Eramaja keskkütte süsteemi planeerimine

[Strand]

Oleks vaja 2 korruselisele majale (ca 160m2) valida keskkütte süsteem (katel, akupaak, paisupaak, radiaatorid ja
torustik + automaatika). Olen uurinud neid katlaid ja kodulehti igasuguseid aga kindlat valikut teha ise ei oska.
Samas oleks vaja arvutada ka tuppa minevate radiaatorite suurus. Keegi teab kuidas andge märku. Alguses sai
mõeldud vasktorude kasutamise peale aga vasktoru on kallis, siis jäi silma Aluplex aga seda ei soovitatud siis kui
seinapeale panna jne. Soovitati aluplexi asemel hoopis õhukeseseinalist terastoru mis on press ühendustega.
Katel võiks olla midagi poolautomaatset vms, et kui akupaak on vastaval temperatuuril lõpetab või reguleerib
kütmist. Võiks olla muidugi täisautomaatne katel mis ise suudaks süüdata ka ennast, akupaagi temp. langemisel vms.
Ma loodan, et see ei ole mul ainult ettekujutus automaatsest katlast. Kiidetud on mingit Läti või Leedu katelt,
katsun nime välja uurida.

Kõik soovitused on teretulnud.

Info mida vajaksin:
Mis katel?
Kui suur akupaak?
Kui suur paisupaak?
Torustiku jämedus (peatorud ja sealt radikasse minevad torud)?
Mis radiaatorid kas teras või alumiinium?
Mis materjalist torud?
Korstna toru läbimõõt?


Kütteliik peaks olema halupuu ja kõetakse radikaid. Süsteemi peaks tulema ka kahesüsteemne boiler tarbevee jaoks.

Maja andmed:
1. Korrus ca 90,2 m2 kõetavat pinda. Kõrgus ca 2,5m. Arvatavasti tuleksid laed natuke madalamale.
2. korrus ca 58,7 m2 kõetavat pinda. Kõrgus 2,43m
Katlaruum tuleks esijalgu ca 12m2. Sinna tuleb ehitada ka korsten.

Soojustus: Päris täpselt teada ei ole aga pidavat olema: Lapiti silikaat-õhuvahe-serviti punane tellis-laudis?-
saepuru-laudis-kipsplaat.
Aknad on hetkel vanad puitraamiga 2 kordsed. Tuleviku poole lähevad vahetusse.


Panen majaplaanide lingid kus on märgitud arvatav radiaatorite asukoht ja ka torude paigutus.
http://public.fotki.com/Strand/maja/maj ... html#media
http://public.fotki.com/Strand/maja/maj ... html#media


NB! Plaani muutus!!
Küttesüsteemi ehitamiselt tuleb arvestada ainult 1 korrusega ehk ca 100m2. Ei hakka eelnevat teksti muutma kuna siis läheb järgi tulev jutt kontekstist välja.
Ikka kõik info oodatud!

[Tupsu]

Ise süütav halukatel = katel + katlakütja.

Radiaatoritest arutlesin siin teemas.
viewtopic.php?f=9&t=26390

Minu soovitus, pane alumiinim. Aga see rohkem maitse asi, kui puudega kütad.

Torude teema sai siin ka tehtud
viewtopic.php?f=9&t=26639

Ja korsten võiks ikka milleski muust, kui torust olla. Tänapäeval ilusad moodulkorstnad olemas.

[tubasoojaks]

katlaks kas Attack või Komforts
esimene kvaliteetne puugaasikatel , teine universaalne teraskatel, sobib ka pelletipõleti paigaldamiseks
malmkatelde aeg on läbi, need on kivisöe põletamiseks
siiski kestab veel eestis vale arusaam, et malmkatel on kauaaegsem - VALEJUTT !
hooldamatta ja soojustehniliselt valesti ekspluateeritud malmkatel roostetab samakiiresti läbi kui teraskatel
soomes kasutatakse aastakümneid teraskatlaid ja keegi ei kurda nende üle
pigem kiidetakse nende palju kõrgemat kasutegurit ia puhastuse lihtsust
soomes 10-15 aastat kasutusel olnud teraskatlad kütavad meil kasutatuna edasi järgmised kümme aastat vähemalt
ennen tuleb ette nn. termiline vanus, kus katla soojustehnilised ja saasteparameetrid jäävad ajale ja arengule jalgu..
radikateks soovitan teraspaneelradikaid - lihtsad ja töökindlad
need alu-radikad tunduvad välimuselt kuidagi robustsed
korsten Fibo või Isokern
automaatikaks Ouman EH-203 - teeb kõik katlamajas mida vaja, ainult puid ei pane alla
soojaveeboiler soovitatavalt kahe küttespiraaliga .. tulevikule mõeldes - päikeseküte, igasugused soojuspumbad

