Ehitusfoorum

Tere,
Niisiis sai hiljuti kivikatus uuendatud ja nüüd käsil pööningu soojustamine ja väljaehitamine.
väljast>sisse:

katusekivi
roovitus
dist.liist
hingav kile (ülevalt harja kohalt lahti)
sarikad - külgedele on löödud dist liist, ja paigaldatud sarikate vahele tuuletõkkeplaat ( kile ja tuuletõkkeplaadi tuulutusvahe 5cm), lisaks mahtus sarika vahele 10cm mineraalvilla.

Nüüd sai sarikate külgedele löödud veel sisevoodrilaua rihtimiseks ja kinnitamiseks ka dist. liist. Küsimus kas tuleks panna seda aurutõket üldse sisevoodrilaua ja villa vahele, kui plaan on mõlemasse otsaseina teha tuulutusavad ??

Otsaseinad on kivist (seestpoolt ja väljaspoolt mingi vana krohv lihtsalt katteks hetkel), aga plaan seestpoolt lubitsementkrohviga ilusaks teha ja järgmine aasta tuleb väljapoole villasoojustus+krohv.

Ootaks teiepoolseid mõtteterasid/arvamusi asjast..
tänud

Ma olen küll rohkem torumees, aga aurutõkke paberist peaks piisama, et hoonesisene niiskus konstruktsioonidesse ei pääseks. Auk seinas ei pruugi seda asendada. Teine asi on see, et minuarust 10cm villa on vähe, aga noh, ise tead.

Aga seleta mulle, ehitushariduseta kodanikule - mul on enne villa: värv (2-3 kihti), kipsplaadi paber, kips, kipsplaadi paber. Mida nende kihtide juures enam muudab ehituspaber?

Soojustust ilmselgelt vähe ,minm. 300 mm on ok . Kui tahad aurutõket panna siis pead arvestama ka sundventiga ,nii sissepuhe kui väljatõmme , vastasel juhul pole niiskusel lihtsalt kuhugi minna . Kui pead venti ehitamist liiga kulukaks siis on targem loobuda ka aurutõkkest . Enne laudvoodri paigaldust kata vill lihtsalt ehituspaberiga

Aurutõkkepaber on kiletatud paber, kile ei lase vett läbi. Ta ei ole ehituspaber.
Sõltumata kas on vent. või ei ole, on soovitav just kaldkatusele igal juhul aurutõkkepaber panna, sest tema ülesanne on takistada niiskuse minekut välispiiretesse.

ehk leidub mõni ehitusfüüsikast rohkem jagav asjatundja ja seletaks võhikule . Oletame et ühes kilekotis tilga veega on kaks auku , ühest puhutakse õhku sisse teisest imetakse välja . Teine kilekott on ilma aukudeta . Küsimus selline , kuhu kaob teisest kilekotist vesi . Kui nüüd see näide tinglikult üle viia puitkarkass majale siis mis juhtub teise näite puhul , loogika ütleb et veel ei ole kuhugi minna ja ta jääb pidama sisemistesse konstruktsioonidesse või kondenseerub näiteks akna klaasile . On küllalt näiteid kus kipsplaadi tagaküljed hallitavad . Kui jätta aga aurutõke panematta siis veeaurud liiguvad lõbi soojustuse ja tuulutus vahe selleks ongi või on soojustus pandud vastu hingavat aluskatet . Igaljuhul oleks tore kuulda mõne ehitusfüüsiku arvamust kas ja kuidas kasutada aurutõket õigesti .

Ma olen ka võhik. Miks need vanad majad maha ei ole kõik mädanenud, mis vanasti ehitatud kui aurutõket ei kasutatud. Mul 50-ndatel ehiattud puitmaja ilma igasuguse aurutõkketa, seintel ei tundu häda midagi olevat, kui lahti võtsin???

otsing abiks

Vanadel majadel ulus tuul läbi seinte ja lagede.
Kaasaegsed materjalid soojustavad paremini, kuid on kapriissemad.

Ma ei pand küll tähele et lausa läbi oleks puhunud. Veeaur peaks ju villast ja tuuletõkkest läbi minema. Ma lihtsalt olen kuulnud erinevaid versioone aurutõkke vajalikkusest. laias laastus arvamused pooleks.

Kui tuulutusavad on korralikud ja toimivad ning niiskusel on võimalus välisõhku minna, ongi minu arusaamist mööda kõik korras. Aga koos läbi seina liikuva õhuga kaob ka suur osa soojusest. Sellepärast ongi piirete õhupidavus äärmiselt oluline. Samuti on olemas erandjuhud, kus aurutõkketa on väga suur oht veekahjustuste tekkeks. Karkasssein vilaga soojustatuna, seespool kipsplaadiga vooderdatud ning piisava õhuvahega tuuletõkkeplaadi taga ei tohiks ilmselt see olla. Aga ma pole ehitusfüüsik!!!!!

Äkki lõpetad hädaldamise. Mitte keegi ei sunni sind panema. Ja kooliraha seisukohast olekski hea kui sa ei paneks, saad hea koolituse.
On selgelt öeldud miks pannakse.
keemikule:Su viimane variant on natuke ekslik, see talv sinu toodud seinatüüp koges tuuletõkkeplaadi ja villakihi piiril 1 cm sulaselget jääd koos villaga. Puudu oli aurutõke.

