Ehitusfoorum

Lasin ehitada vanasse majja uue sellist tüüpi ahju. Korsten jäi aga vana - tellistest, ühe lõõriga. Pärast aastast kasutamist märkasin, et (külmas) pööninguosas on hakanud korsten pigi välja ajama. Telliste vahel olev segu sõrmega katsudes niiske ja pude - justnagu ainult märga liiva oleks kivide vahele pandud.
Nojah, uus ahi parema kasuteguriga, suits jahedam, kondenseerumine jne. Soovitati korsten villaga soojustada, aga see jäi tegemata - ise olin loll (samas villa tagant ei näe ka korstna seisukorda). Nüüd on korstna tellised hakanud lisaks ka murenema.
Seega uue korstna ehitamisest pole pääsu. Põhjusmõtteliselt olen otsustanud uue moodulkorstna kasuks. Uue telliskorstna puhul hakkaksin tõenäoliselt varsti uuesti samasuguste probleemidega võitlema. Moodulkorstna ehitamine näib ka lihtsam olevat, sellega saaksin vast ise hakkama. Olen uurinud Schiedeli moodulkorstnaid.
Nüüd küsimused:
1. Kas peaksin võtma eraldi toru ja soojustusega Rondo Plus-i või sobiks ka Isokern?
2. Kui seisukord kannatab (selgub lõplikult lammutuse käigus), siis tahaksin jätta tuppa vana telliskorstna alles ning jätkata uue moodulkorstnaga vahelaelt. Kuidas aga teha üleminekut telliskorstnast moodulkorstnaks? Eriti küsitav on see Rondo Plus-i puhul - sisemisel keraamilisel torul pole ju kuhugi toetuda. Või ei ole see üleminek üldse hea mõte?

Nõuanded on oodatud!

1. Paberite järgi ei ole Isokern mõeldud kondensi korral kasutamiseks.
Seega jääb üle Rondo Plus (kui Sa ei soovi kütmisharjumusi muuta).

2. Soovitaks ikkagi alt Rondo Plusiga peale hakata.
Väljanägemise saad samaks jätta- laod tellistest voodri ümber.
Point selles, et kondensvesi hakkab mööda keraamilist toru alla nirisema. Kui osa korstent tellistest siis jookseb kogu see läbu ju sellesse ja vettinud ning pudenevate vuukidega korstnaosa nihkub I korrusele.


Arvan ma...

Mina muudaks kütmisharjumusi ja läheks vahelae kohalt isokerniga edasi. Telliskorstna jätaks tuppa ja korstnasiibri paneks lae alla ka.
Kütmist saab hästi harjutada korstnatermomeetri olemasolul. Vaja ka see korstna torgata. Kokkuhoitud korstnamaterjali arvelt on see võimalik ju vabalt osta.
Muidugi sõltub ka korstna olukorrast. Juuresolev pilt oli vast illustratiivne. Tore oleks näha jutuks olevat korstent ja ahju. Pilt räägib nii mõndagi.

Muuseas, korstnatermomeeter maksab vaid 5.69

taimo kirjutas:Lasin ehitada vanasse majja uue sellist tüüpi ahju. Korsten jäi aga vana - tellistest, ühe lõõriga. Pärast aastast kasutamist märkasin, et (külmas) pööninguosas on hakanud korsten pigi välja ajama. Telliste vahel olev segu sõrmega katsudes niiske ja pude - justnagu ainult märga liiva oleks kivide vahele pandud.
......
Eriti küsitav on see Rondo Plus-i puhul - sisemisel keraamilisel torul pole ju kuhugi toetuda. Või ei ole see üleminek üldse hea mõte?

Nõuanded on oodatud!

Tere!
Rondo Plus-i on erineva läbimõõduga sisemise toruga.
Oleneb kui suur on olemasoleva korstna lõõri läbimõõt, Teie postitusest see ei selgu. Telliskorstna tavalise suitsulõõri sisemõõt on 140 x 270,( vt illustreerivaid jooniseid http://www.wuuk.ee/korstnahinnad.html {ülevalt teine}) ehk täiskivilõõr.
Sellise lõõri peaks saama jätkata vahelae kohalt 140 mm sisemõõduga toruga. Ühtlasi peaks teoreetiliselt paranema tõmme.
Kuna Rondo PLus -l on ka isolatsioon, siis selle sisepind soojeneb kiiresti ja kondensadi tõenäosus väheneb märgatavalt.
Usun, et probleem saab lahenduse.
Kuna Isokern on mõeldud kuiva tingimusse siis kindlam oleks seda antud juhul mitte kasutada.

taimo kirjutas:Lasin ehitada vanasse majja uue sellist tüüpi ahju...

