Ehitusfoorum

Kas peab osb plaadile kõigepealt kandma acvastopi ja siis fiberumkiudainega mastiks või kuidas ?

Mis see acvastop veel on?Aquastopi uuem-peenem nimetus või mingi uus toode Eesti ehitusturul?

Just nii

OSB plaat ei sobi kasutamiseks märgade ruumide viimistluspinna alusmaterjalina.

murmet kirjutas:OSB plaat ei sobi kasutamiseks märgade ruumide viimistluspinna alusmaterjalina.

Miks ei sobi ???

Puit mängib ja tähtis hüdrotõke võib kergelt katkeda. Samuti on seejärel hallitusseenel rohkem toitu võrreldes mineraalsete plaatidega.

miks kirjutas:

murmet kirjutas:OSB plaat ei sobi kasutamiseks märgade ruumide viimistluspinna alusmaterjalina.

Miks ei sobi ???

Paisumis-kahanemis tolerants ja veeauru läbilaskmisnäitaja ei vasta hydroisolatsiooni alusmaterjalile seatud nõuetele.

murmet kirjutas:OSB plaat ei sobi kasutamiseks märgade ruumide viimistluspinna alusmaterjalina.

Tere,
Plaanis just dušširuumi/wc seinte ehitamine.
Tegemist vana talumajaga ja kipsi ma sinna kindlasti panna ei taha!
Mõttearetus oli, et kui bituumensindli katuste alla saab OSB plaati panna ja igasuguseid muid seinu ehitada (nii sisse kui välja) siis miks ei võiks see osb ka duššinurgas olla, kui jätta plaatidele väiksed liikumisvaru-vahed, mille täidaks hermeetikuga ja siis peale KORRALIKULT tehtud hüdrisolatsioon.
Kui OSB kuidagi hüdroisolatsiooni tegijatele ei sobi siis paluks erinevaid muid plaadimaterjale esitleda, väljaarvatud kips.
Ja kui võimalik siis tuua ka näiteid kus OSB on läinud "hapuks" tänu sellele, et ta OSB on. See, et ta mingitele nõuetele ei vasta ei tähenda veel, et temast head seina ei saa, kui korralikult teha või kuis ?

TO MIKS.Eespool Sasha selgitas,miks OSB ei sobi -sest kõik puitu sisaldavad plaadid -osb,plp -mängivad,ehk muutuvad mõõtmetelt õhu niiskuse toimel.Seepärast ei saa n eid kasutada plaadi alla,ega värvi pinnaks.Liikumine lõhub hüdro ja tekitab plaadi vuukidesse praod,mida kaudu niiskus pääseb plaadi taha ja varsti plaadid lahti.Ja niiskete ruumide tarbeks on spets kips -rohelise paberiga- mis on tugevam ja tihedama struktuuriga ning niiskuse vastu immutatud.Ja hinnalt tunduvalt soodsam Mineriidist.Ja puumajas kindlasti kips metallkarkassile,millel on alusseinaga jäetud tuulutusvahe.Ja kui kõik tehtud nii,nagu peab,ei tohiks probleemi olla.Rohkem infot saad Gyproc´i kodulehelt. Jõudu. P.S. Mujal maailmas visatakse OSBplaate hallituse tõttu juba majadest välja-teeb pinnad liiga umbseks.

ats kirjutas:TO MIKS.Eespool Sasha selgitas,miks OSB ei sobi -sest kõik puitu sisaldavad plaadid -osb,plp -mängivad,ehk muutuvad mõõtmetelt õhu niiskuse toimel.Seepärast ei saa n eid kasutada plaadi alla,ega värvi pinnaks.Liikumine lõhub hüdro ja tekitab plaadi vuukidesse praod,mida kaudu niiskus pääseb plaadi taha ja varsti plaadid lahti.Ja niiskete ruumide tarbeks on spets kips -rohelise paberiga- mis on tugevam ja tihedama struktuuriga ning niiskuse vastu immutatud.

Kas sama mängimine toimub ka siis, kui karbik on tehtud mitteniiskuskindlast plaadist? Mul tekkisid varsti selle probleemse karbiku ja põranda ühenduskohta praod, mille ma panin ise silikooniga kinni. Karbik on kaetud looduslike kivikestega ja päris kole oleks, kui nad hakkaksid ükshaaval lahti tulema.

