Ehitusfoorum

Tere,



Tänud

Sinu küsimus on siin foorumis just vaielda, et kas on võimalik ja otstarbekas ehitada ahi, mis maja ära kütab. Küllap saad hulga head nõu...alates väikesest plekkahjust
Mina kinnitan, et saad oma maja mugavasti ahiküttega kõetud ja sooja vett ka vajadusel lisaks. http://sustainable.cchrc-research.org/2 ... with-wood/
Ära lase ennast eksitada sõnast Alaska. Uurimine toimub küll seal aga kasutamine kehtib ka kõikjal mujal, kus külma esineb.
Milline on projekteeritud ööpäevane energiavajadus?

Kas korstnad on juba valmis?

Esimesel võimalusesl kopp maasse niiet korstnaga veel veits aega ja paras aeg tegeleda arutlusega, kas minu projektil olev süsteem on mõistlik või saaks ikka kuidagi ahjuga hakkama.

Kui puudega kütmise soov tõesti on, siis...
Sinna "paremale" tuleks ehitada (kamin)ahi, mis kütaks nii kabinetti, halli, kui elutuba.
Vasakule... ma teeks selle "majapidamisruum+tehniline ruum" nurga sisse hoopis sauna:
1. Majapidamisruum jääb eesruumiks, kuhu riided panna, kus võib olla ka pesumasin vms. Välisukse pead sellesse ruumi üle tooma.
2. Akupaagi ruumist saab pesuruumi. Põrandasse veaks küttekaabli.
3. Katlaruumist saab leiliruum. Lava jääks korstna kõrvale (seljaga trepi poole), saunaahju kütaks pliita kõrvalt läbi seina.
Soemüür ja puupliita jääks nagu on (*).

Siit on kenasti näha, kui suured lisakulud on keskküttekatla ehitamisel - lihtsalt ruumide näol läheb päris palju pinda "kaotsi".

Iseküsimus, mis teha teise korrusega. Läbi trepiava mingit sooja ei tule - seda ära looda.
Seega jääb küsimus, kas teisele korrusele eraldi väiksed ahjud või teed läbi kahe korruse ahju. Läbi kahe korruse - plussiks see, et pole vaja teisele korrusele puudega ronida. Miinuseks see, et eraldi temperatuuri reguleerida keeruline (no pmst saab äkki teha ahju, millega saab siibritega vajadusel üleliigse soojuse teisel korrusel korstnasse juhtida - raiskamine küll aga saunas magada ka ju ei taha)?
See on minu mõistuse jaoks natuke liiast, mistõttu midagi pakkuma ei hakka.
(*) äkki saaks soemüüri ehitada just teisele korrusele ja samas kütta ikka alumiselt?

NB! Ilmselt on sul olemas kõrval puukuur vms, kus hoida muruniidukit, aiakäru jne?

haiduk kirjutas:Esimesel võimalusesl kopp maasse niiet korstnaga veel veits aega ja paras aeg tegeleda arutlusega, kas minu projektil olev süsteem on mõistlik või saaks ikka kuidagi ahjuga hakkama.

Enne ehitamist on soovitav ka korstnad-ahjud-pliidid projekteerida täpselt ahikütte vajadusele ja ei ole mingeid probleeme, mis segaks sind astuma sooja kodusse.

Paremale suur kaminahi, nõus. Pliit kööki ka kena. Maal teeks ikke sauna eraldi tarena. Pliita soojaseina või leso viiks sinna eraldi ruumi kütteks. Või üldse nuputaks selle võimsuse kivikorstent mööda üles teisele korrusele. Koridoris pole teda vaja ju. Tubleerib kaminahju.
Korstnad teeks majaosas kivist. Nendega saaks ka teist korrust väheke soojendada. Korstnasiibrid ka.
Küll see soe ka väheke trepiaugust üles läheb, aga see on väga tüütu kütmise viis. Tuleks ikka üles paremale tiiba teha väike ahjuke ka. Kui pliita soemüüri üles ei vii, siis ka vasakusse tiiba üles väike ahjuke. Tonnine ahjuke ei taha palju kütet ja vedamine probleeme ei tekita.
Pead ka mõtlema selle peale, et tulevikus sa oled oma emmega üksi seal majas. Siis ülemisi ahjusid ei küta ja elad all. Sellepärast ei soovita läbi kahe korruse ahju.
Aga Kaminahjul õigus ikke projekti osas. Tuleks lasta teha ahiküttega maja projekt. Väiksed muudatused oleks vajalikud. Esimesena tualeti osas.

