Ehitusfoorum

Eelmise postitajaga sama teema, et lasin ehitada uue korstna ja kaminahju,. Nüüd on siis olukord järgmine, et korstna pits laguneb. Algul murenesid korstna pitsi kivid lihtsalt ära, nüüd kui lasin uue pitsi teha tuli sellele sootuks mitu mõret sisse. Siinkohal peab mainima, et samasugustest silikaatidest on tehtud ka teise korstna pits ja ja ka samal ajal aga selle teise korsna pitsiga ei ole midagi juhtunud. Selle korstna taga on tavaline ahi, pliit ja soemüür. Nüüd siis küsimus, et mida ette võtta. Alati saab uue pitsi ehitada aga sellega ei ole kindlustatud, et probleemid kaoksid. Ise ma mõtlesin sellist asja, et ehitaks selle pitsi osa ka punasest tellisest ja hiljem kataks plekiga, et ilmastik seda lõhkuma ei hakkaks.

Korstna külm osa tuleb lihtsalt soojaks ehitada, et maha jahtunud suits jõuaks ülevalt välja ronida. Lihtsalt mingi toru külma korstnaosa sisse paigaldada pole lahendus. See säästaks küll korstnapitsi, aga sisemus jääks endiselt märjaks. Soojustatud toru, ka telliskorstna sees, on juba parem lahendus.

Aitäh vastamast. Kas ma saan õieti aru, et korstna pits tuleb maha lammutada selle asemele panna soojustatud toru ja siis kivivooder uuesti ümber laduda. Kas sellisel juhul see korstna ava liiga väikseks ei jää?

Kas korstnalõõr on 14x27 või 27x27?
Vabandan aga pildilt ei suuda välja lugeda teise külje pikkust.


Kas ahjul ja soemüüril stardisiibrit kasutad kütmise alguses?

Korstnalõõr on 14x27. Ahjul (soojamüüri ei ole) on kaks siibrit, üks siis suvine (otse korstnasse ehk nn kamina kütteks, ahju ei küta) ja teine talvine. Kui kütma hakkan siis tõmban mõlemad siibrid lahti, et oleks parem tõmme, hiljem kui tuli on vungi üles saanud lükkan suvise siibri kinni.

Täitsa huvitav...
Miks siis ikkagi sedatüüpi ahjude puhul korstnad vastu ei pea?
Milline on korstnasse suubuv temperatuur? Korstnast väljuv temperatuur?
Ehk on happeline suitsugaas? Või on hakanud meil taevast hapet sadama? Happed "söövad" telliskorstnad kiiresti.
Millega köetakse?

Temperatuure ei oska öelda, pole mõõtnud aga küttega olen ettevaatlik ja seega kütan ainult kuivade lepapuudega, vahe satub ka mõni haab sisse. Miks just selle ahju korsten sedasi laguneb on tõesti küsimus, sest samadest kividest tehtud (kaks korstent ühe ja sama katuse peal) teise korstna pits on nagu uus ( ei mingeid murenenud ega katkiseid kive).

Mõistatust aitaks ehk lahendada praegune ahju pilt väljast (uks peaks peal olema) ja koldest. Palun ennem ukseklaasi mitte pesta.
Suureks abiks oleks korstnatermomeeter.
Kui lahti on kütmise ajal tuhaluuk? Kaua põleb koldetäis puid ajaliselt?

Kas ahju köetakse regulaarselt? Ehk teisisõnu, kas ahi on ruumi põhiküte, või kasutatakse seda harvasti, lisakütteks?
Tänapäeval võib ju ka selline variant kõne alla tulla.

Praegu on ahju uks pestud aga kui see uuesti tahamaseks läheb siis teen sellest ja koldest pildi, korstna termomeetrit hetkel ei ole (aga kust kohast on vaja seda korstna temperatuuri mõõta) kuid eks ma hangin selle. Kütmise ajal on kõik õhutusluugid luugid lahti, nii ukse enda omad kui ka tuhaluugi omad. Ahjutäis puid põleb umbes 1,5-2 tundi. Kuna tegemist on põhiküttega siis ahju köetakse iga päev, soojemate ilmadga ülepäeva.

Veel üks oletus..
Kui ahi asub teisel korrusel. Ja kui ahju kasutatakse suvesiibriga. Siis on suitsugaaside teekond korstnapitsini üsna lühike. Mistõttu jõuavad korstnapitsini liialt kuumad gaasid, mis saavad silikaatkivile saatuslikuks.
Silikaatkivi temperatuuritaluvus ei ole kuigi suur.
Kohtades, kus niisugune teoreetiline võimalus on olemas, peaks kasutama teisi materjale.
Kütmise ajal temperatuuri mõõtmine korstna otsas annaks selguse.

