Ehitusfoorum

Mõni aeg tagasi tõstatati teema, et võiks arutleda n-ö ausalt malmist ja terasest valmistatud kamina- ja ahjusüdamike tööpõhimõtteid. Kuna ajaga kitsas, siis kahjuks ei saanud koheselt väljakutsele reageerida kuid jõudumööda olen nõus sellel teemal enda teadmisi meeleldi jagama. Ja, et asi oleks üheselt mõistetav oleks mõistlik arutelu asjakohase teema all käima lükata.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.schmid-olsberg.ee/

Alusta siis tootjate selgitusega miks kuradima pärast on neil liiga väikesed õhuavad tehtud.

Ahjusüdamike kohta selline küsimus, et kas sinna on mõeldud veel salvestava massi ümberehitamist? Ja kui jah, siis milleks see malmist südamik nagu vajalik on?

Ehk siis kuidas peaks neid võrdlema nö. tavaahjudega.

Lp Kalvis. Raske on vastata kui ei tea, et millise mudeli (või mudelite) kohta küsimus on esitatud. Kindlasti leiab ka vastupidiseid näiteid kus õhuavad justkui liiga suured. Tuleb tõesti tunnistada, et Eestisse tarnitakse päris palju kahtlase või olematu kvaliteediga kaminasüdamikke. Enamjaolt on tegemist sellistel puhkudel malmist kolletega. Kuid olen ka terasest ime asju näinud. Selle koha pealt on Tarbijakaitse kontroll ka liiga nõrk. Tegelikult ei vaevuta keldrites, garaažides ja interneti avarustes tegutsevaid Ostap Bender tüüpi tegelasi kontrollima. Vanemad ja tuntumad tegijad reeglina ikka päris prahti ei müü.
Siinkohal ongi tegelikult tähtis pottsepa kui spetsialisti varasem töökogemus ja sellest tulenev hea soovitus kliendile. Kui õhuavad pottsepa hinnangul väiksed, siis tuleb seda kliendile ka öelda. Ostmisel tasuks eelistada kauplusi kellel pikem ajalugu küttekollete müügi valdkonnad ette näidata. See garanteerib hiljem kui midagi peaks tootega juhtuma varuosade tellimise võimaluse.
Enda kogemuse põhjal võin öelda, et paljud pottsepad paraku südamiku valikut tellijal teha ei aita. Samuti ei tehta enne seadme paigaldust kõige elementaarsemaid töid.
1) Ei loeta läbi toote paigaldusjuhendit.
2) Ei kontrollita toote kvaliteeti juba maaletooja laos. Näiteks kas klaas on terve?
3) Transporditakse toodet selleks mitte ette nähtud asendis. Näiteks selili!
4) Ei tõsteta objektil südamikku kohale südamikku kahjustamata. Malmsüdamikku ei tohi üleosast sikutada.
5) Ei teostata toote põhjalikku ülevaatust enne paigaldust. Peale kinni ehitamist pole teadmisega, et näiteks uks kõver enam suurt midagi peale hakata.
6) Ei kontrollita ja vajadusel ei reguleerita kolde uksesulgureid ja tõstemehhanisme enne kinni ehitamist õigesse asendisse.
7) Ei paigaldata kaminaga kaasas olnud olulisi detaile ettenähtud kohale. Näiteks vermikuliidist leegihajutajad visatakse väga tihti saepuruplaadi pähe prügikasti.
Ei paigaldata seadet vastavalt juhendile. Näiteks nõutavad õhuvahed puuduvad või liiga väiksed, õhurestid nii sisse kui välja liiga väiksed jne.
9) Toetatakse südamiku peale kamina ülemine konstruktsioon.
10) Paigaldatakse gofreeritud painduv suitsutoru seadmele vale pidi elik mitte kondensaadi suunas. Probleem ka vale marki torude kasutus!
11) Lükatakse ühendustoru korstnasse liiga sügavale mistõttu korstnapühkimise käigus muutub korstna liides tuleohtlikuks.
12) Ei kasutata toruliidete hermitiseerimiseks sobivat mastiksit või siis üldse mitte.
13) Ei tihendata korstna ja suitsutoru vahelist paisuvahet kuumuskindla fiibersegu või kiudmatiga.
14) Ei teavitata klienti, et ruumi kuhu kamin ehitatakse peab ka kuskilt juurde pääsema põlemisõhk.
15) Jne, jne! Kindlasti arutleme siin teema all kõik küsimused üksikasjalikult läbi.
Vabandan ette, et ei jõua võibolla väga operatiivselt küsimustele vastata. Samuti olen tänulik kõiki heade nõuannete eest mulle endale.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

