Ehitusfoorum

Tere!

Ootan soovitusi küttesüsteemi kasutamise kohta.

Kahe korruseline maja, kus köetavat pinda on kokku 120 ruutu.
Esimesele korrusele on paigaldatud põrandakütte torustik.
Teisele korrusele on plaanis panna radiaatorid.
Esimesel korrusel on ahi, mis kütab vajadusel kolme ruumi ja õhksoojuspump.
Majja tuleb sisse gaas.

Ei tea, kumba süsteemi eelistada, kas õhk-vesi soojuspumpa või gaasikatelt.
Ootan kõiki soovitusi ja ettepanekuid.

Gaasiga liitumine olemas või alles plaanid? Kui olemas kipub eelistus gaas olema, sest
- gaasikatel on suht odav millest sulle piisaks
- töötaks iga ilmaga
- jääks tulevikus backup kütteks ahju asemele, kui leiad et soojuspump on odavam
Puuduseks on täna ehk kallim kWh tund, kuid ikkagi lootustandvalt soodne

Kui liitumine alles mõttes siis ostaks pigem soojuspumba. Asi on liitumistasus (pidi üsna kallis olema)

Gaasi kw hind täna koos 90 % kasuteguriga 0,052 eur , elektri hind kui 0,076 / 2 cop = 0,038 eur kw. Vahe 0,014 eur. Maja küttele ja soojale veele aastas peaks kuluma ca 16000 kw. 16000 x 0,014 eur = 224 eur gaasiga kallim aastas. Vaata nüüd süsteemide hinnapakkumised üle ja võrdle 15 aasta peale(gaasikatla eluiga on 15 aastat eesti seadused rohkem ei luba gaasiseadmeid kasutada). Mina paneks kindlasti gaasi.

Tänud juba vastanud Kalvisele ja Veikkole.
Liitumist mul gaasi jaoks vaja ei ole teha.
Vaatasin natukene ka netis ringi.
Mulle jääb mulje, et gaasikütte seadmed on kuskil kaks korda odavamad kui õhk-vesi soojuspumbad.
Mida kõike aga läheb vaja gaasikütte jaoks peale katla?
Mul plaan kütta maja ja toota sooja tarbevett.

JarodT kirjutas:Mida kõike aga läheb vaja gaasikütte jaoks peale katla?

Projekteerijat

Tegelikult torustikku, boilerit ja radiaatoreid või põrandaküttesüsteemi).

Projekteerijat pole vaja.
Torustik on olemas ja paigas.
Mul oleks vaja teada, mida kõike läheb vaja gaasiga või õhk-veega kütmiseks.

JarodT kirjutas:Projekteerijat pole vaja.
Torustik on olemas ja paigas.
Mul oleks vaja teada, mida kõike läheb vaja gaasiga või õhk-veega kütmiseks.

Helista gaasikatlaid paigaldavasse firmasse, helista ÕV-pumpasid paigaldavasse firmasse, lepi nendega objektil kohtumine kokku ja saadki teada, mida sul täpselt vaja läheb.

Või hakkad ise gaasiseadmeid ja ÕVP-sid monteerima?

Ise ei hakka midagi monteerima ega leiutama.
Ma üritan netist lihtsalt infot leida ja teiste arvamusi ja teadmisi uurida.

Mõlemal seadmel on miinimumvariant vaid jaotustorustik koos kollektori ja tsirkulatsioonipumbaga + kahesüsteemne boiler. Täpsem variant sõltub juba konkreetsest seadmest ja sinu erisoovidest küttesüsteemis. Ei soovita mingit kallist süsteemi aretada.

Kalvis kirjutas:Mõlemal seadmel on miinimumvariant vaid jaotustorustik koos kollektori ja tsirkulatsioonipumbaga + kahesüsteemne boiler. Täpsem variant sõltub juba konkreetsest seadmest ja sinu erisoovidest küttesüsteemis. Ei soovita mingit kallist süsteemi aretada.

