Ehitusfoorum

Tervist härrased! Maja on püsti ja sisetööd käivad,kuid vesi siiamaani majja vedamata,kuna olen lükanud seda keerulist asja aina edasi. Lokaalne veetoru on krundi piiril(10 m majast), sealt siis vaja see vesi majja tuua. Küsimus siis kuidas see tuua, millise toruga, kuidas soojustada õues toru. Vesi peaks tulema õuest vannituppa kust kõik edasi hargnema hakkab. Teine küsimus siis selline, et millist toru kasutada majas sees kus ta hakkab vannitoast edasi hargnema kööki ja wc-sse, kuhu panna filtrid kas kohe sinna kus ta majast sisse tuleb või. Ja vett on vaja ka katlamajja kus katel hakkab varustama põrandaküttetorusid-see keerulisem teema , mamõtlesin et viiks ühe sulu vaid katlamajja kust pärast saab selle süsteemi ka käima panna. Praegu on esmatähtis saada vesi kevadel majani ja sealt vannituppa, kööki ja wc sse.
Aitähh igasuguste nõuannete eest.

Eino tere talv. Enne kui vundamenti tegema hakkad pannakse sellised torud maa sisse juba ära. Palju õnne nüüd leiutamisel.

Ära nüüd hakka sõimama ma unustasin ütelda et vundamendi alt läheb vannituppa toru ots ja meetrine ots on õues , sealt nüüd siis vaja ühendma hakata mõlemale poole.

Sobib PEM toru, vt palju sul liitumispunkti või maakraani läbimõõt on. Sellega tuled majja sisse, sinna veemõõtjad, filtrid peakraanid, tühjenduskraanid, mudasõel. Soovitan, kui kannatab sealt edasi minna ka PEM toruga, kuid tea, seda ei saa väga painutada. Muidu magistraaltorust edasi on väga hea minna alupex toruga, kuid sobivad ka kõik muud torud vastavalt erisoovidele. Lihtsalt alupexi on lihtne lõigata, painutada, liitmikud otsa keerata. Ja hind on mõistlik. Puuduseks on liitmikel suurem rõhukadu.

Veetoru PE PN10 De32
Sügavus jäta 1.8m peale

Kasutaks teemat ja küsiks, et kas keegi asjatundlik inimene seletaks lahti, mis järjekorras tuleks asju paigaldada, kui tood vee majja? Alustades siis 32 torust (mus on juba olemas) mis majja tuleb, ning mis kõik sealt edasi peaksid tulema, ning mis mõõduga?

Ettetänades

Kraan - mudakas - veemõõtja - kraan (kuhugi SIIA manomeeter) - filter(filtrid) - kraan -.... kuni kraanini kõik vähemalt samas mõõdus. Maja sees, kui vead trasse, siis mina alla 20 läbimõõtu ei kasutaks, aga see minu "kiiks", mõnele sobib 10 vask ka ideaalselt. Ühesõnaga majas veaksin 20 toruga magistraalid ning 16 toruga kraanide väljavõtted. Mis toru kasutada, see sinu valik.

Suured tänud asjaliku vastuse eest!

Kuid ehk oskad öelda, kui kas maasoojus pumbani, kus on ka soojavee boiler tuleks ka vedada 20 toru, või oleks ka 16 ok? Ise mõttlesin, et kogu majale 16 toruga.

Vea kui saad ikka 20-sega ja samamoodi esimese hargnemiseni boilerist välja 20-ne (või 3/4). Mul oli boilerist välja hoopis 3/4 terastoru, sest boileril oli 3/4 väljund sooja veele ja sinna otsa siis rist, ühe otsa võttis tühjenduskraan, ülejäänud 2 läksid 16 mmiga, kokku oli vaid 3 kraani

Ma ei tea torude läbimõõtu, kuid mul on nii, et katlamajas on rõhk 4,5 bar juures, vee sisend.
Seina taga sauna pesuruumis on vett ja rõhku maa ning ilm. Samas ~15 m edasi dušširuumis on tunda, et surve on nigelam. Ehk see hinna vahe ei ole nii suur, samas kaotus rõhus on tuntav. Kalvisel õigus - kui saad, tee kõik 20 toruga.
Üks suht trastiline case oli dets. kuus, kus paigaldati kliendile suurem Raindance kmpl, 4 külgdušši ja suur dušš. Loomulikult veeti liitumispunktist 16 "torukesed" ning isegi rõhutõste pump veesõlmes, 5,5 bar rõhku, ei aita - duššid "kusevad".

küsiks veel niipalju, et kuhu ja kui palju on vaja neid tühjendus kraane?