kaminahi kirjutas:Sinu küsimus on siin foorumis just vaielda, et kas on võimalik ja otstarbekas ehitada ahi, mis maja ära kütab. Küllap saad hulga head nõu...alates väikesest plekkahjust
Mina kinnitan, et saad oma maja mugavasti ahiküttega kõetud ja sooja vett ka vajadusel lisaks. http://sustainable.cchrc-research.org/2 ... with-wood/
Ära lase ennast eksitada sõnast Alaska. Uurimine toimub küll seal aga kasutamine kehtib ka kõikjal mujal, kus külma esineb.
Milline on projekteeritud ööpäevane energiavajadus?

Midagi sellist oleks ideaalne. Pealegi sobiks kokku meie maitsega. Kas keegi meil teeb üldse midagi sellist?

Kui on omal kindel soov ja elustiili tahtmine ka teada, siis tegemise taha asi ei jäe.
Üks suur ahi, pliit ja üks väike ahi üles peab maja kütte ära lahendama. Ka sooja vee ja tungival soovil põrandakütte vee saab nendest alumise korruse küttekehadest kätte.
Võid jätta oma aadressi privasse kas mulle või Motamehele.

Lugemisvara: http://mha-net.org/

http://www.tulisijat.tv/

[quote="kaminahi"]Kui on omal kindel soov ja elustiili tahtmine ka teada, siis tegemise taha asi ei jäe.
Üks suur ahi, pliit ja üks väike ahi üles peab maja kütte ära lahendama. Ka sooja vee ja tungival soovil põrandakütte vee saab nendest alumise korruse küttekehadest kätte.
Võid jätta oma aadressi privasse kas mulle või Motamehele.

Kas sa teed nalja et,need küttekehad soojendavad selle maja (160 m2) ära talvel külmaga.Ja sa tahad veel nendega soojendada vett ja põrandat. Kuidas sa mõtled seda sooja vee asja.

www.hot.ee/kaminad

Virgor, ma ei tee nalja vaid lausa vastutan oma sõnade eest. Loodan, et "ümberlükkajad" teevad sama.

virgor kirjutas:...Kas sa teed nalja et,need küttekehad soojendavad selle maja (160 m2) ära talvel külmaga.Ja sa tahad veel nendega soojendada vett ja põrandat...

Naljakat pole siin midagi. Peaksid küsima hoopis, kui võimsad NEED küttekolded on. Ja ega põrandaküte pole lisakulu, see ju samuti maja kütmiseks.
Põrandaküttega kaasneb muidugi jälle automaatika ja voolust sõltumine. Võimalusel ma väldiks seda.
Kopp lüüakse lähiajal mulda. Ega siis keegi enam tänapäeval mingit Stalini aegset ehituskunsti ei viljele. Kindlasti tuleb hästi soojustatud maja ja probleem pole selle ruumala kütmine, vaid sooja laiali jagamine. Saaks hakkama ka ühe küttekehaga aga seinad ju "segavad".
Rohkemate küttekollete olemasolu pole ka mingi probleem. Ega siis üks inimene ei pea neid kõiki kütma. Lastetubade ahje kütavad lapsed ise (muidugi mitte lasteaialapsed). Just paras kohustus neile, saavad ka pereelust osa ja töökasvatust. Kui töö tegematta, siis kohe ka tunnetab seda.