Et siis tavakipsist?Kui päris veetsoonis pole ,pole hullu.Ja erinevate pindade üleminekud silikoonitaksegi kohe.Ja lahtised plaadid teed kindlaks koputamise teel-lahtine plaat kobiseb.

Ilmaasjata seda kipsplaati nii põlgate ja kardate. Ilmselt meenutab see nn. "euroremonti" ja see tundub põlastusväärt olevat. Kuid kipsplaat ei tähenda alati "euroremonti". Kipsplaati saab väga hästi kasutada ka koos puidu, klaasi, kivide ja mis iganes teise materjali kombinatsioonis. Olen ehitanud kipsplaadist vannitube sellest alates, kui need Eestisse jõudsid, ca 20 aastat. Käin siiani mõne oma vana püsikliendi juures midagi tegemas ja viskan pilgu ka vannitoale peale. Kõik püsib, on korras, kuskilt ei hallita ega ole muid märke peale loomuliku kulumise, näiteks vuugid ja silikoonitud nurgad muutuvad mustemaks ja lagi tahaks ülevärvimist. Muidu on kõik vinks-vonks. Kusjuures pole kasutanud isegi mitte "niiskuskindlamat" kipsplaati, vaid tavalist. Kõige tähtsam on ise kogu töö korralikult ära teha - vähemalt kaks kihti korralikku niiskustõket; vuugid, kruvipead ja toruaukude ümbrused katta kanga ja hüdroga. Kasutada korralikke plaatimissegusid ja vuugisegule lisada spetsiaalset vedelikku, et vuuk oleks veekindlam. Kusjuures, kuigi kipsplaati mõnikord lausa religioosselt põlatakse, siis on tema elastsus lausa hämmastav - isegi kui kipsplaat on läbi vettinud, ei paisu ta oluliselt ja ära kuivades võtab ta tagasi oma endise kuju. Olen näinud palju läbivettinud kipsplaatlagesid - uputab, lekib, kõik on läbimärg.. Kuivab ära - pole muud, kui kanna niiskustõke peale, vaheta vuugilindid, pahtelda, lihvi ja värvi üle. Ilus korralik lagi jälle. Kui OSB aga läbi vettib, siis tuleb uus lagi ehitada (või seinad) - ta lihtsalt pundub üles ja kuivades enam oma algupärast kuju ta tagasi ei võta.

Olen eelmise vastajaga päri. Milleks hakata jalgratast leiutama? Kogu aeg ju kasutatud kipsi ja mujal maailmas isegi kauem kui meil ja toimib vägagi hästi. Ja kui kreraamilineploaat peal siis ei näe nii või naa mis seal all on. Aga edu igatahes!!!

Mina jällegi ei ole nõus, et kips "käib küll" on vannitoas parim lahendus. Olen ise aastaid Skandinaavias ehitanud ning selge trend on sinna suunas, et niiskes ruumis kasutatakse järjest rohkem täiesti niiskuskidlaid (mõtlen siinkohal vett ja niiskust mitte läbilaskvaid) materjale. Näiteks Rootsis on märja ruumi ehitamine kipsplaadiga keelatud vaatamata sellele, et hüdroisolatsiooniga see kaetakse.

Selge on see, et elu pidevalt areneb ja kunagi oli ka kips+hüdroisolatsioon uus ja parim lahendus, aga näiteks põhjamaades on hoopis teised materjalid kasutusel. Sellised tooted nagu Litex, Wedi või Tyco ehitusplaat on kõik läbivalt hüdrofoobsed ehitusplaadid (mitte vaid "veekindlamad") ja nende toodetega märga ruumi ehitades ei pea mingit lisa hüdrot kasutama.... hoiab kokku nii aega kui kokkuvõtvalt ka raha. Ma päris hästi ei tea, kes Eestis selliseid tooteid müüvad ja mis see hinnatase siin võib olla, aga vähemasti Soomes on Tyco ehitusplaat küll väga selgelt odavaim neist kolmest. Edu uute toodetega tutvumisel!

Külaline kirjutas:... Ma päris hästi ei tea, kes Eestis selliseid tooteid müüvad ja mis see hinnatase siin võib olla, aga vähemasti Soomes on Tyco ehitusplaat küll väga selgelt odavaim neist kolmest. Edu uute toodetega tutvumisel!

