Ehitusfoorum

On tekkinud idee minna ahiküttelt üle keskküttele. (Mitte kohe vaid paari aasta jooksul)

Hetkel on maja alumisel korrusel ~100 ruutmeetrit elamispinda + 65 ruutmeetrine garaaz
Tulevikus plaan teine korrus välja ehitada ja lisa 100+ ruutmeetrit tähendaks jubedat puude tirimist nelja-viie küttekolde jaoks. Ka garaazi tahaks kunagi soojaks saada.

Katlamaja poole tirib mind see, et ei peaks puid tuppa tassima ja kütta saaks kogu maja ühest kohast. Lisaks oleks see tegelikult ka tuleohutum kui 4 erinevat ahju ja 2 korstent.

Plaan on katlamaja osa ehitada garaazi. (siis jääks see elamisest vähemalt ühe betoonseina taha) aga esimene küsimus tekib koos vajaliku vundamendiga. Kui korralik peab olema laotud 8 meetrise kivikorstna vundament? Kas seda kuidagi ära jätta ei saaks? mul on garaazis paar aastat tagasi valatud põrand (10 cm traatkiuga armeeritud betooni mis on ~ paarikümnel sentimeetril liival....mullasem kiht sai alt ära kraabitud. Mõni mõra on tekkinud kuna ma ei teinud deformatsioonivuuke aga seinte äärest põranda vajumist küll ei tähelda. Kuna garaaz on puitkarkassil siis oli mõte garaazi sisse laduda katlamaja seinad miskist plokist (näiteks fibo) ja kui need laotud siis võiks ja lisaks 10cm armeeritud plaadi katlamaja põrandaks valada. Kas see oleks piisav korstna tarbeks ja akupaaki kandma?
Kui saaks selle vundamendi teemal asja selgeks siis tüütaks teid edasi. Aitähh.

Vii korstna kivide ports korstna koha pääle. Kahe aasta pärast hakkad korstent lappima. Kõik vajumised on siis vajunud.

(2 aastat panin tegelikult seepärast et olen ilgem pessimist ja ei taha mitte kunagi anda lubadusi mida pole reaalne täita...tahaks tegelikult juba kevadel midagi tegema hakata et sügiseks soe oleks aga ühe aasta lisasin igaks juhuks kui midagi peaks valesti minema )

Nii aga mõistlik oleks igatahes põrandast lahti lõigata korstna alune tükk onju? Vähemalt 7cm rellakaga läbi lõigates peaks olema kindel et ta muud põrandat alla ei tiri....aluspinnast sai 6-7 korda vibraplaadiga tambitud ja 2 korda vahepeal veega ujutatud. kui suur se taldmik võiks olla mis korstent kandma jääb? ja kas katla jaoks vaja 1 või 2 kivi korsten laduda?
Lugupidamisega ja ette tänades.

Vibratud pinnased vajuvad ära. Ainult loodus teeb õiget tööd - aeg ja vesi.
Kui tahad kiiresti teha, siis pead vundamendiga jändama.

Aga küsiks siis niipidi et kas on keegi midagi sellist varem teinud?
Või tuleks siiski mõelda moodulkorstnale....Mõtlesin kivikorstent vaid seepärast et mõned aastad kasutusel olnud kivid on tasuta olemas ja ladujaid mehi oleks lausa mitu.

Kas iseenesest korstna vundamendi sügavus annab midagi? Vist ei...kui ma ei eksi kaevatakse vaid pehme huumuse ebameeldivate omaduste vältimiseks....Pigem peaks asi olema pindalas ehk et kui tugevuse mõttes valada põrandaplaadile nüüd korstnast pindalalt 3x suurem tugev lisa plaat ja siis alumine osa muust põrandast lahti lõigata siis võiks ju tekkida pind mis saab raskuse all vaid veidi otse alla vajuda mitte kuhugi viltu keerata kui vaid rellaka ketta vahe eraldab teda muust põrandast


See koht on tegelikult selline, mille vundament hakkab läbi külmuma....kuna mu garaazil vundament pmt puudub ja korsten tuleks garaazi välisseina äärde. Mis mind rahustab on see, et selle otsaseina taga on pmt puukuur mis tähendab seda et maapind korstna all võiks täiesti kuiv olla kui ta ise just vett välja ei suuda ajada. Lähim koht kus vihmavesi maapinda imendub on 3m kaugusel

Korsten vajub ju ainult otse alla. Ülevalt hoiab teda, ümberkukkumise eest, kinni vahelaed. Kui maapind vähegi mõistlik on, siis ei tohiks ta kuhugi nii palju vajuda, et kasutamist segama hakkaks. Katla slepele saad jätta ju korstna sisendis ka vajumisruumi nagu vundamentidelegi tehakse ntx vee/kanali sisestusega. Põrandast lõika mingi 1x1 m tükk vähemalt lahti.
Kui suure kasuteguriga katelt ei osta, siis saad just kivikorstnaga selle kasutegurit suurendada, salvestades katlast tulnud suuremad temperatuurid mõistlikuse piires korstnakividesse.

restauraator kirjutas:Korsten vajub ju ainult otse alla. Ülevalt hoiab teda, ümberkukkumise eest, kinni vahelaed...