Õigete kütmisvõtetega ongi sellist tüüpi ahi kuivade väljundgaasidega, tähendab aur ei kondenseeru välja.
Ega siis limusiin pole süüdi, kui temaga minnakse sohu ja ta sinna kinni jääb.

Ahju liialt madal väljundtemperatuur teadupärast ei olene ainult kütmisest ja küttest, vaid ka ahju siseehitusest.
Pildi järgi paistab, et on olemas ka otsesiiber. Põhimõtteliselt, jah, saaks sedakaudu kostna eelsoojendada.
Korstna tervisele on see muidugi parem... Aga noh, eks iga mees ise otsustab, mis talle hea. Kellele "Sapikas", kellele Ford, kellele "Mersu"...

Schiedeli, no kui sellele ahjule ka ei sobi, siis kuhu veel üldse
Korstnakoolis ka sai nagu seda teada. Kindlasti sobib .

Aitüma kõigile, kes siiani sõna on võtnud.
Lisan mõned pildid ka.
Korstna olukord pole just kiita. Vuuk.ee hinnakirja lehel kaheksas tüüp. Kui ma ei eksi, siis öeldakse selle kohta vist kahe kivi lõõr.


Ka tuppa on hakanud pigiollust tikkuma. Seega on üsna kahtlane, kas toas olevat korstna osa alles jätta saab.


Ahi on selline. Siibreid on tõepoolest kaks tükki (asuvad ahju tagaküljel): alumine ja otsesiiber.


Mis kütmisharjumustesse puutub, siis esimesel aastal tegin tõesti vanast harjumusest selle rämeda vea, et kütsin poole siibriga. Edaspidi olen ikka siibri ja õhuavad korralikult lahti hoidnud. Aga teie arvates peaks siis kõigepealt osa vunki otsesiibri kaudu korstnasse laskma? Samas on mul kuri kahtlus, et otsesiiber ei sulgugi korralikult.

Nii hullusti pigitunud korstent olen harva näinud, aga on ikka teistelgi esinenud. Ilmselt oleks jah mõistlik kõik lammutada ja uuesti laduda.
Kahekivi suitsulõõri sisepind on ligi neljandiku võrra suurem täiskivi omast. See mõjutab ka ülessoojenemise kiirust.
Schiedelil olemas 250mm sisetoruga Rondo Plus, mille peaks saama sellele lõõrile peale istutada. Samas,telliskorsten on võimalik tellistega pealt mõnevõrra koomale laduda, rida-realt kive lühemaks lõigates. Kui seda teha vahelae tsoonis, siis see ei jää näha. Ühe ahju korstna lõõr ei peaks tingimata nii suur olema. Sujuvalt koomale võtmine parandab ühtlasi tõmmet.
Uut korstent planeerides oleks mõistlik arvutada korstnalõõri optimaalne läbimõõt. Kütteseade ja ahi peaksid olema võimsuselt proportsioonis.

Huvitaks, mis on selle ahju lõõristiku kogupikkus koldest korstnani?

See on täna tüüpilisem soome tüüpi ahi ja ühekivi korstnalöörist on just parasjagu ning vahelaes üleminekuga 200 schiedili peale üleminek lappida on see, mis tagab soojas toas soojaüleksnde ja külmas osas isoleerib külma.
Kütmisharjumus tuleks omale paika juhata suitsugaaside termomeetriga.

Laborites korstnaid testides ei mõõdeta ainult suitsugaaside temperatuuri vaid ka korstna sisepinna temperatuuri. Mida suurem on lõõr seda vähem saab suitsugaaside temperatuuri usaldada. Liigseid lootuseid seega termomeetri paigaldamisega hellitada ei tasu. Kui ikka ahi ja korsten valesti projekteeritud, siis väga raske midagi mõistlikku soovitada. Selle korstnaga mis pildil kohe mitte mingil juhul enam seda ahju kütta ei tohiks.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Ei näe ka liigseid laboreid, kes seda elementaarset möötmist asendaks Seniks aga soovitan kõigile sedagi, mis kõigile käepärane.