Kuidas seda võimsust tõlgendada? Näiteks nominaalvõimsus 9 kW? 3kg puid tunnis Seda on vähe.... Stabiilne väljundvõimsus 9 kW , seda ei usu....

EhitusABC tüüpmudelid, odavama otsa omad.
Tegelikult mind huvitas rohkem, et kuidas te tootjatele selgeks teete, et nad toodavad tegelikult vigast kaupa. Ja see on tüüpviga, keldripoode pole mõtet süüdistada.

Teisele mehele vastan, et ise olen sillas malmist või terasest südamikega küttekollete tegemisest. Sedasi on võimalik teha väga head lahendust - nn. kaminahi kütab toa kohe soojaks suure kasuteguriga, sellele järgi lisatud lõõristik aga salvestab sooja ja suudab hoida hommikuni. Ja odav ning lihtne ehitada ning viimistluse saab teha igasuguse. Ainus oht ongi liiga jahedad suitsugaasid, kuid see on lõõristiku valiku küsimus. Ainus puudus ongi, et need tavapoe kaminasüdamikel on krooniline liigväikesed õhuavad ja vabse ei saa aru mis on neil tehase konstruktoritel meeles, et viga parandatud ei saa.

Kalvis, sina kui staazikas foorumi kribaja vist mäletad kähmlusi nendel teemadel, millest sina sillas oled. Parem osa tolleaegsetest vastastest hakkavad nüüd meid atesteerima. Elu muutub penikoorma saabaste sammudega.
Tehase konstruktorite viga olen mina elektriliste käsitööriistadega järele aidanud. Mäletan, et sain sellegi "pahateo" avaldamise eest siin põlema pandud.
Aga see nominaalvõimsus

Atesteerimise pärast ma ei muretse, sest plaanin lõplikult ahjude ehitamisest loobuda. Mida karmimaks nad atesteerimist teevad seda kiiremini jõuame euroopasse ja hakkame kasutama kas elekterkütet või soojuspumpi. Ma soovitasin neid juba piiripeal enne kõigile, nüüd saab juurde lisada ahju mitte soovituslikule ehitamisele ka lisakulud (korsten + igaastased sundkulud). Eks see ole parim viis ametimeestest lahti saamiseks ja seda olen juba korra öelnud. Mul tuleb pidevalt kokku puutuda vaid litsenseeritud tegevusaladega ja ma näen päevast päeva seda kahju, mida liigne litsenseerimine teeb.

Kõige odavamate kaminasüdamike tootmisel insenere küll ei kasutata. Reeglina on selliste südamike puhul üritatud kopeerida mõne tuntud tootja toodet. Näiteks Raidkivi poolt maale toodavaid Invicta südamikke kopeerivad nii hiinlased, poolakad kui hispaanlased. Vaadates kauplustes selliste koopiate hinda saan vaid nentida, et pakutav hind ei ole reaalne. Liites kvaliteetse malmi ja transpordi maksumuse ning riigimaksud tuleb juba hind kõrgem. Reeglina on odavate toodete detailid valmistatud vanametallist Hiinas. Mõõtes näiteks viiel kaminasüdamikul ühte ja sama detaili saame viis erinevat tulemust. Nagu kõik pottsepad teavad, siis enamus malmist südamikke on valmistatud kümnetest detailidest. Sellised mõõtmete kõikumised on terviku seisukohalt katastroof. Siinkohal tulebki mängu nii-öelda pottsepa tarkus ja oskus ära tunda hinnale vastav kvaliteet. Teise ringi malmi kasutusest on muidugi juba raskem aru saada. Kuid ka siin teeb kogenud silm kohe kvaliteedil vahet. Kindlasti tuleks ka igal pottsepal otsida südamikult (toote enda pealt) tootja infot.
Seoses võimsuse arvutamisega lisan viite Invicta juhendist.
Sobiva võimsuse väljaarvutamiseks ei ole absoluutset reeglit. See võimsus sõltub ruumist, mida köetakse ja suures osas ka isolatsioonist. Keskmiselt on vajalik soojust tekitav võimsus sobivalt isoleeritud ruumi puhul 40 kcal/h m3 kohta (0°C välistemperatuuri juures).

