Ehitusfoorum

On plaanis Eesti aegsel majal valtsplekk-katus alla jätta ja uus valtsplekist katus teha .Vahele muidugi distantsliistud ja roovitis.Mida arvavad asjatundjad?

Vann vannis olen kuulnud, sellist lahendust mitte. Aga kui vana kõdu niivõrd armsaks saanud, siis miks ka mitte....

Oleneb muidugi milline katusetüüp see Eesti aegne on? Ehk madal funk-kelp ntx....Kui aga kõrgem viilkatus ja kahe pleki vahet tuulutad, siis anna aga minna.

taastaja

tohib küsida et mis põhjusel selline idee?

kui vana katus läbi, siis järelikult läbi ka all olev roovitus. Ja kui nüüd uus katus sinna peale teha siis läheb selle katuse kinnitamine selliseks kahtlase väärtusega tegevuseks.
Kui juba investeerida uude katusesse, et milleks see lammutuse osa tegemata jätta... iga kokkuhoid ei ole mõistlik.

Katus läbi ei jookse aga on üsna roostes ja värv koorub.Iga viie aasta takka värvida ei viitsi ja firmade tööraha eest saaks juba peaaegu poole uuest katusest.Vana maha ei taha kiskuda kuna uue tegemine pidi 3-4 nädalat minema.Erilist usku Eesti ehitajatesse pole kah ja kui vana alla jääb siis saaksin isegi suvejooksul tehtud.
Tänud vastajatele.

Jummala õigus! Me ei oska siin selliseid katuseid teha ja sellepärast peame mööda väljamaid neid tegemas käima!

taastaja

Tere küsijale ja kolleegidele!
Küsimus siis selline, et kui ehitajat ei usalda ja hakkate ise tegema, et siis enda tegemine on parem kui sellel ehitajal kes igapäevaselt tegeleb katusetöödega? Kui küsimusele vastus "jah" siis miks üldse selline küsimus esitada asjatundjatele?
Kes on Tallinnas ringi kolanud siis on vast näinud maja kus katus katuse otsas- vist oli Tondil. Seisab juba aastaid teine nõnna nukralt.
Kui Teie panete nüüd uue katuse vana peale ja siis tekib ükskord häda, et aluskatuse puit on kahjustada saanud seoses plekk pleki peal "istumise" tulemusel, mille on tekitanud õhu mittevajalik liikumine siis arvan, et need kulud tulevad Teil kordades suuremad kui hetkel vana maha ja uus peale.

Jõudu ja jaksu aga katusevahetusel- julge pealehakkamine on pool võitu!!!

Olukorda tuleks põhjalikult uurida kõigepealt, sest kui tagada korralik tuulutus, siis asi toimib.Aga võib ka nii olla, et senine katus on juba seest soojustatud ja läbimäda. Vanasti pandi soojustus otse vastu plekki ja aastatega on kogu kupatus kompostiks muutund.
Kui aga praegune roovitus korralik on,siis lõõks sarikate kohtadele 5x5 peale 200 naeltega. Harja pealt aga vana katus lahti,tuulutuse jaoks.

frank kirjutas:...Erilist usku Eesti ehitajatesse pole kah ...

Võta siis lätlased või poolakad

Mõtetu tegevus.

Mitu sada valtskatust keegi on ehitand, et mõte on tulnud?

Vanale katusele teise peale lisamine on mõtetu.
Kui oled kindel et suudad teha katuse mis vett peab pikemat aega (ja mida eesti ehitajad sinu arvates ei suuda) siis lammuta see vana jama, tee korda puiduosa, ning paigalda siis uus plekk.

Eks Eesti aegne maja ole väärtus omaette, kui sellel säilitatakse oma ajastule iseloomulik väljanägemine ja aina hinnalisemaks siis lähe. Kahjuks kipub just see ajaloolise maja korrastamisel ununema või ei osata sellele tähelepanu pöörata. Nii tekibki meil aina juurde arhitektuuri mida pole ise hea vaadata ega külalistele näidata. Ise solgime oma majad ära.
Toon siin teemas ainult ühe, teema kohase, näite kuidas annab Eesti aegset valtsplekk-katust ära solkida, kuigi nagu asendame valtspleki valtplekiga!
Ajaloolist valtsplekk-katust iseloomustab hästi peenike ja õhuliselt kerge joon nagu plekileht ise, eriti märgatav on see katuse viiludes. Teine äärmus on rookatus oma paksu ja raskekujulise väljanägemisega.

mõned pildid veel säilinud vanast valtsplekk-katuse paigaldusviisist puitmajade otsaviiludes

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/1417083.JPG
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1417086.JPG
http://mb2.live.hot.ee/rps/D/1417079.JPG
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2064783.JPG

....ja pildid tänapäevastest valtspleki lahendustest, viimasel pildil on ka katust tõstetud ja vana puitpits konkureerib nüüd fassaadis ilusa ja laia plekist ripp-plaadiga.

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1417084.JPG
http://mb2.live.hot.ee/rps/D/1417078.JPG
http://mb1.live.hot.ee/rps/D/1417077.JPG

taastaja

kuidas need õhukesed ja peenikesed otsaviilud suudavad lumekoormusega toime tulla?

Kui valtsplekk-katusel on esiääre all stardiriba, siis viilus on midagi samast, mis ulatub üle viilulaua(pitsi) nii 3-8 cm. See kinnitatakse viilu külge ja äär on tal üles keeratud nagu püstvaltsil. Nüüd, kui esimene plekipaan paika pannakse, siis valtsitakse selle välimine äär selle plekiga samaselt kinni nagu kõik teised püstivaltsid. Seega jääb serva tugev topelt plekist püstvalts (25-27mm), mis varjab ka otsalaua(pitsi) otseste sademete eest.

taastaja

Eriti kole jääb kui ääreliist kinnitatakse suurte katusekruvidega. Vanal lahendusel aga aluspleki kinnitus jääb paani alla. Vana lahendus sobib igati paremini ka tugevuse mõttes.
Loomulikult pole suurt mõtet, vana plekki alla jätta, sest uued paanid saaks paigaldada otse vanale roovile ( lisades juurde naelu ja vahetades hävinend puidu), aga ega see veel katust paksuks ei tee kui vana peaks tingimatta alla jääma.Otsaviilust saab ju vana alt ära saagida kui see häirib.
On isegi laastukatuseid palju alla jäätud ja asi toimib juba 80 a. Tulekahju korral, põleb aluskile kiiresti kogu katuse ulatuses, aga laast isegi ei pruugi nii kiiresti tuld edasi kanda.

Robi 1 kirjutas: Tulekahju korral, põleb aluskile kiiresti kogu katuse ulatuses, aga laast isegi ei pruugi nii kiiresti tuld edasi kanda.

Kui juba sellest küljest vaadata siis eelistaksin siiski tulekahju korral aluskilet sest see on mõne minutiga põlenud ja unustatud aga laastust jagub päris pikaks "grillimiseks".

Ega keegi hakkagi laastust aluskatust tegema, aga kui ta juba olemas on, siis las ta olla pealegi.Laast on täiesti hingav aluskate ja ise pean teda igas mõttes paremaks kui tavalist kileriiet.

Kui vana alla jätta siis mõned probleemid:
1. Uue puit roovituse kinnitamisel raske näha kus sarikas all on.
2. Kinnitusvahendid peavad vana katuse jagu pikemad olema.
3. Olemasolevat puit konstruktsiooni kontrollida ja vahetada raskem.
4. Katus tõuseb kõrgemaks. Viilud ja räästad lähevad propotsioonist välja.