Sellist korstent näen mina küll esimest korda Tõesti kuidas sellisega üldse julgetakse kütta.Algul vaatasin ,et lahe disain värvitud .Värske puuga küttes saab sellise disaini.

www.hot.ee/kaminad

tere
Kuna korsten on vana,siis oli tõenäoliselt eelmine ahi teist süsteemi.Soome süsteemiga lähevad korstnasse tunduvalt kuumemad suitsugaasid.Siinsel juhul korstna põlemasüttimise oht väga kõrge.Korstna pigi on hakanud liikuma ja pressib läbi korstna välja(kindlasti vajub ka mööda korstna sisepinda allapoole)Arvestades et allpool suitsugaaside temperatuur korstnas veelgi kõrgem siis oi,oi,oi..................
Kes kurat küll sellist tüüpi ahju sinna tegi ja korstna kontrollimatta jättis.Ühe aastaga korsten selliseks ei muutunud.See pidi juba uue ahju ehitamise aegu selline olema.
Siit nähtub ,et ahjuehitamine tegelikult ei tähenda mitte ainult ahju ehitamist.(järjekordselt).

Lugupidamine

Kui ahi jääb samaks,siis kindlasti soovitan telliskorsten ehitada,sest soometüüpi ahjude jääksoojus salvestuks korstnas.Kui kunagi teise korruse välja ehitad siis saad aru(et oled koos korstnaga ka vaata et tasuta ahju saanud).kui aga teist korrust välja ei ehita,siis pööningu osa korstnast soojusta.
Kui otsustad telliskorstna kasuks,siis kindlasti ühelõõrilist ära tee.Hiljem kui kas ise või lapsed ümberehitusi korraldavad (vanas majas ikka uuendusi tehakse - teine korrus vajab ehk kütmist kunagi ,köögi kubu vent,pliit soemüüriga või mis iganes)saad täpsemalt aru milleks see hea oli.Olgugi et see teeb korstna tiba kallimaks,on korsten ikkagi kapitaalne ehitus ja naljalt enne 50 - 60 aastat uuesti ette ei võeta.Üks kahelõõriga(löör 14 x 27 = kaks tükki)korsten.(või oligi seal vist kahelõõriline ,näe ei mäleta aga suur tundus olevat)
See minu isiklik arvamus kivikorstnast ja kivikorstna lõõrindusest.
Pool korstent uus teha ja pool vanaks jätta,ja veel erinevatest materjalidest - see on ahvatlev (rahaliselt) enesepettus.Ka see on minu isiklik arvamus.
Eks omanik otsustab ise.
Sellist olukorda et tekitanud kindlasti mitte see soome tüüpi ahi vaid ahi tõi korstna olukorra lihtsalt rohkem esile.

Peetripoeg kirjutas:Kui ahi jääb samaks,siis kindlasti soovitan telliskorsten ehitada,sest soometüüpi ahjude jääksoojus salvestuks korstnas.Kui kunagi teise korruse välja ehitad siis saad aru(et oled koos korstnaga ka vaata et tasuta ahju saanud).kui aga teist korrust välja ei ehita,siis pööningu osa korstnast soojusta.
Kui otsustad telliskorstna kasuks,siis kindlasti ühelõõrilist ära tee.Hiljem kui kas ise või lapsed ümberehitusi korraldavad (vanas majas ikka uuendusi tehakse - teine korrus vajab ehk kütmist kunagi ,köögi kubu vent,pliit soemüüriga või mis iganes)saad täpsemalt aru milleks see hea oli.Olgugi et see teeb korstna tiba kallimaks,on korsten ikkagi kapitaalne ehitus ja naljalt enne 50 - 60 aastat uuesti ette ei võeta.Üks kahelõõriga(löör 14 x 27 = kaks tükki)korsten.(või oligi seal vist kahelõõriline ,näe ei mäleta aga suur tundus olevat)
See minu isiklik arvamus kivikorstnast ja kivikorstna lõõrindusest.
Pool korstent uus teha ja pool vanaks jätta,ja veel erinevatest materjalidest - see on ahvatlev (rahaliselt) enesepettus.Ka see on minu isiklik arvamus.
Eks omanik otsustab ise.
Sellist olukorda et tekitanud kindlasti mitte see soome tüüpi ahi vaid ahi tõi korstna olukorra lihtsalt rohkem esile.

Ahju süüdistamine on täiesti alusetu. Korstna rikkus taevast sadanud pigi.