Kuna 1 kW vastab 860 kcal/h, on vajalik väärtus 50 W/m3.

Oletame, et te soovite kütta 150m3 suurust ruumi(10x6x2,5m) isoleeritud elamus. Teil on vaja 150m3 x 5OW/m3=7500W või 7,5 kW. Seega piisab üldkütte jaoks vaid 10 kW ahjust täiesti!


Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Kui nüüd lugeda välja, et see nominaalvõimsus on näiteks 9 kW siis peab seal ju igavene tuli põlema või peab näiteks Tulikivi või mõni muu koorikahi olema pindalaga 9000:280 W ja see teeb siis ahju külgpindalaks 32 m2. Kui veel rehkendada soojenevaks pinnaks 85 % siis saab 38 m2 ja see number rahuldab isegi Pottkivi.
viewtopic.php?f=1&t=26737#p141165

Andrus Schults kirjutas:Kuna 1 kW vastab 860 kcal/h, on vajalik väärtus 50 W/m3.

Oletame, et te soovite kütta 150m3 suurust ruumi(10x6x2,5m) isoleeritud elamus. Teil on vaja 150m3 x 5OW/m3=7500W või 7,5 kW. Seega piisab üldkütte jaoks vaid 10 kW ahjust täiesti!

Remark: 50 W/m3 on siis ebakorrektselt väljendatuna 125 W/m2.
Pakun, et see on üsna hõre maja -22C juures.


Ööpäevane energiavajadus neil kahel juhul:

1. 7,5 kW x 24 h= 180 kWh

2. 10 kW x 24 h= 240 kWh

Oletame, et mittekoduperenaine kütab päevas 5 tundi (kas hommikul 1h ja õhtul 18-22 või ainult õhtul 18-23)

1. 180 kWh / 5 h = 36 kW

2. 240 kWh / 5 h = 48 kW


Kas Andrusel on letis pakkuda mõni 48 kW nominaalvõimsusega kaminasüdamik?

Kui mitte siis ei ole mõtet rääkida õhkküttekaminast kui põhikütteallikast.


PS temperatuurikõikumised on ikka päris mitteahvatlevad
PPS olen isiklikult seisukohal, et kahe nädala -22 C välistemperatuuri pärast pole mõtet kütteseadet üledimensioneerida, see on ainult kuiv matemaatika

Andrus Schults kirjutas:...Seoses võimsuse arvutamisega lisan viite Invicta juhendist.
Sobiva võimsuse väljaarvutamiseks ei ole absoluutset reeglit. See võimsus sõltub ruumist, mida köetakse ja suures osas ka isolatsioonist...

Invecta insenerid saavad asjast aru ja hoiatavad arvutamise eest. Küll nad oskaks, kui see võimalik oleks.
ENi põhjal saab aga arvutada täpselt ahju suuruse välja.

Teema läheb jah jälle ...peaasi, et mitte kord õhtus ahju kütta.

Arutaks seda teemat edasi kombiahjude teemana
See on väheke ilma valemiteta, mis ka siin hoobist selgeks sai, aga oma head küljed on sellelgi

Mis Sa nüüd sellega ütelda tahtsid?

Seda mida Kalvis juba mainis sillas olemisest.
http://www.google.ee/images?q=kombiofen ... CA4Q_AUoAQ

Mulle isiklikult on muidugi huvitav, millised valemid ja temperatuurid juhatus@juhatus siin välja käib ja eriti seetõttu, et Kesk-Euroopas voolitakse seda tüüpi ahjud ahjupottidest.

http://www.google.ee/images?hl=et&tbs=i ... =&aql=&oq=

http://www.unibuild.ee/index.php?page=2 ... ge_id=7948 : see ei ole elamus, see on puhkemajas, talveks ja suveks kasutada.

