjekordne gaasikatla vale ühendamine. Kas on gaasikatel? Kui on siis töödanud probleemideta 3-4a.?
Kirjuta esmalt mis katlaga tegu ja jäta oma kontakt ja asukoht.

Üks viis pumpa kontrollida - see kruvi sealt maha ning kruvikas sisse, peaks olema võlli pöörlemine tunda.
Kui kusagil on mudakas (mida ma ei näe) - see võib umbes olla.

Lp. katel võiks oma kommentaare täiendada, mis tähendab vale ühendamine?

Rostfrei kirjutas:Üks viis pumpa kontrollida - see kruvi sealt maha ning kruvikas sisse, peaks olema võlli pöörlemine tunda.
Kui kusagil on mudakas (mida ma ei näe) - see võib umbes olla.

Mudakas jääb pildilt välja ja on puhas.

katlad kirjutas:Kas on gaasikatel? Kui on siis töödanud probleemideta 3-4a.?
Kirjuta esmalt mis katlaga tegu ja jäta oma kontakt ja asukoht.

Tegu tõepoolest gaasikatlaga. Katel Vissmann Vitopend turbo variant.
Töötanud on alates 2007 aastast ja esinenud on kaks probleemi: mingi tihend katla sisemise tsirkulatsioonipumba juures kulus
ära ning vajas vahetamist ning tänavaasta talvel ütles juhtblokkk üles ning see sai vahetatud.

http://www.viessmann.ee/et/products/Gas ... d_100.html

Hetkel ongi pildidt välja jäänud vaid paar kraani, mudafilter ja katel ise.
Asukohaks Tallinn Kristiine ja kontakti saab minuga 5100646

Palun selete/põhjenda seda vale ühendamise küsimust.

Mõõtsin hetkel käepäraste vahenditega ära, et põrandasse mineva vee temperatuur on suurusjärgus 45C - õige asi see küll pole.

macintosh kirjutas:Mõõtsin hetkel käepäraste vahenditega ära, et põrandasse mineva vee temperatuur on suurusjärgus 45C - õige asi see küll pole.

Miks ei ole õige??? Kui süsteem projekteeritud sellise kraadi peale siis ju ok. Mis sul projektis on mineva ja tuleva vee temperatuurid ette nähtud. Võta siis katlast temperatuuri vähemaks või 3t kraaniga vähenda.

Veikko kirjutas:Miks ei ole õige??? Kui süsteem projekteeritud sellise kraadi peale siis ju ok. Mis sul projektis on mineva ja tuleva vee temperatuurid ette nähtud. Võta siis katlast temperatuuri vähemaks või 3t kraaniga vähenda.

Selles projekteerimise osas ma väga kahtlen. Kogu dokumentatsiooni hulgas mis maja puudatas ma küll keskküttesõlme projekti pole näinud. Ainuke projekti moodi aso oli põrandakõtte torustiku paigalduse joonis. Arvan, et siin on tehtud nii nagu tavaliselt - otsustati, et nii oleks sobiv teha, osteti jupid ja siis tehtigi. Kogu seda asja vaadates jääb mul vägsisi mulje, et pool on puudud. Näiteks: mis juhtub, kui termostaat sulgeb põrandakontuurid? Pump pekasb tühjalt "vastu seina"?; Miks läheb radiaatoritesse ja põrandasse sama temperatuuriga vesi? (jah seal on termosegisti vahel, aga kas sellest tõesti piisab? Kohati läheb küll sama temperatuuriga)

Kas radiaatoriringil ka elektriline sulgurmootor kollektoril kui toas temperatuur saavutataud. Mõõda ära palju katlast tuleb ja mis on iga ringi tagastuskraad siis natuke rohkem inffi. Pumba saab automaatselt sisse-välja lülitama panna. Mis on pumba tootja andmed. Mis on ringide pikkused, võibolla vaja süsteem tasakaalustada.

Pump ju näha, roheline Wilo
Tundub, et ei ole tsirkulatsiooni, ning seguventiil üritab ihust ja hingest sooja sisse saada.
Kas pump füüsiliselt ka töötab? Haruta pump laiali - 2 kuuskant polti (koht, kus kokku hoida ) , pane siis toide peale, näed, kas käib ringi, näed, kas tööratas terve.