Võimalusel anna teada võrdlus niiskuskindla (roheline) kipsplaadiga, mitte nende omavaheline. Alles siis saaks hakata tegema võrdlust, kas ilma hüdrota tuleb odavam kui hüdroga kipsplaat.
Urmas

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:... Ma päris hästi ei tea, kes Eestis selliseid tooteid müüvad ja mis see hinnatase siin võib olla, aga vähemasti Soomes on Tyco ehitusplaat küll väga selgelt odavaim neist kolmest. Edu uute toodetega tutvumisel!

Võimalusel anna teada võrdlus niiskuskindla (roheline) kipsplaadiga, mitte nende omavaheline. Alles siis saaks hakata tegema võrdlust, kas ilma hüdrota tuleb odavam kui hüdroga kipsplaat.
Urmas

märgiks siinjuures jälle ära, et tegemist pole niiskuskindla vaid niiskuskindlama kipsiga. targu jäetakse mainimata, millest see niiskuskindlam on.

kipsplaati küll ärge paigaldage vannituppa, tsementkiudplaat on kaasaegne lahendus ja kui võtad eeltöödeldud variandi, siis pole vaja hüdroisoleerida muud, kui ainult kruvikohad ja vuugid. Ei kõdune, ei mädane.

uudo kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:... Ma päris hästi ei tea, kes Eestis selliseid tooteid müüvad ja mis see hinnatase siin võib olla, aga vähemasti Soomes on Tyco ehitusplaat küll väga selgelt odavaim neist kolmest. Edu uute toodetega tutvumisel!

Võimalusel anna teada võrdlus niiskuskindla (roheline) kipsplaadiga, mitte nende omavaheline. Alles siis saaks hakata tegema võrdlust, kas ilma hüdrota tuleb odavam kui hüdroga kipsplaat.
Urmas

märgiks siinjuures jälle ära, et tegemist pole niiskuskindla vaid niiskuskindlama kipsiga. targu jäetakse mainimata, millest see niiskuskindlam on.

Jah, olen eelkõnelega nõus, et niiskuskindlat (mis tähendaks ka vett või niiskust mitteläbilaskvat) kipsi ei ole olemas, mainitud "roheline" on tavalisest kipsist küll tehniliselt niiskuskindlam, kuid selge on see, et hüdrot vajab see toode jätkuvalt. Seega ärgem ajage segamini mõisteid niiskuskindlam ja päriselt niiskust ja vett mitteläbilaksev.
Võrdlus Gyproc´i GRIE 13 ERGO kipsplaadi ja TYCO ehitusplaadi vahel:
*üks imab vett, teine mitte (kapillaarsus on 0 ehk suletud poorid)
*esimese ruutmeetri kaal on ca 12kg, teisel ca 3kg
*esimese soojusjuhtivus on ca 10 korda suurem ehk teine on ca 10 korda parema soojapidavusega
jne. jne. jne.

Täpsemaid võrdluseid näeb www.gyproc.ee ja www.tyco.fi

janek72 kirjutas:kipsplaati küll ärge paigaldage vannituppa, tsementkiudplaat on kaasaegne lahendus ja kui võtad eeltöödeldud variandi, siis pole vaja hüdroisoleerida muud, kui ainult kruvikohad ja vuugid. Ei kõdune, ei mädane.

Õige jutt, kipsiga ei ole mõtet vannitoas jännata. Vett kardab, mis kole ja nagu märjaks saab, hakkab seen möllama.
Tsementkiudplaadid ja need uued nö. tugevdatud XPS plaadid ehk polüstüreenplaadid on tulevik. Kuna tsementkiudplaate saab osta ka juba hüdroisoleerituna, siis selliselt on ka need igati veekindlad. Suurim erinevus on vast selles, et polüstüreenplaadid on väga oluliselt kergemad, lihtsamini töödeldavad ja lõppude lõpuks XPS on ikkagi läbinisti veekindel, mitte ei ole kummaltki poolt vaid kaitsekihiga kaetud. Ise kasutan Soomes Tyco´t või Litex´it. http://www.tyco.fi või http://www.litex.no

Palun pange mõni hinnanumber. Saaks kah kaasa mõelda, kas betoonseina on mõttekas pahteldada+hüdrotada või siis nende plaatidega+ vuugid-asjad hüdroga.

sashaobrok kirjutas:Palun pange mõni hinnanumber. Saaks kah kaasa mõelda, kas betoonseina on mõttekas pahteldada+hüdrotada või siis nende plaatidega+ vuugid-asjad hüdroga.