[Tupsu]

...radikateks soovitan teraspaneelradikaid - lihtsad ja töökindlad
need alu-radikad tunduvad välimuselt kuidagi robustsed
..............
soojaveeboiler soovitatavalt kahe küttespiraaliga .. tulevikule mõeldes - päikeseküte, igasugused soojuspumbad

Need kaks soovitust käivad kuidagi teineteisele vastu.
Kui soovitad tulevikus arvestada igasuguste soojuspumpadega - siis tuleb arvestada ka madala küttevee temperatuuriga.

Madala temperatuuriga küttevesi ei sobi aga hästi kokku i plekkradikatega. Sellisel juhul tuleks ikkagi valida parima soojusväljastusega radikad, mis täna on levinud alumiiniumist.

Pealegi alumiiniumradikaid saab ilusti ribi või paari kaupa liita ja lahutada, seega ka tulevikus mõnest radikast vajadusel teisele ribisid juurde panna. Plekkradikal see võimalus puudub.

Mis puutub ühe või teise toote robustsusesse, siis toodetakse ka väga ilusaid ja suure värvivalikuga disainradikaid.

[otsin katelt]

on kunagi siin foorumis silma jäänud pilt pika põlemisega halukatlast,millel oli kõrval punker,kus mingid hammasroobid lükkasid halge koldesse juurde.kahjuks ei suutnud enam seda kusagilt leida,ehk oskab keegi aidata mingi suunava lingiga.

[Külaline]

on kunagi siin foorumis silma jäänud pilt pika põlemisega halukatlast,millel oli kõrval punker,kus mingid hammasroobid lükkasid halge koldesse juurde.kahjuks ei suutnud enam seda kusagilt leida,ehk oskab keegi aidata mingi suunava lingiga.

Siin foorumis seda pilti ei olnud , vaid oli mingis kommentaaris vihjena mingi motofoorumi teemasse. Oli see nüüd selles või "Ahjud, kaminad...", võta kinni.
Urmasr

[Kalvis]

Ära nii ulmet otsi, vaata altpõlemisega katlaid (Atmos jt.), osadel on punkriava ülesse olemas, et uus küte kukub ise alla.
Need katlad on tsipa kallimad, tahavad tavaliselt paremat tõmmet, kütet ja enamus inimesi ei oskagi neid kasutada. Põlemist reguleeritakse kahe klapiga ja selle koha peal saab inimestel mõistus otsa. Kuid on võimalik reguleerida reziim kus siis katel tavalise 4 tunni intensiivpõlemisega põleb ca 20 tunniga ja kui kütet peale kukub siis ei tea kui kaua.

[lammas]

Madala temperatuuriga küttevesi ei sobi aga hästi kokku i plekkradikatega. Sellisel juhul tuleks ikkagi valida parima soojusväljastusega radikad, mis täna on levinud alumiiniumist.

Ehk põhjendad?

[Tupsu]

Madala temperatuuriga küttevesi ei sobi aga hästi kokku i plekkradikatega. Sellisel juhul tuleks ikkagi valida parima soojusväljastusega radikad, mis täna on levinud alumiiniumist.

Ehk põhjendad?

Soojusväljastus sama suure plekkradika kohta on suurem. Vähemalt eri tootjate andmeid uskudes.

Minul isiklikult muidugi on veel eriline allergia plekkradikate suhtes. Nimelt toodi kunagi rootsist üks kasutatud plekkradikate tehas Lääne Virumaale ja pandi seal 45km rakverst ka ühte halli tööle.
Kuna seal töötasid paar tuttavat, siis nägin ka seda , millisest roostetäppidga plekkidest neid kokku keevitati- pressiti.
Õnneks tänu mõningatele hansaliisingu mahhinatsioonidele koristati see tehas sealt umbes aasta pärast, aga halb maitse roostes värvimisele minevast plkkradikast jäi tänaseni suhu.

