Ehitusfoorum

Mis marki õhk-vesi soojuspumbaga ( k.a.hinnaga ) oleks mõtet asendada ajast ja arust keskküttesüsteem - kõetav pind ca 1100 m2.
Või on veelgi paremaid variante pakkuda, kõik ikka selleks, et ei peaks edaspidi kivisöega jantima.

See on väga ambitsoonikas plaan. Tasuks siis kaaluda ka lisaks päikeskütte kollektorite paigakdust. Tegeleda tuleks ka elamu soojustamisega.
Kõige lihtsam oleks ilmselt kütteõli peale ümberehitada- aga õlihind kasvab seega ümberehitus maksab vähe aga edaspidi tuleb rohkem maksta.
Umbes sama asi on gaasiga.
Õhksoosjuspumba süsteemi välja ehitamine võib olla umbes 3x kallim. Väga külmal ajal ja avarii korral peab olema ka võimalik kuidagi lisa kütta- kas siis elektriga või kivisöega?

Kas see variant on võimalik, et kõik korterid ( 35 ) majas laseksid oma korteri kütmiseks panna õhksoojuspumbad, korterid enamus ca 25-30 m2, paar korterit on suuremad? Kas sel juhul võib tekkida probleeme elektriga?

laila kirjutas:Kas see variant on võimalik, et kõik korterid ( 35 ) majas laseksid oma korteri kütmiseks panna õhksoojuspumbad, korterid enamus ca 25-30 m2, paar korterit on suuremad? Kas sel juhul võib tekkida probleeme elektriga?

Mitte ainult elektriga. Külmemal talvehommikul tekitavad need masinad koos töötades talumatu kumulatiivse mürafooni - "mesipuu effekti".

helistage 56066439 leiame lahenduse

Selliseid suuri korterelamule sobivaid soojuspumpi müüakse küll, kuid vähese pakkumise tõttu on hinnad soolased.

laila kirjutas:Kas see variant on võimalik, et kõik korterid ( 35 ) majas laseksid oma korteri kütmiseks panna õhksoojuspumbad, korterid enamus ca 25-30 m2, paar korterit on suuremad? Kas sel juhul võib tekkida probleeme elektriga?

Kui on juba selline hirm, siis millega külmematel talvepäevadel sellele ühisele õhk-vesi pumbale juurde kõetakse ?
Arvaavasti siiski otseelektriga ja selleks on ka piisavalt liitumispunkti ampreid vaja.

Tavaliselt sellised suuremad süsteemid pannakse kokku mitmest õhk vesi pumbast.
Arvesta selega, et osade tootjate seadmed on juba selliseks koos töötamiseks ja koos juhtimiseks mõeldud, osad aga poogitakse kokku "vägisi" mitmest väiksest.

Aga arvatavasti saab kõige suurem mur olema ikkagi sellega, kas vanad radikad suudavad need korterid soojas hoida. Mina arvan, et ei suuda.

Seega enne, kui lasete oma ühistule mingi süstemi kaela määrida, võiks kaaluda ka teisi võimalusi.
Olgu selleks või pelletiküte.

on täitsa olemas soojuspumbad võimsusga 140 kw, kompakt mudelid, spetsiaalselt toodetud põhjamaadesse, töötavad ka -25 kraadi kasuteguriga 1,8, küttevee keskmine temp 65c

ventmaster kirjutas:on täitsa olemas soojuspumbad võimsusga 140 kw, kompakt mudelid, spetsiaalselt toodetud põhjamaadesse, töötavad ka -25 kraadi kasuteguriga 1,8, küttevee keskmine temp 65c

Kas need andmed tulid mõne vähetuntud hiina tootja kodulehelt? Tahaks näha erapooletuid katsetulemusi (koos sulatustüklitega) sellise supermasina kohta -25C oludes.

Külaline kirjutas:

ventmaster kirjutas:on täitsa olemas soojuspumbad võimsusga 140 kw, kompakt mudelid, spetsiaalselt toodetud põhjamaadesse, töötavad ka -25 kraadi kasuteguriga 1,8, küttevee keskmine temp 65c

Kas need andmed tulid mõne vähetuntud hiina tootja kodulehelt? Tahaks näha erapooletuid katsetulemusi (koos sulatustüklitega) sellise supermasina kohta -25C oludes.

vaadates ja tehes sellest järeldused,mis teemad on siinses foorumis hetkel aktuaalsed,siis see" paljukiidetud" soojuspump peaks olema küll valikus viimane,mida ihaldada.Teema kerkib,koos külmade saabumisega,kui just oleks vaja tuppa sooja saada ja vaibub soojade ilmade saabudes.