Miks ainult otse alla? Vajub sinnapoole, kus maapind pehmem, nagu Pisa torn.
Kui alt vajub vundament 1mm kuskilt äärest, siis ülevalt on liikumine juba sentimeetrites. Ei aita siin ka vahelaed. Ümberkukkumist vahelagi küll takistab, aga pragu tuleb sisse. Ja see võib juba tuleohtlik olla.

jeff01 kirjutas:kas katla jaoks vaja 1 või 2 kivi korsten laduda?

Alusta ikka sellest et millist tüüpi katelt plaanid kasutada. Sealt edasi minnes saab ka korstna lahendust pakkuda.

jeff01 kirjutas: Või tuleks siiski mõelda moodulkorstnale....Mõtlesin kivikorstent vaid seepärast et mõned aastad kasutusel olnud kivid on tasuta olemas ja ladujaid mehi oleks lausa mitu.

Kui kivid olemas siis ilmselt ka mõtekas need käiku võtta. Vajadusel saad lisada korstnasse roostevaba ning happekindla toru et saaks kasutada ka "külmsuitsu" katlaid.

motamees kirjutas:

restauraator kirjutas:Korsten vajub ju ainult otse alla. Ülevalt hoiab teda, ümberkukkumise eest, kinni vahelaed...

Miks ainult otse alla? Vajub sinnapoole, kus maapind pehmem, nagu Pisa torn.
Kui alt vajub vundament 1mm kuskilt äärest, siis ülevalt on liikumine juba sentimeetrites. Ei aita siin ka vahelaed. Ümberkukkumist vahelagi küll takistab, aga pragu tuleb sisse. Ja see võib juba tuleohtlik olla.

Loomulikult minu viga, et sellise asja kõvasti välja ütlesin.

Aga praktikuna huvitaks mind mitut maja oled näinud kus korstna vundament on vajunud ja selle tulemusena maja koos korstnaga on viltu nagu Pisa torn? Kui viltu ei ole, siis millisel moel saab ohtlik pragu korstnasse tekkida? (pean silmas ühe - kahelõõrilis, mitte pikki korstna "linte" või topelt lõõrilisi, suure massiga, korstnaid)

Kordan veelkord, et ei propageeri mingil moel nõuetele mittevastavat ehitamist, aga praktikas on igasugu asju kogetud.

Võib-olla loeks huviga ka norme milline peab täpselt olema siis rajatava korstna vundament, kui see kuskil must-valgel kirjas juhtub olema

restauraator kirjutas:... viltu nagu Pisa torn? Kui viltu ei ole, siis millisel moel saab ohtlik pragu korstnasse tekkida...

OK, Pisa torn oli näitlikult õeldud.
Pragu aga tuleb just vahelae ääre alla.
Eks ta hakkab vajuma, siis toetab ennast mingi tala vastu ja siis vajub veel natuke ja pragu ongid sees. Niisama lihtsalt käibki.
See aga pole ka mingi reegel. Eks käib nii, kuda Restauraator ütles ja nii kuda Motamees ütles. Mõlemad rahul.

Peaasi, et mõlema rahulolust Jeffi korsten sirge ja terve seisaks. On neid korstnaid nähtud nii paremale kui vasakule kaldu ja käisin, vaatasin, Pisa torn on viltu jah...ja tugevasti rauaga maakülge toestatud.
Aga Jeff peab nõu saama vundamendiseppadelt.

mis sa jändad selle kivikorstnaga? paned endale ühe päevaga moodulkorstna püsti, mis on kordades kergem ja ohutum ning vundament kannab sul rahulikult!

Uskuge või mitte, aga ma olen näinud sellist asja, et korsten on valatud vahelae külge, jäädes sinna rippu, rebides alla 2cm. prao.Siiski kivikorsten tundub kuidagi rahvuslikum ja hääletan selle poolt!

Rahvuslikus on kena asi küll, aga antud situatsioonis oleks moodulkorsten lihtsam ja praktilisem lahendus!