Tasub müüjatelt täpsemalt uurida, aga 12,5mm paksune tyco ehitusplaat oli vist ca 17-18 eur/m² + KM kandis, litexi vastav mõõt umbes 30 euri + KM kandis. Kui tahad otse seinale liimida ja karkassile ei pane, siis võid ka õhemaid plaate kasutada ja need on kindlasti mõnevõrra soodsamad.

Ei propageeri kipsi aga minu arvates tehakse kipsplaadile selgelt liiga.
Swedenis sai ühe pädeva rotsaga sel teemal juttu aetud ja tema subjektiivne arvamus (minugi arvamus) kogu selle kipsi-foobia kohta oli nii.
Kuna tava-ehitaja (tellija) mõistus ei hooma sellist eluks vajaliku süsteemi nagu ventilatsioon siis on lihtsam "riiklikul" tasemel kuulutada mingi materjal ebasobivaks.
Floora ja fauna vohab kipsi, betooni, mineriidi jne. seina sees ja taga kui ruumis puudub kütte ja ventilatsioon.
Vent on subjektiivne mõiste... teatud grupp inimesi väidavad et, avatud aknast (tuulutus-asendis) piisab, mingi grupp inimesi puurib seina 100 augu ja arvab et, vent olemas.
Osa inimesi põõrduvad "pädevate" inimeste poole hea nõu saamiseks ja lasevad teha projekti kus on arvestatud ruumi niiskus-koormusega jne.
Kipsil ma ei näe mingit süüd majade hallitamisel, pigem rumalusel.

Külaline kirjutas:Tasub müüjatelt täpsemalt uurida, aga 12,5mm paksune tyco ehitusplaat oli vist ca 17-18 eur/m² + KM kandis, litexi vastav mõõt umbes 30 euri + KM kandis...

Sorry, aga niiskuskindlama plaadi m2 hind on 2,86€ ((Otse24, esimene, kust otsisin hinda), siis m2 hinnavahe tuleb 7x. Kui lisada, et sellele kipsplaadile tuleb ka hüdro teha, tuleb ikkagi hinnavahe 5-6x. Selle Litex-ga-ga hinnavõrdlust ei hakanud arvutamagi, liiga ulme tellijate jaoks. Kui oletada, et see kipsplaat peab korralikult hüdrotatuna vastu ca 20 aastat, siis kas on mõtet panna plaadi alla materjali, mis ületab võib-olla maja eluea, samas pole kindel, kas need vinged plaadid ka peavad vastu sama suhtega nagu on nende hinnad. Ja veel, kuidas alluvad need plaadid keraamiliste plaatide eelmaldamisele kui "kodusel direktoril" tekib isu vahelduse järele?

Just - nõudke kvaliteeti!
Tegelikult parem kvaliteet tihti eeldabki kõrgemat hinda materjalides ja ka töö tegija poole pealt. See ju nagu söögi tegemisel, et naturaalne ja parim toiduaine on ka hinnalt kallim.
See selleks, aga selle Tyco ehitusplaadi hinna pealt julgen küll väita, et ehitajana sain ma oluliselt odavamat hinda. Ostsin 6mm plaadi, et liimida see Fibo peale ja ruutmeetri hind tuli alla 11 eur. Kiire arvutus ja tasandades + hüdrotades ei oleks midagi odavam, aga kuluks kõvasti rohkem aega ja töömehe ressurssi, seega ärgem kartkem esialgset kõrgemat hinda, vaid tehkem selgeks, mis eeliseid see kõrgem hind sisaldab. Iseasi muidgi kas maaletoojad ja hulgimüüjad eraisikutele üldse müüvad ning tava ehituspoes ehk jaemüügis on arusaadavalt kõik ehitusmaterjalid mõnevõrra kallimad kui maaletoojal tvõi hulgimüüjalt ostes.

P.S. Ja tegelikult selliseid uudseid ehituslikke lahendusi ei saagi kunagi võrrelda vaid oma valdkonna rahaliselt kõige soodsamatega. Uudsed tooted annavad tihti hoopis mingi muu lisaväärtuse kui otseselt uue odavaima hinna - on see siis kvaliteet, suurem garantii või lihtsalt parem ja kergem ehitamine uue materjaliga. Kokkuvõtvalt mõjutab see nii töötegemise kvaliteeti kui ka hinda. Vähemalt mina oma ettevõttes lähenen asjadele nii!

Ehitaja