See teema on siin kuidagi õhku rippuma jäänud.
Jääb mulje, et iga mees tahab midagi väita, aga suure ettevaatusega ja pool naljatamisi.
Kas ja kuivõrd see aga profesionaalsusele viitab - see on juba iseküsimus.
Inimene loeb teema läbi ja lõpus jääb üle ainult õlgu kehitada.
Mind huvitaks, millel põhineb kasutaja kaminahi väide, et tegemist tüüpilise soome tüüpi ahjuga.

kaminahi kirjutas:See on täna tüüpilisem soome tüüpi ahi

Ütlen kohe, et ma ei ole soome tüüpi ahju ehitanud. Aga ma tean kivide mõõtmeid. Olen uurinud soome tüüpi ahju jooniseid ja pilte. Võib olla olen siiski millestki valesti aru saanud.
Kui vaatan teemaalgataja saadetud ahju pilti, siis ei saa aru kuhu saavad ära mahtuda kolde kõrvale külgmised laskuvad lõõrid. Need peaksid küll imekitsad olema, et kivikihid, villakiht ja lõõr ära mahuks. Edasi tekib küsimus, kuidas selline ahi tõmmata saab.
Ehk mõni targem inimene valgustaks mind selles küsimuses.

kaminahi kirjutas:Soome tüüpi ahjuks nim. üldjuhul paralleelselt laskuvate lööridega ahju. Lööride laius selles ahjus on 70mm. Kütsin selle ahju peale valmis saamist korduvalt tulipalavaks , samuti ka pliidi ja tegin tutvustuse ka külavanemale ja olen sellest siia pannud üles pildid. Mis on veel arusaamatut Mis villakihti sa otsid

Kui tegid soome tüüpi ahju külavanemale ja kütsid lausa tulikuumaks, no siis ehk oskad vastata minu küsimusele.
Minu silmanägemine pole küll teab mis kõige parem enam, aga kas ma näen õigesti, et teemaalgataja postitatud pildil on ahju kolde kõrval ühe tellise pikkuse paksused "põsed". Ühe tellise pikkus on 250mm. Oletame, et koldesein on laotud serviti šamotiga (paksus - 65mm) sellest edasi lõõr (70mm), siis oletame et serviti kivist vahesein (65mm), edasi TUL-10 (10mm) ja välisvooder, mis pildi järgi paistab olevat 120mm. 65+70+65+10+120=340 mm; Lihtne matemaatika kõneleb mulle selges keeles, et sel pildil oleva ahju puhul 70mm laskuv lõõr kolde kõrvale kuidagi ära mahtuda ei saa.
Mina olen seni numbritesse uskunud.
Kas nüüd pean hakkama anomaaliasse uskuma?

Koldest siis ikka 11-7-12 cm

11+7+12=30.
Aga tellise pikkus on 25, ehk tervelt 5 cm jagu vähem.
Siis järelikult koldesein serviti šamotiga (6,5cm), selle taga lõõr (6,5cm) ja kohe välisvooder (12cm). Aga kas siis nii ehitataksegi soometüüpi ahi?
Tundub olema soome tüüpi ahju "ratsionaliseeritud" variant
Võib-olla ma eksin. Mul ei ole kahjuks vastavat usaldusväärset tehnilist kirjandust käepärast.

Soome tüüpi ahi on keskelt tõusva ja külgedelt langevate lõõridega. Kuidas on ta tehniliselt lahendatud, pole enam nii tähtis. Kas ta on voodriga, nurgaga, muu kujuga, suitsugaaside alt/ülat äraviiguga on juba "dela tehniki".

Numbritest veel. Pildilt on väljaloetav: Ahju laius 90cm- kolde laius 31cm (uks 29)=59cm, sellest pool on 29,5.
29.5-(11,3+12)=6,2cm lõõri laius.

taimo kirjutas: Mis kütmisharjumustesse puutub, siis esimesel aastal tegin tõesti vanast harjumusest selle rämeda vea, et kütsin poole siibriga. Edaspidi olen ikka siibri ja õhuavad korralikult lahti hoidnud. Aga teie arvates peaks siis kõigepealt osa vunki otsesiibri kaudu korstnasse laskma? Samas on mul kuri kahtlus, et otsesiiber ei sulgugi korralikult.

Jah, kõigepealt peaks otsesiibrit (ehk stardisiibrit) kasutama.

Otsesiibri sulgumist on lihtne kontrollida.


Teine asi on õhu pealeandmine.
Kas kütmise ajal on tuhaluuk avatud või on avatud ainult tuhaluugi õhuavad?

K-ahjur kirjutas:Numbritest veel. Pildilt on väljaloetav: Ahju laius 90cm- kolde laius 31cm (uks 29)=59cm, sellest pool on 29,5.
29.5-(11,3+12)=6,2cm lõõri laius.

Kolde laius ei pea olema võrdne ukseava laiusega. Seega saavad siin löörid olla ka näiteks laiemad.

kena köik