Tere, olen siis postituse algataja..
Endiselt olen veel kahevahel, kas panna aurutõke või mitte.. Olen lugenud siit-sealt postitustest, et aurutõke võib suvel hakata vastupidist efekti andma - kui suvel päike kütab väljastpoolt ja pööning on jahedam.. Samas leian veel üheks miinuseks, et kuna aurutõke tuleks kohe vastu seinavoodrilauda, siis tulemuseks jääb päris korralikult läbi naelutatud aurutõkke kiht.. Seega kaldun jääma hetkel otsaseintes olevatele akendele (tuulutusrestidega). Vahest võibolla ka vajadusel lisa vent restid otsaseinte ülaosasse. Aga sooviks veel arvamusi/ettepanekuid kuulda.. või mida arvata sellisest lahendusest.. ? Olen uurinud siin seda fooliumiga kaetud aurutõket, mida pakub kilekeskus.ee, paistab väga tugev, aga kas tema panekust on ikka kasu, kui voodrilauaga selle läbinaelutan.. ?
terv.

Vastupidi ei hakka liikuma.
Aurutõkkel on oluline, et ta ei laseks auru läbi, seega, kas kasutad fooliumi, kilet või muud materjali, maitseasi.
Kõige olulisem on siiski hea paigaldus.

Kipsplaat on kahelt poolt tõepoolest paberiga kaetud. Niiskuskindel kipsplaat on üheltpoolt veel eraldi töödeldud paberiga kaetud. Sellele vaatamata on nõue vannitubades kasutada hydrotõket. Siit küsimus ehitushariduseta inimestele, kas kipsplaatide vaheline vuuk laseb vett ja niiskust läbi?

Teemaalgatajale, et aurutõkkepaberi paneks mina sisevoodrilaua kinnitamiseks löödud distantsliistude alla. Et mugavam oleks liistu kinnitada laseks paberi paarist kohast klambritega eelnevalt kinni.

Kui keegi arvab, et vill laseb niiskust hästi läbi, siis proovige, tehke vill märjaks ja laske ära kuivada. Jälgige mahu kahanemist ja kuivamisaega. Konstruktsioonide sees ta kuivab kaua, mistõttu läheb ka hallitama.

Soe liigub alati külmema poole ja ta ei küsi, kas soojem on väljas või toas.
Mina soovitaks kasutada tselluvilla, siis võib aurutõkke ära jätta. Muude villadega on ta igati vajalik. Igal juhul tuleb panna korralik tuuletõke välja.

soonic kirjutas:Olen lugenud siit-sealt postitustest, et aurutõke võib suvel hakata vastupidist efekti andma - kui suvel päike kütab väljastpoolt ja pööning on jahedam..

Küsimus ei ole soojas ja külmas õhus.
Kui õhk köetakse katuse all kuumaks, siis absoluutne
õhuniiskus harilikult sellest märkimisväärselt ei suurene.

Küsima peaks: Kas õhk jahtub maha kastepunktini?

Üldiselt seda Eesti suves siiski eluruumidega ei juhtu.

Villaga soojustatud sõrestikseinas on veeauruga talvel üldse keeruline. Kui mingil põhjusel peaks tuuletõkkesse või taha jääkiht tekkima, siis kas see jääkiht üldse enam veeauru läbi laseb. Lootus ainult sellel, et väljastpoolt aurustub kiiremini, kui seestpoolt juurde kasvab. Niimoodi soojustuses sissepoole liikudes satub ta ükskord ka plusskraadide alasse.
Seina võime välispinnalt vett välisõhku saata sõltub selle välispinna ja välisõhu temperatuuride erinevusest. Mida paremini soojustatud sein, seda vähem ta vett ära anda suudab.
Järeldada oskaks ainult seda, et seespoolse aurutõkkega et tasuks mingil juhul koonerdada.

soonic kirjutas: Samas leian veel üheks miinuseks, et kuna aurutõke tuleks kohe vastu seinavoodrilauda, siis tulemuseks jääb päris korralikult läbi naelutatud aurutõkke kiht.. ....... Olen uurinud siin seda fooliumiga kaetud aurutõket, mida pakub kilekeskus.ee, paistab väga tugev, aga kas tema panekust on ikka kasu, kui voodrilauaga selle läbinaelutan.. ?
terv.

Ideaalis võiks vist olla butüülvms teip naelarea all, mis siis tihendab naela kohad, vist Samas tehaske nii,et aurutõke pannakse soojustuse vahele, aga sellel on mingi reegel, et kui palju soojustusest võib aurutõkkest jääda sissepoole ja kui palju peab jääma väljapoole.
Mul omal on katuslagi soojustatud EPS-ga ja mõtlen ka,et kuidas saaks aurutõkke pandud nii,et kui sisevoodrilaua seina löön, et siis aurutõke ei muutuks sõelaks. Algul mõtlesin,et panen aurutõkkest sissepoole veel 5cm soojustust, aga sellel on mõned ehituslikud miinused (sarikad-pennid vajaksid enne aurutõkke panemist nati rihtimist, sest kui aurutõke seinas, siis on rihtimine palju tülikam).

Kalvise arvamus siis on ainus õige arvamus. Teisitimõtlejatele labidaga pähe. Hädaldamiseks ei saa ma enda sõnavõttu kuidagi nimetada- minu meelest oli arutluse moodi. Aga kui Kalvisega nõus pole, siis ilmselt oli hädaldamine.
Teemaalgataja küsis aurutõkke vajalikkuse kohta- ja mina avaldan endiselt arvamust, et see aurutõke pole 100 % vajalik. Olen näinud ja ilmselt ka edaspidises elus näen veel piisavalt maju, millel ei ole seda kasutatud, aga neil majadel pole häda midagi.

teemaalgatajale,kui paigaldad aurutökke ,siis pane sissepoole veel lisasoojustus ning siis alles kips vöi voodrilaud