[gusgus]

Muidugi tulevad n. Purmo ja Galanti teraspaneelid kusagil kuuri alt - naera pooleks. Alu radika suur miinus on äärmiselt vilets seinakinnitus, mis vajab head ja täpset paigaldust,

[Tupsu]

Muidugi tulevad n. Purmo ja Galanti teraspaneelid kusagil kuuri alt - naera pooleks. Alu radika suur miinus on äärmiselt vilets seinakinnitus, mis vajab head ja täpset paigaldust,

Pooleks nad vast kohe naerust ei lähe, aga 5 aastat kasutusel ja pool aastat paneelmaja soojas keldris olnud plekkradikad olid kohati kobrutava värviga ja jätsin kunagi ostmata.

Ma ei tea, mis nime all neid Lääne Virumaal toodetuid müüdi. Pakend oli igatahes päris uhke. Ja tegu oli mingi 15 aastat rootsis kasutusel olnud tehasega, mis eestisse toodi. Käima panekuks läks 2 aastat, sest sadamas varastati ära mingi algeline "arvutilaadne asi ", mis presse juhtis.

Alumiiniumradikatel on mul kolme eri sorti seinakinnitusi. Ei maksa päris ühe mudeli ja tootja järgi üldistust teha. Kipsseina külge on neid tõesti ilmselt raske kinnitada aga mida üldse kipsi külge krgelt kinni saab ?

Pealegi on võimalus neid ka reguleeritava kõrgusega jalgadel põranda külge panna ja kaob igasuguse seinakinnituse vajadus. Jalg on küll umbes 10 eurot tükk.

[Strand]

Oleks väga hea kui saaksin lasta teha keskkütte süsteemi kohta projekti. Oskab keegi õelda mis hinnaklassi see projekteerimine jääb?
Kui keegi tegeleb sellega võib teha mulle pakkumise.

Ise mõtlesin:
Katel: Komforts AK-005 40kW
Akupaak: 2000L
Korsten: Moodul korsten Schiedel Rondo Plus läbimõõduga 20cm

Muidu olen kõikidele pakkumistele ja soovitustele avatud.

[Tupsu]

Oleks väga hea kui saaksin lasta teha keskkütte süsteemi kohta projekti. Oskab keegi õelda mis hinnaklassi see projekteerimine jääb?
....

Odavam on siis, kui maja plaan on juba arvutis digitaalsel alusel. Olen uurinud küll ainult ühest firmast, kuid sellest sõltus hind umbes 200.- eur.

[Strand]

Ennem kirjutasin, et tuleks moodulkorsten Rondo Plus.
Praegu olen jälle kolme valiku vahel kas Schiedel Rondo Plus või Isokern. Või siis Maxit 'i Basic. Milline korsten valida?
Kas Komforts AK-005 katlale on vaja 200mm diameetriga lööri või võib väiksem ka olla?

[Strand]

Kas siin on keegi kes tegeleb ka projekteerimise ja ehitamisega ning annab enda tehtud süsteemile garantii? Sooviksin hinnapakkumist kogusüsteemile (Esijalgu tuleks järgi ainult esimene korrus, tulevikus ka teine korrus.)

[intensiivne]

Nelja sorti on seinakinnitusi, klammeritega on veel.

[Strand]

Tehti ainult tööraha peale praegu pakkumine 1200 EUR. Et kui see sobib pidid tegema vajamineva materjali nimekirja, et saaksi ise poodidest uurida ja alet kaubelda.
See sisaldaks katlaruumi ehitust, radiaatoriti paigaldamist ja torude veadamist. Tegemist eraisikuga.
Radiaatorid siis ainult esimsesle korrusele tuleksid esijalgu. Kas see on mõistlik tööraha või palju/vähe?

Üritasin uurida firmades
Torujüri ja Cerbos, aga nemad ei vastanud kirjale mis saatsin täpsete kirjeldustega ja ootustega milline süsteem võiks olla.


Kui keegi teab mõnda firmat Saaremaal kes seda ka teeb võiks anda mõne kontakti.

Kõike head,
Strand

[mad]

Ma oma objektil kalkuleerinud nii, et arvestanud meeste palgaks vaatamata masule Eesti keskmise, töömahu hinnanguliselt ajas ja sealt tuletanud tööraha (koos maksudega). Firma kasumiks mitte üle 10%. Kui hinnapakkumised on üle selle, siis on hinnapakkumine sobimatu, kui mahub piiridesse, siis ilmselt ei tüssa. Materjali tasub ise kah kauplemas käia.