Aitab ka termomeetri augu puurimisest sinna ahju kohale.
Kui tihti ust pestakse, kas ukseklaas läheb tahmaseks? Tuhaluugi avad on vast liiga pisikesed. Vaja ikke tuhauks ise lahti teha pisut. Kütmise lõppfaasis läbi pilude siis.
Kui sa kütad koldetäie ära 60-80 minutiga, siis peaks väljundgaasidega OK olema.

Lisaks on korstnapildilt näha, kui seda suurendada, et vuugid on täidetud lohakalt. Ja kui väljastpoolt juba näha, mis siis veel seestpoolt.
On selge, et kui korsten laotakse pooltühjade vuukidega, siis pääseb vesi kividevahele ja külm paisutab korstna lõhki.
Korstnaid laduma päris igamees ikka ei sobi.

Sitalt vuukimine ei aja korstent sedapidi lõhki.

Ehk siis peaks korstna pitsi tegijalt raha tagasi küsima - hea mõte. Ahi ise aga asub esimesel korrusel, seega on suitsul päris pikk tee minna enne kui välja jõuab aga selles on õigus, et korsten on ikka päris soe kui ahi köetud saab.Kui nüüd rääkida tuhaluugi avadest siis kas ei ole nii, et kui ma selle tuhaluugi ukse lahti teen siis tuleb veel tugevam tõmme ja sedasi soojeneb ka korsten rohkem ja ühtlasi ka korstna pits. Siis veel selline tähelepanel, et kui korsten ehitati siis korstna pits lihtsalt lagunes ära, pudenes laiali. Ikka kiht kihi haaval muutus silikaat õhemaks ja seda seni kuni tuli uus pits ehitada aga selle lugu te juba teate. Küsimus siis ikkagi kas punasest tellisest on mõtet seda pitsi teha (kardan, et külm vaheldumisi kuumaga teevad sellele kivile liiga) või tuleb soojustatud metalltoru korstna pitsi panna.

Näha, et teemaalgataja on suurema pildi korstnast üles laadinud.
Pragu on muljetavaldav.
Olen seni näinud teistsuguseid pragusid. Niisuguseid, mis on ülevalt kuni 1cm laiad ja alt järjest kitsenevad.
Usun, et praod tekivad nii: püstvuugi vahele pääseb vesi, mis külmudes paisub ja lükkab pilu laiemaks. Sulailmaga täitub pilu uuesti veega, mis külmudes jälle paisub. Iga külmumis-sulamistsükliga pragu laieneb ja ühtlasi alt pikeneb. Olen näinud pragusid, mis ulatuvad pööninguossa ja on üle meetri pikad.
Kuidas tekkis see konkreetne pragu, ei oska arvata. Ehk lõi välk sisse?

Korstnapitsi materjalidena on silikaattellisele ka alternatiive. Näiteks Terca käsivormitud tellised.
Eelmiasel suvel üks korsten nendest ka tehtud.http://www.wuuk.ee/pildid2korstnad.html

Sellise prao üks põhjus võib olla liialt "kange" segu.
Suvel võib korstna päikesepoolne külg ikka üsna kuumaks minna ja kui segu ka jäik, siis juhtubki selline asi.
Tuleb uus korstnaots teha ja soovitan segu ise teha 5-1-0,5(liiv-tsement-savi).
Tsement peab olema värske.

Kui võta poest valmissegu millele on vaja ainult vett lisada, kas see oleks lahendus või on see pigem enesepettus.

võhik3 kirjutas:Kui võta poest valmissegu millele on vaja ainult vett lisada, kas see oleks lahendus või on see pigem enesepettus.

Siinkohal ei saa ma kuidagi mainimata jätta, et spetsialistidele õpetatakse koolis: ehitaja peab kasutama Euroopa Liidu maades CE märgistusega materjale.
Kui segu tootja (oma ala proff) on oma tootjajuhises öelnud, et toode sobib mingiks tööks, näiteks korstnaotsa ladumiseks, siis mina ei näe põhjust, misks see ei sobi selleks.
Küll aga suhtun mööndusega ehitusposijate õpetustesse.
Siia on ehk paslik tsiteerida ka lõik A.Veskit.

Veski raamat, see paljude ehitajate tuntud piibel ütleb, et korstnapitsi ladumisel tuleb kasutada tugevat tsemendisegu.
Saviga tasuks ettevaatlik olla, ehkki varematel aegadel panin seda ise ka plastifikaatoriks. Parem laduda.
Viimasel ajal mitte.
Savi vähendab külmakindlust.