Soojuspump ei ole nüüd küll viimane kütteseade mida valida.
Lihtsalt inimeste mõtteviisis on asi kinni. Paraku ei saa ju tõsiselt võtta kell 3 öösel tehtud päringut suht tõsisele investeeringule.
Soojuspump on tööpõhimõttelt külmaseade ja ei midagi enamat.
Külmaseadmed jagunevad võimsuselt kodukasutusega , kommerts ja tööstuslikeks seadmeteks.
Siin foorumites on juttu kodukasutuses olevatest seadmetest ja see kui ei tunta(ega pea ei olegi prügikast) võimsamaid seadmeid ei tähenda veel et mujal maailmas neid laialt ei kasutataks või et kasutamine ei ole võimalik.
Küsimus on ikkagi võimekuses investeerida (kaasata ka fondide raha)ja maja tervikuna kütta ning soojustada.
Väited sellest et õhk vesi soojuspumba kasutegur -25 C juures on madal ei oma olulist tähtsust kuna õvsp peaks olema alati kasutuses koos varukõttega ,mida kasutada kõlmemate ilmadega (miks mitte ka maakütte ring 1100 m2 majal).

Paraku on selle põhjal et majal on 1100 m2 pinda võimatu soojuspumba süsteemi (mitte ainult seade) pakkuda , rääkimata hinnast.
Kui niisama lobiseda siis palju kuus sütt läheb, kus maja asub, jne, jne,

hr. coolhouse - kahjuks pean ütlema, et päringu tegemise kellaaeg ei oma mingit tähtsust ja selle põhjal ei maksaks veel järeldusi teha. Seega : praeguse seisuga otsime siiski lahendust probleemile ning jälgime huviga foorumi käekäiku. Asume Läänemaal,kivisütt kulub kütteperioodil ca 70 t. Kuid põhimõtteliselt oleme huvitatud pidevast tahmast, tööjõu palkamisest jne. vabanemisest.
Kena päeva jätku kõigile!

ventmaster kirjutas:on täitsa olemas soojuspumbad võimsusga 140 kw, kompakt mudelid, spetsiaalselt toodetud põhjamaadesse, töötavad ka -25 kraadi kasuteguriga 1,8, küttevee keskmine temp 65c

Esimest väidet usun. On olemas 140kw seadmed. Kavalam rikete seisukohast on aga panna näiteks 3 tk 47kw seadet.

Toodetud spetsiaalselt põhjamaadesse - EI USU.

Töötavad ka -25 kraadi kasuteguriga 1,8 küttevee keskmine temp 65c

No seda muinasjuttu võid Sa naljamees küll kuskil mujal , kui siin foorumis kirjutada.

Hetkel sellist seadet maailmaturul õhk-vesi pumba näol olemas ei ole, mis neid tingimusi täita suudab. Ei väikest ega suurt. Küll ehk 10 aasta pärast. Tehnika ju areneb.

Ei taga oletuste 100% õigsust kuid n.
http://www.kristenikytused.ee/sysi.html
põhjal võib öelda et maja soojatarve m2 kohta on oluliselt suurem kui ühel keskmisel eramajal .
Seega on pool asjast hoopiski maja soojustamine.
Oluline oleks ka küttesüsteem kaasajastada sest külmema ilmaga tuleb teist kütet kasutada
Seega peaks vaatama ikka maja kui tervikut , mitte soojuspumpa eraldi.
Siit tulebki et kas me räägime soojuspumbast 50-70 kW (hästi soojustatud maja) või 100-150 kW (nii nagu praeguse kütusekulu järgi võib oletada) .

Sobiva pelletikatla leiate oma majale siit

http://www.vesiterm.ee/index.php?group_id=42&page=162&

Soojuspumba fantaasiast üle jäävat raha saab aga kasutada soojustamisele või küttesüsteemi tasakaalustamisele.

Õhk-vesi pumba puhul on paratamatus see, et praegused radiaatorid ja süsteem tervikuna enam sinna otsa ei sobi.