Ma ehitasin hiljuti endale umbes samasuguse maja. Mulle meeldib ka teie maja mõistlik ja kompaktne ruumilahendus. Kõik on läbi mõeldud...Samuti seisin probleemi ees- kuidas kütta. Ise eluaeg ainult ahjudega läbi saanuna ei kujutanu ka ette, et saaks ilma... aga teise korruse kütmine tegi peavalu ja otsustasin ikka ka katla majja paigaldada. Ja ei kahetse, väga mugavalt saab terve maja,iga toa, ühtlaselt soojaks. Sellega on nüüd selline lugu, et katlamajja saab otse köögist ja katlamaja on nagu tavaline suur tuba! Ongi majapidamisruum, täpselt sama nagu teie plaanil, kui vaheseinad ära võtta. See nägemus, et katlamaja on mingi tolmune ja nõgine urgas on minul küll minevikumälestus. Põhimõtteliselt on see nagu ahi ja tolmu koguneb katla peale samuti nagu ahjule. Ja kui kütan, siis on köögiuks avatu. Nimelt majas pole tarka ventilatsioonisüsteemi ja suurem põlemisõhk saadakse elutube tuulutades. Ka suitsuandur on katlaruumi laes nagu elutubades. Ka puid toon tuppa täpselt samuti nagu ahjule tuuakse.
Pliidi tegin ka. Soemüüriga ja puha...ainult kuramus seda kütta ei kannata....läheb nii palavaks, et olla ei saa. Ahi on ka. Selle tegin nüüd teadlikult juba madala pinnatemperatuurilise...nagu radikadates vesi on. Hästi soojustatud majas saad kuuma pinnaga küttekehi kasutada ainult siis, kui see on ise parajasti külm. Muul ajal unusta ära...võib ebameeldivaks minna.
Nüüd on nii, et kui lapsi kodus pole, saab põhikorruse vabalt kas pliidi või ahjuga köetud...või panen õhk-õhk soojuspumba tööle. See sai põhiliselt selleks muretsetud, et kui ise töölähetuses olen saab naispere muretult ilma kütmata läbi. Ise küll ei kannata eriti seda "tuulutamist"

Maaküte Maaküte on puudu

Köik korstnasse!
Mõtle enne, kui sellist planeeringut tahad. Ma mõtlen kahekordset ja sellised ruutmeetrid!

Just nimelt ruumi lahenduse pärast ei sobi selline varjant.Vaheseinad oleks vaja ära jätta vot siis oleks hea.

www.hot.ee/kaminad

Kui "kuldsete kuuekümnendate" traditsioonid lihtsalt unustada, siis pole midagi võimatut ja saab selle maja kütta ühe ahjuga. Olen selles veendunud.
Toon näitena selle kapteniahju ehituse. Majja oli projekteeritud õhkküttekamin ja küllap vaid ruumi kokkuhoiu mõttes oli lahendus selline:



Kaasegne, mulle veel mõistmata arhitektuur



Ahjuehituse algul oli erinevaid mõtteid, soove, variante....Kaalutud sai tõsiselt ka teise korruse kütmist läbi lae, kuid see jäi ära kuna ei soovitud uut maja veel lõhkuma hakata. Seepärast jäi ka see koeramaja sinna majaesisele terassile.



Tuppa võeti ruum sellisele ahjule:

[url=http://img858.imageshack.us/i/oktoober2010083.jpg/][img]

Põrandapinda läks vaja kokku paar ruutu...Selle põrandapinna eelnev kasutus on eelneval pildil näidatud. Kamina eelnev kasutusvõimalus ei rahuldanud pererahvast milleski. Teine korrus saab hulga sooja läbi avatud trepiruumi. Kui aga maja projekteerida just ahikküttele siis ei kahtle selle õnnestumise heades võimalustes.

Minu hinnangul oli seal sügisel ca 8 m3 puid ja neid oli veel eelmine nädal järgi ka mingi ca kõva ruum

See oli nüüd minu arvamus ja ei välista kellegi eriarvamust.
Foorumis on ruumi eriarvamustele, erinevate lahenduste näitamiseks.

Viimane TM ehitus tutvustab ka Saksa ahjusi mil veekütte ring naha vahel!

Veekütte võimalus on olemas ja seda tutvustas Tartus ka Heikki Hyytiäinen. Soojusvaheteid ei soovitanud ta panna otseselt koldesse ega suitsulööridesse, ehk lähemale kui 300 kraadise temperatuuriga lööri. Seda esimeses osas selleks, et mitte rikkuda põlemist ja teises osas, et ei tekiks tahma ja pigitumist. Sellise ahju ehitas talle valmis eestlane Margus T
Alati ja kõiges tuleb vahet teha tehaseahjude ja pottsepaahjude ehituse eripäras ja võimalustes.

kaminahi kirjutas:Minu hinnangul oli seal sügisel ca 8 m3 puid ja neid oli veel eelmine nädal järgi ka mingi ca kõva ruum

Hakkab see trall pihta jälle, et üks ahi ja terve maja soe ning jääb üle ka veel!
Selles elamises on 100%-liselt mingi kütteliik veel ja sellest tulekski alustada.