Ma ei hakka pikalt rääkima, aga kui oleks traadid vuukides, siis sellised praod ei saaks tekkida.Praod aga tulevad temp.mängimisest, mis paari tunniga panevad,äärmusest-äärmusesse.Väga palju aitab betoonplaat, korstna peal ja muud mainitud soovitused( lahjem segu,toru lõõris).
Pean ise kahjuks iga päev neid katkiseid korstnaid vahtima ja ära juba tüütab.Praegusel objektil tehti sügisel korstnad korda ja nüüd on jälle laiali, ilma, et kordagi kõetud oleks.

temp-mängimine?
äärmusest äärmusesse?
nõrgem segu?
kuidas tekitab tugev segu korstnale pragusid?

Ootaks argumente

Arvo Veskilt küsiksin ka hea meelega täpsustust, mis on tugev tsemendisegu. Aga ma annan talle selle väikese pealiskaudsuse andeks - see vaid pisiasi selle kõrval, mis mees ikkagi ära tegi.

võhik3 kirjutas: Ahi ise aga asub esimesel korrusel, seega on suitsul päris pikk tee minna enne kui välja jõuab aga selles on õigus, et korsten on ikka päris soe kui ahi köetud saab.Kui nüüd rääkida tuhaluugi avadest siis kas ei ole nii, et kui ma selle tuhaluugi ukse lahti teen siis tuleb veel tugevam tõmme ja sedasi soojeneb ka korsten rohkem ja ühtlasi ka korstna pits. Siis veel selline tähelepanel, et kui korsten ehitati siis korstna pits lihtsalt lagunes ära, pudenes laiali.

Kui kõrge see korsten on?

Tuhaluuk peab kütmise ajal üsna kindlasti avatud olema, nagu Motamees kirjeldas.

Korsten peabki soojenema.
Nagu pildilt näha, on korsten märg. See on minu arvates üsna ühene märk liiga madalast suitsugaaside temperatuurist. Vesi teadupärast külmub ja külmunud vesi on suurema ruumalaga kui vedel vesi, mille tulemuseks võibki olla nii pragunemine kui-ka "koorumine".
Arvan ma...

On siis soemüür või mitte? Esimeses postituses kirjutad, et on ja hiljem, et ei ole
Pllidi soemüüri kütmisega peab eriti hoolas olema kuna see kipub reeglina suitsugaasi väga maha jahutama.

Arutlen Vuugiga veidike...
Korstnas toimub meeletu temp. mängimine, sest oletame, et väljas oli -30 külma ja tehakse tuli ahju, muutes olukorra kiiresti vastupidiseks korstnas.Paari tunni pärast jälle kiire jahtumine.Tekib nii kondensi kui jäätumist. Talvel on tihtilugu ka korstna peal lund, mis kütmisel lõõri sulab omakorda jne. Seepärast tasuks asjale ülima mõistusega läheneda.
Liialt kõvad vuugid, aga pole selle pärast head, et kivid peavadki veidike mängima ja on hea kui vuugid võimaldavad seda.Seega, vuuk peaks olema veidike pehmem kui kivi ise, muidu tulevad praod, kuhu juhtub.Vanu korstnaid uurides, olen arvamusel, et katusest allpool olev osa, laduda saviseguga, aga pits, millegi muuga, mis ka vanasti kasutusel oli.
Olen kindel, et ka tänapäeval saab teha korstent, mis 100 a. kestab ( kui just Bullerjani ei tarvita).

[quote="Robi 1"]Ma ei hakka pikalt rääkima, aga kui oleks traadid vuukides, siis sellised praod ei saaks tekkida.Praod aga tulevad temp.mängimisest, mis paari tunniga panevad,äärmusest-äärmusesse.Väga palju aitab betoonplaat, korstna peal ja muud mainitud soovitused( lahjem segu,toru lõõris).

Traat korstna vuugis töötab lammutajana mitte koos-hoidjana, just-nimelt temp.mängimisest, mis paari tunniga paneb äärmusest-äärmusese.
Isegi lõuna-poolset puhas-vuuk müüritist ei ole soovitav armeerida rääkimata korstnast.
Korstna puhul kehtib reegel; kvaliteet kivi, kvaliteet segu, plekist müts pähe ja korsten püsib.
Aga nagu ew kombeks on siis ostetakse kaubandusest see kõige odavam kivi, segu keeratakse katse-eksituse meetodil ja teostaja leitakse poe-tagant. Nõnda laotud korsten, ilma mütsita ei püsi kaua.