[Rait-Erik Timuste]

Tere,
palun jätke siia oma kontakt või Te võite ka minule kohe meili peale saata oma kontaktid.
Kuna ma ise siin tegelesin enda küttesüsteemide uurimisega, siis leidsin väga hea mehe, tegutseb OÜ´na. Projekteerib, ehitab ja mis peamine, annab ka garantii!
Minu kontakt on: raittransport@hot.ee

Tervitades,
Rait-Erik Timuste

[Strand]

Kontakt on Tarmo.Matt@gmail.com

Küsimus tarbevee kohta. Kas on mõttekam osta 2 süsteemne boiler või lasta tavalisee el. boilerisse tulev külm vesi spiraaliga läbi akupaagi, seega soojendades külma vett ülesse enne boilerisse jõudmist?
siis on sellest kasu kui dussi alla või vannis käija? Muidu kui kahesüsteemne boiler panna siis katlamajast köögi ja pesuruumini on päris pikk tee oma 20m. Tavalise el. boileri paneks vannituppa, mille taga on köök, siis saaks kraanist kohe sooja vett ja kui rohkem kasutada hakkaks toimima ka akupaagi kaudu vee soojendamine.

Loodan, et keegi saab aru ka mida ma mõtlen.
Sooviksin teie arvamust kuulda nüüd selle kohta.

[Kalvis]

Mõlemad variandid on kasutusel ja vastavalt rahakotile ning soovitud tehnilisele lahendusele kasutusel.
Kui on pikk distants siis ilma ringluseta ostad väikese mahuga elektriboileri ja paned vahetult enne kraani kuhugi (kapp või panipaik).
Teine variant on korraldad tarbevee ringluse
kolmas variant kummalegi oma boiler

[Strand]

Aga küsimus on selles, et kas see vee sealt spiraalist läbi laskmine suudab piisavalt temperatuuri ka tõsta, et suurema vee kulu korral boiler tööle ei hakka? Tarbevee ringluse tekkitamine on hetkel kulukas vähemalt. Tavaline elektribiler on esijalgu odavam kui kahesüsteemne ja kui saaks siseneva vee temp. tõsta akupaagi kaudu oleks päris hea.

Küsiks ka korstna kohta, näiteks Komforts AK-005 katlal on korstna min. pikkuseks märgitud 7m. Katlamaja tuleks ühekorruselisse maja ossa mille kõrgus on umbes 2,5-3m.
Tahaks panna moodulkorstent, aga kas sellised nagu Rondo Plus või isokern peavad vastu ca 4m katuselt väljas olemist ilma suurema tuulega ära lendamatta? Puhastamiseks peaks sinna külge mingi redeli ka siis tekitama. Või on mõttekam panna siis metall moodulkorsten?
Kas on võimalik asi tööle saada ka lühemaga, et panna tõmbeventilaator vms?

[Kalvis]

Elektriboileris sätitakse tavaliselt temperatuur madalamaks kui on küttesüsteemi oma. Siis töötab boiler vaid vee mahajahtumisele ja läbijooksul elektrit ei tarbi. Soojapumpadel on vastupidi (sinu juhtum?).
Kui sa akupaaki spiraali paned ja see akupaak on soe siis toimib soojusvahetus küll. Kuid arvesta, et suurel vee tarbimisel ei jõua akupaagi soe spiraali minna ja vett niipalju ülesse ei jõua soojendada. Kui aga teed nüüd ringlussüsteemi ja elektriboileril tõmbad temperatuuri alla (õigemini üldse välja) siis on ka paaki kuhu sooja on salvestatud ja asi toimib. Kööbakas värk jääb võrreldes kahesüsteemse boileriga (ehk ostaksin kahesüsteemse boileri, vanad elektriboilerid jääksid alles, neil on teine just soojuspumpade puhul ettenähtud bakterikillimise funktsioon).

[Strand]

Sellest järeldan, et ringlussüsteem koos kahesüsteemse boileriga on vähema jamamisega saavutatav kui hakata ise genereerima. Natuke jama on see 20m distants esimese kraanini. Saan küll toru ära soojustada, aga öö-päeva jooksul jahtub ta ikka maha ja siis kraanist tuleb ikka alguses külma vett. Ringlussüsteemil on küll see pluss kui õigesti aru saan siis, kraani avades pumb lööb korra ringi ja lükkab sooja vee ringi. See eeldab koos külma vee vedamisega katlaruumi kahe toru tagasitoomist sealt. Torude vedamine ei ole keeruline aga see pump mis seda ringi peaks tekkitama on kindlasti kallis?

[vaaderman]

umbes 90 eur