Gaasile pole boilerit vaja, katel töötab läbijooksu peal.

Veikko kirjutas:

Kalvis kirjutas:Mõlemal seadmel on miinimumvariant vaid jaotustorustik koos kollektori ja tsirkulatsioonipumbaga + kahesüsteemne boiler. Täpsem variant sõltub juba konkreetsest seadmest ja sinu erisoovidest küttesüsteemis. Ei soovita mingit kallist süsteemi aretada.

Gaasile pole boilerit vaja, katel töötab läbijooksu peal.

Huvitav mis põhjusel,siis isegi säästuehitajad weissmanni vitopend gaasikateldele eraldi soojavee boilerid veel panid,samas jäeti neile(soojaveeboileritele) paisupaagid juba panemata ja iga kütmise järel luristas rõhuklapist vett välja.Mingi hädavajalik põhjendus peab sellel siiski olema,et sellist "lisakulutust" tehti,kui Sinu väite kohaselt ("Gaasile pole boilerit vaja, katel töötab läbijooksu peal") on see ebavajalik? Ehk võtad vaevaks veidi pikemalt selgitada?

veikkole kirjutas:

Veikko kirjutas:

Kalvis kirjutas:Mõlemal seadmel on miinimumvariant vaid jaotustorustik koos kollektori ja tsirkulatsioonipumbaga + kahesüsteemne boiler. Täpsem variant sõltub juba konkreetsest seadmest ja sinu erisoovidest küttesüsteemis. Ei soovita mingit kallist süsteemi aretada.

Gaasile pole boilerit vaja, katel töötab läbijooksu peal.

Huvitav mis põhjusel,siis isegi säästuehitajad weissmanni vitopend gaasikateldele eraldi soojavee boilerid veel panid,samas jäeti neile(soojaveeboileritele) paisupaagid juba panemata ja iga kütmise järel luristas rõhuklapist vett välja.Mingi hädavajalik põhjendus peab sellel siiski olema,et sellist "lisakulutust" tehti,kui Sinu väite kohaselt ("Gaasile pole boilerit vaja, katel töötab läbijooksu peal") on see ebavajalik? Ehk võtad vaevaks veidi pikemalt selgitada?

Kõike võib külge panna ja maha müüa. Kui soe vesi tuleb läbi läbijooksu katla siis miks sellele veel boiler. Ainuke mida saad on suurema kulud kuna boilerit ju igal ajal hoitakse soojas. Ka saada boileri vahetuse kulud kaela kui see kooleb. Paisupaagid on ikka süsteemile vaja eraldi vastavalt projektile. Olen ise sellise katlamaja ehituse läbi elanud kui pandi läbijooksule vahele 200 liitrine boiler. 2 aasta pärast viskasin ise selle vahelt ära ja sooja veega pole kunagi probleeme kuid gaasiarved aastaselt kukkusid märgatavalt.

Veikko kirjutas: Kõike võib külge panna ja maha müüa. Kui soe vesi tuleb läbi läbijooksu katla siis miks sellele veel boiler. Ainuke mida saad on suurema kulud kuna boilerit ju igal ajal hoitakse soojas. Ka saada boileri vahetuse kulud kaela kui see kooleb. Paisupaagid on ikka süsteemile vaja eraldi vastavalt projektile. Olen ise sellise katlamaja ehituse läbi elanud kui pandi läbijooksule vahele 200 liitrine boiler. 2 aasta pärast viskasin ise selle vahelt ära ja sooja veega pole kunagi probleeme kuid gaasiarved aastaselt kukkusid märgatavalt.