Igale korterile oma õhk-õhk pumpa ei soovita mingil juhul. Kui ühine keskkütte süsteem on suudetud veel tänaseni säilitada, tasub seda iga hinna eest ka hoida.
Muidu on jääs nii vesi, kui kanalisatsioon.

Lisan - maja on plaanis renoveerida st. soojustada nii katus, kui ka fassaad ja sokkel. Oleme nõus, et kütte kulu on ääretult suur ning "ilma" kütta pole mõtet, nagunii soojemaks ei saa ! Jälgime edaspidist!

Coolhouse kirjutas:Soojuspump ei ole nüüd küll viimane kütteseade mida valida.
Lihtsalt inimeste mõtteviisis on asi kinni. Paraku ei saa ju tõsiselt võtta kell 3 öösel tehtud päringut suht tõsisele investeeringule.
Soojuspump on tööpõhimõttelt külmaseade ja ei midagi enamat.
Külmaseadmed jagunevad võimsuselt kodukasutusega , kommerts ja tööstuslikeks seadmeteks.
Siin foorumites on juttu kodukasutuses olevatest seadmetest ja see kui ei tunta(ega pea ei olegi prügikast) võimsamaid seadmeid ei tähenda veel et mujal maailmas neid laialt ei kasutataks või et kasutamine ei ole võimalik.
Küsimus on ikkagi võimekuses investeerida (kaasata ka fondide raha)ja maja tervikuna kütta ning soojustada.
Väited sellest et õhk vesi soojuspumba kasutegur -25 C juures on madal ei oma olulist tähtsust kuna õvsp peaks olema alati kasutuses koos varukõttega ,mida kasutada kõlmemate ilmadega (miks mitte ka maakütte ring 1100 m2 majal).

Paraku on selle põhjal et majal on 1100 m2 pinda võimatu soojuspumba süsteemi (mitte ainult seade) pakkuda , rääkimata hinnast.
Kui niisama lobiseda siis palju kuus sütt läheb, kus maja asub, jne, jne,

Miks siis siin kogu aja seda hädakisa tehakse(vaadates siinse foorumi põhiprobleeme),küll ei sulata,küll ei küta,küll lekib kontuur ja lülitab seade ennast ise välja,kui see nii hea seade on? Millegipärast ei kurdeta eriti muude küttevariantide üle,välja arvatud juhud, kui säästuehitaja on omapoolse algatusega eirand projektikohast teostust.Pumbamehed,aga nagu saabub -8 ja üles on teema "punanae" ,huvitav mis on põhjuseks,kas tõepoolest omaniku kinniolek mõtteviisis?Kui puhub ikka külma tuppa(kuigi uskudes tehaseandmeid,peaks veel kütma ,mis kole),kardan ,et mõtlemine,et peaks sooja tulema,seda siiski ei tekita.Muude küttevariantide puhul reeglina sellist probleemi ei teki.Lisaks kurdavad paigaldajad,et isegi danfossil juba hiinlase kompressorid kasutusel ,niiet...?

lisaksin kirjutas:....Pumbamehed,aga nagu saabub -8 ja üles on teema "punanae" ,huvitav mis on põhjuseks,kas tõepoolest omaniku kinniolek mõtteviisis?Kui puhub ikka külma tuppa(kuigi uskudes tehaseandmeid,peaks veel kütma ,mis kole),kardan ,et mõtlemine,et peaks sooja tulema,seda siiski ei tekita.....

Tore, kui teemat kommenteerivad ka inimesed, kes pole oma elus ühtegi soojapumpa lähedalt näha ega näppida saanud. Kohe näha, et asi on levinud ka massidesse ja kommenteeritakse asja, millest praktikas aimugi ei ole.

Lihtsalt teadmiseks, et pump kütmisel külma siiski ei puhu, olgu see miinus meil väljas kui suur tahes. Kui juba puhub, siis on vähemalt siseosa temperatuur suurem, kui temperatuur ruumis.

-8 ei tekita mitte mingeid probleem ei on-off ega inverter seadmete sooja puhumises. Aga eks see number ole võetud sealt samastki, kust postituse lõpp- paigaldajad rääkisid ...