Pildi järgi tundub, et see skeem on küll väga halb. Seda just reguleerventiili tööd silmas pidades.
Olen üsna kindel, et pump ei tööta .
Aga ise teeks küll skeemi veidi ringi nn topeltsegamisega. Põrandaküttekollektorile paneks ka baipassi. Seda juhuks, kui kõik kontuurid on kinni.

Jep, olen siin inimetega vestelnud ja kõik on öeldnud et see on kõige odavam viis mingi jama kokku keerata, ning see arvatavasti enam-vähem töötab niikua kui ta töötab. Ma olen siis jõudnud sinnamaaale, et ei tööta.

Lammas kirjutas:Aga ise teeks küll skeemi veidi ringi nn topeltsegamisega. Põrandaküttekollektorile paneks ka baipassi. Seda juhuks, kui kõik kontuurid on kinni.

Ehk paneks hoopis sellise pumba, mis ettemääratud rõhkude vahet suudab hoida?

madis64 kirjutas: Ehk paneks hoopis sellise pumba, mis ettemääratud rõhkude vahet suudab hoida?

Valgusta meid, harimatuid. Ei tea küll ühtegi sellist kodukasutusse, kus rõhkusid ise ette määrata saab.

Wilo A klassi pumpadel saab määrata tõstekõrgust või läbi pumbatava vee kogust liitrites .
Grundfos Alpha 2 on auto asend ja midagi ette seal enam määrata ei saa.

Sakslased toodavad ka mitmeid uusi A klassi tsirkulatsioonipumpasid. Mõtlesid mõnda nende hulgast ?

Tupsu kirjutas:Valgusta meid, harimatuid. Ei tea küll ühtegi sellist kodukasutusse, kus rõhkusid ise ette määrata saab.

Wilo A klassi pumpadel saab määrata tõstekõrgust või läbi pumbatava vee kogust liitrites.

Mällu on jäänud Wilo manuaalist järgmist laadi tekst:

http://www.wilo.ee/cps/rde/xbcr/ee-et/S ... CO_EST.pdf

"Ringluspumbad seeriast Wilo-Stratos ECO on ette nähtud
soojavee-küttesüsteemidele ning sarnastele pidevalt
vahelduva vedelikuhulgaga süsteemidele.
..
Mootorikorpuse peal asub elektrooniline sagedusmuundur
(pos 1), mis reguleerib pumba võimsust vastavalt rõhkude
vahele 1 ja 3 m või 1 ja 5 m vahel. Seega töötab pump
vastavalt seadme vahelduvale võimsustarbele, mis tekib eriti
termostaatventiile kasutades.
Olulised eelised:
• kaitseklapi säästmine
• energiasääst
• voolumüra vähendamine
Reguleerimisviis (joonis 2):
Rõhkude vahe varieeritav ( p-v): rõhkude vahe etteantud
väärtust tõstetakse lubatud tõstekõrgusele lineaarselt ½H ja"
H vahel. Pumba rõhkude vahe reguleeritakse vastavale
sisestatud rõhkude vahele."

Kui ikka valmistaja otsesõnu kirjutatab, et pump seadistab enda võimsust vastavalt vahelduvale (s.t. ajas muutuvale) võimsustarbele, siis peaks ju see tähendama seda, et termostaatventiilide (jälle eespool otsesõnu mainitud) sulgudes peaks tarbitav võimsus vähenema (seega rõhkude vahe jääma enam või vähem konstantseks sõltumata ahela takistuse muutumisest).

Kui sa ütled, et tegelikult see pump ni ei käitu, siis on tegemist nagu eksitava tooteinfoga ning ehk oskad öelda, mida ta siis täpselt teeb??

madis64 kirjutas:

Lammas kirjutas:Aga ise teeks küll skeemi veidi ringi nn topeltsegamisega. Põrandaküttekollektorile paneks ka baipassi. Seda juhuks, kui kõik kontuurid on kinni.

Ehk paneks hoopis sellise pumba, mis ettemääratud rõhkude vahet suudab hoida?

Aga mis siis saab, kui kõik põrandaküttekontuurid sulguvad??? ega pump ju seisma jää.

Kahjuks pole manuaali lugemiseni jõudnud, minul pumpab ta lihtsalt kindla koguse vett akupaagi ja soojapumba siseosa vahel.
Minu arusaam sellest teisest piktogrammist displeil oli küll see, et see reziim toimib tõstekõrgusele.