Kalvis kirjutas:Vea kui saad ikka 20-sega ja samamoodi esimese hargnemiseni boilerist välja 20-ne (või 3/4). Mul oli boilerist välja hoopis 3/4 terastoru, sest boileril oli 3/4 väljund sooja veele ja sinna otsa siis rist, ühe otsa võttis tühjenduskraan, ülejäänud 2 läksid 16 mmiga, kokku oli vaid 3 kraani

Rostfrei kirjutas:Kraan - mudakas - veemõõtja - kraan (kuhugi SIIA manomeeter) - filter(filtrid) - kraan -.... kuni kraanini kõik vähemalt samas mõõdus. Maja sees, kui vead trasse, siis mina alla 20 läbimõõtu ei kasutaks, aga see minu "kiiks", mõnele sobib 10 vask ka ideaalselt. Ühesõnaga majas veaksin 20 toruga magistraalid ning 16 toruga kraanide väljavõtted. Mis toru kasutada, see sinu valik.

Vähemalt Tallinna Vesi nõudis mõni aeg tagasi vahetult veemõõtjataguse kraani järele tagasilöögiklappi. Ma ei tea, kuidas tänasel päeval on, sest nende uued veemõõtjad tulevad kõik integreeritud klapiga. Pole kursis, kas see oli ainult Tln. Vee nõue või ja mujal samamoodi.

Mina panin manomeetri just filtri taha. Kui vett ei kasuta, siis näitab enam-vähem trassi survet, aga kui kraani avamisel näit kukub, on aeg filtreid vahetada.

haggitu kirjutas:küsiks veel niipalju, et kuhu ja kui palju on vaja neid tühjendus kraane?

Veemõõtja juurde täna vist praegu isegi nõutakse Tln Vee poolt. Kuidas mujal on, sõltub jällegi kohalikest oludest. Filtrivahetuseks rõhu väljalaskmiseks oleks niikuinii hea panna. Ja siis boileri juurde külma vee poolele madalaimasse punkti selleks, et vajadusel boilerit hoolduseks ja puhastamiseks tühjendada.

Lühidalt, minul on nii: PEM toru -> kolmik, mille vastasotsast läheb PEM torusse küttekaabel (kuna toru on madalal, 1.3m) -> kuulkraan -> veemõõtja (konsoolil, vee-ettevõtja nõue!) -> kuulkraan -> tagasilöögiklapp -> kolmik tühjenduskraaniga -> Atlase filter -> kolmik manomeetriga -> kuulkraan (et filtrivahetusel vesi maja torudest tagasi ei voolaks) -> kollektor.

Vähemalt Tallinna Vesi on selliselt rekonstrueeritud veemõõdusõlme ühegi märkuseta vastu võtnud.

Boilerisse läheb kollektorist nii: tagasilöögiklapp (et soe vesi paisudes külma vee torustikku ei pressiks) -> rist, mille ülemises otsas ülerõhuventiil, alumises otsas kuulkraan, kolmik tühjendusventiiliga ja paisupaak (kuulkraan ja tühjendusventiil paisupaagi eraldamiseks ja rõhu välja laskmiseks hoolduseks ja membraani surve reguleerimiseks) ning risti viimasest otsast toru otse boilerini. NB! Boileri ja ülesurveklapi vahel ei tohi ühtegi sulgeventiili olla! Vahetult boileri küljes kolmik, mille alumises otsas tühjenduskraan.

Boileri sooja vee väljundi küljes on teine kollektor, mille otsas on manomeeter ja termomeeter. Aga see viimane on juba mängu ilu

vtl kirjutas:Lühidalt, minul on nii: PEM toru -> kolmik, mille vastasotsast läheb PEM torusse küttekaabel (kuna toru on madalal, 1.3m)...

Küttekaabel on välja lülitatud. Sisse lülitada plaanin siis, kui on nädal aega järjest 20 kraadi külma ja oht, et maapind sügavamalt, kui 1.3m ära külmub. Eelmise ja selle talvega igatahes ei külmunud...
Teine asi, kolmiku ja küttekaabli ühendusmuhvi serva tuleb ettevaatlikult 1mm puuriga peenikesed augud puurida, et vee-ettevõtja saaks need ühendused ära plommida.

vtl kirjutas:Boilerisse läheb kollektorist nii: [...] alumises otsas kuulkraan, kolmik tühjendusventiiliga ja paisupaak (kuulkraan ja tühjendusventiil paisupaagi eraldamiseks ja rõhu välja laskmiseks hoolduseks ja membraani surve reguleerimiseks)

Paisupaagi võid ära jätta, aga siis tuleb arvestada sellega, et ülerõhuklapist hakkab iga kord vett tilkuma, kui boileritäis külma vett üles soojeneb ja paisub.
Miks ma boileriga kaasa tulnud ühes tükis ülerõhu- ja tagasilöögiklappi ei kasutanud? sest need odavad itaalia päritolu tükid on ääretult kehva kvaliteediga ja mädanevad mingi 5+ aastaga ära.

Suurimad tänud vastamast!

Täpsustan, et ei tea kas vee arvestit niiväga vaja ongi, kuna pump on kruntidel ühine ja maksame ainult elektri eest. Sooja vett hakkab tegema maasoojuspump, kus boiler sees, kas siis ühendus boileriga on ikka sama?
Kas igale torule on vajalik enne näiteks kraanikaussi ka otsa kraan jätta?
Kui nüüd kõik need asjad ära teha, kas siis rohkem mingeid klappe jms ei ole vaja?