Kaminahi, kas käisid ise USA`s seda ahju ehitamas mida eksponeerid, või võtad neid asju mõnedt teisest foorumist, kus käib samasugune vaidlus nagu meilgi. Pean kurbusega tunnistama, et olen kunagi ise kaa mingite ajakirja piltide järgi ahje ehitanud, mis ei suutnud meie oludes piisavalt sooja anda. Hiljem neid ajakirju uurides olid need kenad asjad kusagil lõuna prantsusmaal, aga see mis seal õigustab ennast, see meite pool ei taha mitte niipalju sooja anda, kui meie tingimustes vaja oleks.
Volly.

Volly kirjutas:Kaminahi, kas käisid ise USA`s seda ahju ehitamas mida eksponeerid, või võtad neid asju mõnedt teisest foorumist, kus käib samasugune vaidlus nagu meilgi. Pean kurbusega tunnistama, et olen kunagi ise kaa mingite ajakirja piltide järgi ahje ehitanud, mis ei suutnud meie oludes piisavalt sooja anda. Hiljem neid ajakirju uurides olid need kenad asjad kusagil lõuna prantsusmaal, aga see mis seal õigustab ennast, see meite pool ei taha mitte niipalju sooja anda, kui meie tingimustes vaja oleks.
Volly.

Volli, see ei ole ajakirja pilt USA-s.... see on Eestis toimetav ahi ja loomulikult sa ei taha teada mida pererahvas nüüd sellest arvab. Sa võid seda muidugi teada saada aga sa ei ela seda üle lihtsalt, see sinu ego just
Kui sa oled ise ka ahje ehitanud, siis näita neid. See jutt, et peab kõike arvestama ja mis sobib USA-s võis Soomes või Venemaal või Kanadas ....ei sobi üldsegimitte enam Eestis, see jutt on ju nii ära leierdatud, et äkki aitab?
Näitad neid Lõunamaa ahjusi, mis sind alt vedasid? MTÜ püüab ka just seal populaarseid ahjusi meile tuua.

Mul siis praegu kaks tulisemat teemat siit foorumist korraga argipäevatöös.
Plekkahju asemele tuleb maja kahte korrust küttev ahi.

1.Plekkahjuteema



2.Kõik korstnasse teema



Nagu näha , tuleb ka pliit soemüüriga kütma vannituba ja koridori.

Kas ikka mõlemalt poolt uksega tunnelahi on parim kütja? Kahest uksest eraldub läbi klaasi kaks korda rohkem soojust kui ühe ukse puhul. Lõõristik tuleks sellise ahju puhul kindlasti lühem projekteerida. Kindlasti tuleks tunnelahju ehitamisel kasutada ka topelt klaasidega ahjuuksi. Läbi ühe topeltklaasiga ukse eraldub otse ruumi 25% vähem soojust tänu millele õnestub koldes säilitada efektiivne põlemine.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

Andrus Schults kirjutas:Kas ikka mõlemalt poolt uksega tunnelahi on parim kütja? Kahest uksest eraldub läbi klaasi kaks korda rohkem soojust kui ühe ukse puhul. Lõõristik tuleks sellise ahju puhul kindlasti lühem projekteerida. Kindlasti tuleks tunnelahju ehitamisel kasutada ka topelt klaasidega ahjuuksi. Läbi ühe topeltklaasiga ukse eraldub otse ruumi 25% vähem soojust tänu millele õnestub koldes säilitada efektiivne põlemine.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.kaminakoda.ee

Ma ei väida, et parim kütja aga klendi soov oli selline, et õhtune kütmine oleks nauditav ja soojendav nii köögis kui elutoas. Põlemise efektiivsuseks on kasutatud mõned seda tõstvad EN järgivad koldetrikid. Lõõristiku pikkuse hindab kõige täpsemalt ära korstnasse suubuvate suitsugaaside termomeeter. Kahju, et ei ole taskukohaseid vahendeid koldetemperaruuride möötmiseks. Tunnelahju kütmisel peab olema kütja veidi tähelepanelikult hoolivam ja kõik toimib ikka päris hästi. Kontrollitud.
kena köik