Suurim probleem pumpade kasutuses ja kurtmise teemades on see, et pumbad on aladimensioneeritud. Ehk usutud müügimehe B.S. juttu, mida ta veendunud näoga suust välja ajab. Kui 3kw elektrilise soojapuhuri müüja mulle poes räägiks, et see kütab ilusti külmaga ära terve 90 ruutu maja, keerutaks näppu meelekohal ja läheks edasi. Kui sama juttu räägib aga soojapumba müüja, siis jäädakse seda uskuma....

Ja siis ei taha paljud ostjad aru saada, et normaalse kütmise taastamiseks tuleb nüüd ruumid mingi muu kütteallika abil ülesse kütta, kui pump ise enam ruume soojas ei jõua hoida.

Kui need kaks põhitõde on arvesse võetud, kütavad igasugused soojapumbad väga hästi.

laila kirjutas:Mis marki õhk-vesi soojuspumbaga ( k.a.hinnaga ) oleks mõtet asendada ajast ja arust keskküttesüsteem - kõetav pind ca 1100 m2.
Või on veelgi paremaid variante pakkuda, kõik ikka selleks, et ei peaks edaspidi kivisöega jantima.

Mis siis aastane söekogus on sellel majal. Nagu aru saan on ka paar katlakütjat palgal.

Hr. Veikko - nagu eelnevalt olen avaldanud, läheb aastas ca 70 tonni kivisütt.

laila kirjutas:Hr. Veikko - nagu eelnevalt olen avaldanud, läheb aastas ca 70 tonni kivisütt.

Vabandust, et ei leidnud andmeid ennem. Maja kulu aastas 70 tonni x 7560 kw (ca 1 kg sütt= 7,56 kw energiat) = 529200 kw aastas 529200 / 1100 = 481 kw m2 peale aastas. Tänapäeval on 150 kw m2 peale juba halb näitaja. Soojuspumbaga kui saavutada cop 2 siis saab aastase m2 kuluks 240 kw mis on ka väga halb. Nii et seda maja vaja täielikult soojustada ja siis küttesüsteemi kallale kui veel kannatab töös hoida. Loomulikult mõlemad tööd korraga annavad kohe parima tulemuse.

Loen seda teemat ja mõtlen, et 140 kW (ja palju võimsamad) ÕV-seadmed on tõenäoliselt maailmas olemas küll, kuid kes sellise maja ülemistel korrustel küll magada saab, mille katusele selline paigaldatud on ja mis meeleheitlikult -25-kraadisest õhust vajalikku soojahulka kätte üritab saada

On üks asi käitada selise võimsusega seadet kuskil tööstuspargis ja hoopis teine asi teha seda kortermaja katusel või seina ääres.

Ega need müra rohkem ei tee, kui tavaline pump.

Tere,
paar tähelepanekut, õhk-vesi lahendust kasutatakse kortermajadel peamiselt lisakütteks, tipud tuleb katta mõne teise energiallikaga. Paigaldatakse reeglina maapinnale, katusele paigaldus tähendab automaatselt vibratsiooni läbi maja. Paar aastat tagasi sai tehtud väike arvutuskäik 60 korteriga majale, kes soovib tutvuda, siis http://bakeri.ee/failid/soojuspumba_rakendus.pdf . Soojuspump siis ainult kütte toetuseks, võimsusega 66 kW.

Soojuspumba müra (ja ka vibratsioon) ;
Müra allikaks on kompressor (kompressorid) ja aurusti ventilaatorid.
Iga seadme passis on müratase kirjas.
Seadmed erinevad selle poolest , kas kompressor ja aurusti on samas korpuses või eraldi.
Kui kompressor on eraldi, saab selle n panna keldrisse. Põhimõtteliselt on tegemist sarnase mooduliga nagu maasoojuspump. Moodul on seest kaetud müraisolatsiooniga ja kui arvata et vaja on väiksemat müra siis saab panna mitu väiksemat moodulit.

Aurusti on jah parem paigalda maapinnale .
Ka aurusti müratase on aurusti passis antud ja sama võimsusega aurusti müratase võib erineda kuni ligi 2x. Paraku on ka hind erinev.

Aga siin nad ju kirjutavad et müriseb ........
Muidugi müriseb ja vibreerib sest paraku eelistatakse igal võimalikul juhul kõige odavamat seadet. Seda nii õhksoojuspumba , õhkvesi kui ka maasoojuspumba puhul.