Boiler on boiler, ükskõik, mis seda vett seal siis kütab. Kui tekib olukord, kus boilerit on vaja tühjendada, siis oleks kasulik mõelda, kuhu see boileritäis vett panna. Kui mõni veetarbimiskoht on boilerist madalamal, siis võid ka üritada sealtkaudu tühjendada, keerates maja vee kinni ja tarbimiskoha sooja- kui külmaveekraani lahti. Esimene õhutuseks, teine peaks siis sifooni põhimõttel boileri tühjaks tõmbama. Aga kogu vett nõnda ikka kätte ei saa.

Mida tähendab "igale torule enne kraanikaussi kraan otsa jätta"? Kui toru otsas kraani ei ole, siis jookseb vesi pidevalt. Jah, kraan võiks otsas olla
Kui Sa mõtlesid oma küsimusega, et kas igal harul peaks jaotussõlmes oma sulgventiil ees olema, siis maitseasi. Põhimõtteliselt saab ju hakkama ja kõik hooldustööd tehtud ainult peakraani kinnikeeramisega, aga mõnikord on mugavam (ja rahulikum) toimetada, kui saad üksikuid harusid sulgeda näiteks kasvõi (ruumide) remondi ajaks.

Kust mina võin teada, kas "rohkem pole mingeid klappe vaja". Minu funktsionaalsuse puhul ei ole. Võib-olla Sinul on. Mõtle läbi!

Tänud taas!

Rohkemate klappide al mõttlen seda, et kui mul kolektorist lähevad edasi ainult tarbijateni;kraanid,dušš, wc pott, ning teisele korrusele kraan ja wc. Enne tarbijat vast siis kui ainult kraan teha, muidu surve klappe jms ei tohiks ju vaja minna. Kui suur se paisupaak peaks olema, ma mõttlen mitu liitrit?

Paisupaagi mahtu arvestati suurusjärk 4...5% boileri mahust.

Küsiks korra ka filtrite kohta, ehk oskad aidata. FEB-is mõõdeti vee kareduseks 6,8 mg, ning soovitati kohe mingit julmalt kallist aparaati kareduse vähendamiseks. Millist filtrit ise kasutad, või oskad soovitada mõnda soodsamat varjanti, et saaks lahti sellest karedast veest? FEB saadetud tabeli järgi on tegemist väga kareda veega. Mujalt uurides pidavat joogivee kareduse norm olema 5-7mg.

haggitu kirjutas:Küsiks korra ka filtrite kohta, ehk oskad aidata.

Mina ei oska Sind kahjuks filtrite kohapealt aidata.

Minu veemõõdusõlme piltidel näha olevad kapron- ja nöörfilter on ainult mehhaanilise hõljumi ja sette eemaldamiseks.
Vee karedust tavalise nn. sõelfiltriga vähendada ei saa, kuna karedust põhjustavad soolad on vees lahustunud. Kareduse vähendamiseks on spetsiaalsed veepehmendusseadmed, mis teevad ioonvahetust ehk sisuliselt asendavad ühed soolad teistega.

Kare vesi ja pehme vesi erinevad selle poolestki, et pehme vee puhul läheb seebi mahapesemiseks rohkem vett. Kunagi korterise elades pandi tervele majale. Minu jaoks oli see küll lollus. Veekulu läks suuremaks, kuna see seep lihtsalt ei tulnud enam maha käe pealt.

Mõned aastad tagasi käisin Norras ja elasin kümmekond päeva ühes rendimajakeses. Kuna kohapeal midagi ei olnud, olid oma seebid-šampoonid kaasas. (Mul on aastaid oma kindel seebi-eelistus, mistõttu tean, kuidas see käitub). Alguses mõtlesin, et tegu on mingi praakseebiga, kuna käed jäid pärast pesemist pidevalt libedaks. Pärast sain aru, et see oli tingitud väga pehmest veest, mis seal graniitkaljude vahelt tuli.
Ma isegi ei tea, kas pehme veega läheb seebi mahapesemiseks rohkem vett või on asi selles, et karedus neutraliseerib seebi toimet.

Kunagi sai seebi toime kohta loetud ja see töötab enam vähem niimoodi - seep koosneb kahest eri poolsest molekulist - üks ots lahustub vees ja teune mitte. Vees lahustuv ots kantuna keha pinnale (ka pesus) reageerib tavaliselt mustusega ja tekib püsivam ühend. Kui nüüd loputamisel seep vett juurde saab siis kangutab vesi seebi ja mustuse mittelahustuva ühendi minema. Karedas vees reageerivad kaltsiumi ioonid vabade seebi lahustuvate otstega ja käituvad seebi jaoks samuti mustuse osakestena.
Arvan, et pehmes veega on loputamisel vee kulu suurem, kuid pehme veega pestes on seebi kulu pesule väiksem.