Mida Sa nüüd sellega ütelda tahtsid?

stupiduser kirjutas:Mida Sa nüüd sellega ütelda tahtsid?

Väga vabandan, aga tõesti ei oska sulle vastata.

Ja miks Sa siis kirjutasid?

Ahjusüdamiku korral on situatsioon veel drastilisem.

Viisakas ahjus põleb kütus maksimaalselt 1,5 h.
OK, kütame 2 korda päevas sellise külmaga, seega kolme tunniga.

1. 180 kWh / 3 h = 60 kW

2. 240 kWh / 3 h = 80 kW


Kuidas on kaminasalongis lood 80 kW ahjusüdamikega? Või 60 kW?

Ja mina küsin nüüd oma mätta otsast, et millises ahjus siis salvestad 80kWh?

Aga kui ikka tahad kütta üks kord päevas , ja pead lugu sisekliimast kus temperatuuri kõikumine jääb 3 kraadi piiridesse

PS Ahjusüdamikel jätsid siiski arvutustest välja salvestava massi ja õhkkütte suhte.

Ärme nüüd aja asja esialgu üleliia keeruliseks.

Jätame esialgu sisekliima ja salvestamise mängust välja.

edit: ega see paha pole kui Andrus keerulisemalt vastab. Näiteks, et õhkküttevõimsus on ahjusüdamikul 20 kW ja väljundgaasi temperatuur nii ja naapalju ja salvestamiseks jääv energia on 40 kW

Andrus ju vastas selle juba ära, et õhküttevõimsus vastavalt margile ja välujndgaasid saab pottsepp ise kasvõi tule värvi järgi ja kui need salvestad saad summa. Nüüd aga lihtne küsimus. Koldes korraga üpris vähe puid aga, et salvestav mass saaks soojaks kõetud läheb kas aega või peab see mass olema väike. Sellel teemal räägitud enne siin küll ja rohkem, et kaminasüdamikule on otstarbeks teha järel salvestav osa, et soe harakatele ei lähe ja räägitud on ka sellest, et selline variant ei anna head tulemust igapäevases eluruumis põhikütte allikana. Miks ma peaks ära jätma sisekliima viite? Selle tarvis ju kõik käib ja ikka, et kuidas oleks parem mitte vastupidi.
Jälle see pottahi 120 kraadi peale ja kolme nelja tunni pärast üle poole ahju külm kui koera nina aga ikka rehkendatud, et punane ja miski ei veena paremini kui hommikune "karge" äratus.
Googeldades saab ju sellise ahjusüdamiku kasutusest infi rohkem kui siit foorumist ja on palju kohti kuhu valiks ise just sellise küttevariandi.

Tubli.
Hr Kaminahi.Hakkad matsu juba jagama.
Varsti paigaldad oma tellisahjudesse ka sellised südamikud.Ja ka pottahjudesse paigaldame....
Ja vot siis ütleme koos :kosmos
Muideks kas panite tähele,et sellel südamikul on taga rattad all.Huvitav ,miks?(Ega ometi ,et sõbralike naaberriikide juurde sõita)
Kiigelda googelda edasi.......
Lugupidamine.

Nii lihtne see muidugi ei ole aga.....
Tõsiasi on muidugi see ,et kõik meile õpetatavad normijärgsed koldearvutused on tehtud kergsamotiga.Ja mõnede suurte kollete puhul on kindlasti otstarbekam kasutada juba valmis kollet,kus kolde nn liigõhutegur väga täpselt välja arvutatud.Ja see on puhta põlemise juures ja ahju kõrge kasuteguri saavutamist silmas pidades olulisim.Nii et ei soovita ise neid koldeid retsima hakata.(Paraku ka Hr.Aun näitas nende retsimisega eeskuju).Eriti seda Olsbergi kollet siin.See maksab terve varanduse vast.
Kas mitte ka soomlased ei ähvardanud valmiskolletega turule tulla.
Eks autosidki forseerita,mis siin siis neid ahjusi......
Kuidas see aga nende pikaealisusele mõjub...
Lugupidamine