Tegin nüüd pumbaga loomkatseid. Pannes valiku PC , ehk siis konstantse vooluhulga võimsus kraaniga takistust tehes ei muutunud.
Pannes aga P/ siis vähenes kuuldavalt vee voolukiirus ja tarbitav võimsus, kui kraaniga takistuse tekitasin.

Väga võimalik, et tegu on minu poolse manuaali mitte lugemisega. Olin siiani veendunud, et valikus oleva 0,5-6,0 puhul on tegu pumba meetrites tõstekõrgusega.

Aga siit tulin teisele järeldusele, et selle pumbaga saabsiis ka on-off ÕHK-VESI pumba korral tõsta edukalt küttevee temperatuuri kõrgemaks . Lihtsalt tuleb vahele panna veel üks elektromagnetklapp, mis siis asendaks sulguvaid termoventiile ja mida juhiksid termoandurid.
Kui soojusvaheti temperatuur pole piisav, siis suletakse klapiga osa vee ringlusest ja jäetakse näiteks väike mõõdavool peenema toruga.
Kui temperatuur tõuseb, siis lastakse läbi suurem kogus sooja vett.

Tupsu kirjutas:Kahjuks pole manuaali lugemiseni jõudnud, minul pumpab ta lihtsalt kindla koguse vett akupaagi ja soojapumba siseosa vahel.

No näed, me lihtsalt väga erinevad inimesed oleme - ma jälle loen netist manuaale ja lükkan aga muudkui pumba vahetust edasi - et ehk tekib veel selline variant ka, mis hommikuti kohvi keedab

lammas kirjutas:Aga mis siis saab, kui kõik põrandaküttekontuurid sulguvad??? ega pump ju seisma jää.

Vis tei jää jah, kuid elektrit peaks ikkagi vähem tarbima.

Aga küsi pumbamüüjate käest järele ja anna siia ka teada.

Tupsu kirjutas:

madis64 kirjutas: Ehk paneks hoopis sellise pumba, mis ettemääratud rõhkude vahet suudab hoida?

Valgusta meid, harimatuid. Ei tea küll ühtegi sellist kodukasutusse, kus rõhkusid ise ette määrata saab.

Wilo A klassi pumpadel saab määrata tõstekõrgust või läbi pumbatava vee kogust liitrites .
Grundfos Alpha 2 on auto asend ja midagi ette seal enam määrata ei saa.

Sakslased toodavad ka mitmeid uusi A klassi tsirkulatsioonipumpasid. Mõtlesid mõnda nende hulgast ?

Grundfos toodab juba üle 10 aasta selliseid pumpasid, Magna nimeks, Wilo on alles nüüd jõudnud Alpha pumba matkimiseni, Magna seeriani on neil pikk-pikk maa minna.
Lisaks muidugi kuivmootoritega inline pumbad, kas integreeritud muunduriga või välise sagedusmuunduriga juhtima.
On olemas paljudel tootjatel, samuti kodustele väikestele süsteemidele sobivaid isendeid.

madis64 kirjutas:

lammas kirjutas:Aga mis siis saab, kui kõik põrandaküttekontuurid sulguvad??? ega pump ju seisma jää.

Vis tei jää jah, kuid elektrit peaks ikkagi vähem tarbima.

Aga küsi pumbamüüjate käest järele ja anna siia ka teada.

Ükski tsirgu pump ei jää ventiilide sulgudes (vee voolu peatudes) seisma.

Tupsu kirjutas:

madis64 kirjutas: Ehk paneks hoopis sellise pumba, mis ettemääratud rõhkude vahet suudab hoida?

Valgusta meid, harimatuid. Ei tea küll ühtegi sellist kodukasutusse, kus rõhkusid ise ette määrata saab.

Wilo A klassi pumpadel saab määrata tõstekõrgust või läbi pumbatava vee kogust liitrites .
Grundfos Alpha 2 on auto asend ja midagi ette seal enam määrata ei saa.

Sakslased toodavad ka mitmeid uusi A klassi tsirkulatsioonipumpasid. Mõtlesid mõnda nende hulgast ?

Lollus, loe manuaali. Alpha 2 pumbal on lisaks Auto Adapt reziimile 4 tehase poolt eelseadistatud programmi, 2 programmi propotsionaalsele rõhkude vahele, 2 programmi konstantsele survele. Samuti 3 püsi kiirust.