Läbivoolukatla kõige suurem miinus on see, et ei ole varuks sooja vett. Iga pisemagi soojavee kraani keeramise peale lülitab katel tarbevee režiimile. Esimene sahmakas tuleb läbi katla ikka külm vesi.
Mahtboileri miinus on tõepoolest see, et sellega suurenevad soojuskaod, aga mitte oluliselt (mugavus maksabki). Sellest ma aga aru ei saa, milleks eramajale 200 liitrine boiler!?!?! Kui sooja vett teeb gaasikatel, siis piisab täiesti 50 liitrisest mahtboilerist, kõik sõltub siugtoru võimsusest. Juhul kui kasutatakse alternatiivseid kütteallikaid (ntx päike), siis saan ma suurest mahtboilerist veel aru. Muidu pole asjal küll mitte mingisugust pointi. Praegu leiad müügilettidelt seinapealseid läbijooksuga katlaid, milles on sees paarikümneliitrine mahtboiler.

läbijooksev gaasiaktel annab 40-50 kraadist soojavett 10l. minutis(oleneb katla võimsusest). seega suurema vanni täitmine on väga aeglane ja selleks lisatakse boiler.

200 liitrine pandi selleks et vanni ca 270 l veega täita ja samal ajal dušši kasutada. Kuid nagu hiljem selgus kui boileri ära viskasin ei muutunud peaaegu midagi. See, et vett tuleb natuke hiljem on õigus kuid ei vähenda absoluutselt mugavust. Ega ka boileris olev vesi kohe kraanidesse jõua vaja veel pidevat soojavee ringlust kraanide vahel.

"Praegu leiad müügilettidelt seinapealseid läbijooksuga katlaid, milles on sees paarikümneliitrine mahtboiler."

Ei suutnud leida sellist katelt,ehk aitab keegi mõne lingiga? Veel huvitab ,kas taolise läbijooksuga tarbevee variandi puhul ei hakka katlakivi probleemiks olema ?

uuriksin kirjutas:"Praegu leiad müügilettidelt seinapealseid läbijooksuga katlaid, milles on sees paarikümneliitrine mahtboiler."

Ei suutnud leida sellist katelt,ehk aitab keegi mõne lingiga? Veel huvitab ,kas taolise läbijooksuga tarbevee variandi puhul ei hakka katlakivi probleemiks olema ?

Olen kasutanud oma katelt Junkers Eurostar zwe 28 10 aastat. Esimese läbipesu soojavee soojusvahetile tegin 4,5 aasta pärast kasutamist. Pesime kohapeal soojusvaheti kemikaaliga läbi. Manuaalis õpetab ka katla lahtivõtmist detailideks ja siis läbipesu. Mul endal on katlamajas läbipesuks pandud trassile ühenduskohad sellepärast ei peagi detailideks lammutama. Sellel suvel teen uue läbipesu.

OK, teie arutelu on päris huvitav olnud.
On tekkinud paar küsimust.

Plaan gaasiga maja kütta ja ka tarbevett toota.
Majja tuleb vann. Saan aru, et mitmesaja liitrilist boilerit pole vaja sellise süsteemi juures.
Eespool mainiti, et 50 liitrine boiler sobib hästi, kas ka siis kui üks inimene läheb vanni ja teine samal ajal tahab köögis rasvaseid nõusid pesta?
Ei taha, sellist juhust, et sooja vett peaks ootama mingi minutikese. Ka pole hea see, kui samal ajal vanni veega täites läheb kogu soe vesi sinna ja käägist tuleb kraanist külm vesi.
Ehk siis lühidalt, kui suur boiler ikka oleks asjalik?

uuriksin kirjutas:"Praegu leiad müügilettidelt seinapealseid läbijooksuga katlaid, milles on sees paarikümneliitrine mahtboiler."

Ei suutnud leida sellist katelt,ehk aitab keegi mõne lingiga? Veel huvitab ,kas taolise läbijooksuga tarbevee variandi puhul ei hakka katlakivi probleemiks olema ?

Uuri ja helista www.hilaris.ee. Kodulehel vaevalt, et kõik mudelid üleval on.

Tänud kõigile, kes vastasid ja arutlesid.
Minu otsus on tehtud - võtan gaasikatla.
Tööd selle jaoks on käima lükatud.