Ehitusfoorum

tere

tegemist valmiva majaga. maja põhiplaan ruudukujuline. sein 8,5m pikk . 200 fibost. ruudu keskel 250 fibost kandev sein. keldrikorrus fibo 5 esimene korrus osaliselt fibo 5 enamus fibo3. teine korrus fibo3. vahelaed 220 õõnespaneel ca 10cm sel vahevööl. paneelivahed ja otsad monolitiseeritud. vundament toetub moreenile. üldiselt liivapinnas ilma tolmliivata.
kõigepealt suvel suht kohe kui maja sai lisaks akendele ka penoringi ümber tõmbas esimese ja teise korruse akende alla nurkadesse vertikaalsed praod. majakate järgi paistis et edaspidi praod ei liikunud.
talvel sai kütte sisse ja hakati siseseinu krohvima. kõigepealt keldrikorrus ja siis esimene ja teine.
ilmad läksid väga külmaks ja majasisene õhuniiskus langes pea olematuks kuigi sinnamaani oli pidev liigniiskus probleem. vastavalt sellele kuidas korrused kuivasid tekkisid seintesse praod. algul keldrikorrus siis esimene ja lõpuks teine. praod on pea kõikides seintes ja avade alumistes nurkades. enamus praod on vertikaalsed ja seina keskel mõni üksik pragu ulatub põrandani või siis laeni. mõnes seinas on ka vuuki järgiv horisontaalne pragu mis ristub vertikaalsega. enamus pragudest on vaevu märgatavad. osades kohtades on näha et pragu on kindlalt läbi fibo mitte ainult krohvis. kuid on ka selline keldris 250 ses vaheseinas millel ainult krohvitud poolel pragu näha teisel poolel sein terve. ka osades täiskrohvitud paneelivuukides on pragu. peale prao tekkimist said enamus majakad peale ja nende järgi liikunud vaid üks pragu esimese korruse 250ses seinas. mõned uued praod tulid juurde koos viimase praolainega mil teine korrus praod sai.
esimene mõte oli et ilmselt vundament vajub a kas siis ei peaks pragu olema diagonaalne ja mitte kõigis seintes. lisaks täheldatud pragude tekkimist peale trastilist sisekliima muutust ehk niiskuse vähenemist. üks konstruktor pakkus telefoni teel et tegemist võib olla mahukahanemise ja kuivamiskahanemisega lisaks konstruktsiooni vajumine. iseenesest olulisi ehituslikke vigu ei oska välja tuua. vundament vastavalt projektile ja arvestatud natuke suurema koormuse jaoks (betoonist katuslae asemel puitkonstruktsioon). müüris pii armatuur igas kolmandas vuugis ja avade all. armeering kõikjal pigem jämedam jne.
ehk et mida targad arvavad mis võiks olla pragude põhjuseks.

Raske juhus, praod võivad olla tingitud deformatsiooni-vuukide puudumisest.
Def-vuugid on vajalikud kõigi müürimaterjalide, k.a.betoonkivide puhul, müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks.
Def-vuukide vahekauguseks müüritises on 6-8m sõltuvalt konstruktsioonist.
Pragude tekkeks ohustatud kohad on avade nurgad, seinte kõrguse järsk muutus ( L kujuline), pikkade kandvate seinte jäik side vaheseinaga, neid põhjuseid on palju ja kõiki neid peab enne ladumise alustamist ennetama.
Enamus majad ew.(eriti erasektoris) kerkivad ilma ühegi def-vuugita ja tänu sellele jagub tööd kauaks maalritele, kes neid pragusi ikka ja jälle täitmas käivad.
Antud maja puhul kaldun arvama, et probleem on vund. vajumises.

lühikese seina puhul peaks teoreetiliselt piisama ju vuukide armeerimisest. selge on muidugi see et kui vundament pole stabiilne siis järgi kuskilt annab. iseenesest on see ehk hea kuna müürid saavad pingetest lahti.
pigem tekib küsimus et kui kaua võiks sellist pingemaandust ehk uute pragude tekkimist rahulikult pealt vaadata ja maalerdamisega oodata ja millal peaks muretsema hakkama. kas peaks laskma igaks juhuks vundamendi projekti mõnel teisel inseneril üle vaadata?