Ehitusfoorum

Tere
Vaatan järjekordselt ühe projekti lõike osa. Ja jälle see sama küsimus...
Ehk oskab keegi mulle selle siin foorumis ära seletada.
Vundamendi ja seinamaterjaliks on näidatud Fibo.
Taldmikult +/- 0,00 tasapinani näidatud kõrguseks - 1,40m, ehk 7 ploki rida. OK
+/-0,00 tasapinnast akende alla 0,9m, ehk 4,5 ploki rida
+/-0,00tasapinnast silluste alla 2,30m, ehk 11,5 ploki rida, mis tähendab omakorda, et silluste peale on 12,5 ploki rida.
Kuna 10cm kõrguseid plokke ei toodeta, siis ma ei näe antud juhul muud lahendust kui kui plokkide lõikamine.
Ja ma ei ole aru saanud, miks selline lahendus on hea? Ometi saaks lahendada ka nii, et plokke ei peaks lõikama. Plokkide lõikamine on ju mõttetu ressursi kulu.
Ja olen näinud - igal pool nii tehakse.
Miks?
Saan aru - uste kõrgus on 2,10. See lööb asja sassi.
Kas ei võiks olla uksed madalamad või kõrgemad?
Või miks ei toodeta selle tarvis näiteks 10cm või 30cm kõrguseid plokke?
Või miks ei projekteerita vastavalt plokkide kõrgusele, viies taldmik 10 cm alla- või ülespoole?
Olen sellist lahendust näinud ja selle järgi isegi ehitanud.
Või oleme liialt rikkad, et kilplase kombel tööd teeme?

Ja muide fibo tootjajuhis nõuab, et silluse otste all peavad olema täisplokid, mitte lõigatud.

Kui on selliselt projekteeritud siis on tõesti kummaline. Hetkel mulle nagu ei meenu et oleksin viimastel aastatel sellise asjaga kokku puutunud. Üldjuhul õnneks mulle juhtunud sellised projektid kus ploki kõrguse jagunemisega arvestatud mõistlikult.
Vist enamus plokitootjad nõuavad et sillust peab kandma terve plokk.

Tere

Tegemist väikese abihoonega.
Projektis lõikel toodud kihid: r/b plaat 80mm, ehituspaber, killustikalus min 200mm, aurutõke, aluspinnas.

Milleks on vajalik
aurutõke killustiku all?
Ehituspaberi ülesanne on ilmselt, et betoon ei läheks betoneerimise käigus killustiku vahele. Kuid kuidas tööd reaalselt teostada selliselt, et see katki ei läheks ja et sellest midagi kasu oleks?
Tahaks ehitada projekti kohaselt, aga ei tahaks teha mõttetusi.
Millised kommentaarid?

Kummaline jah. Kas projekteerijalt ei saaks küsida miks nii.
Vaevalt et õnnestub see põrand valmis teha nii et ehituspaber terveks jääb.
Samuti tundub et uste kõrgusega siingi tuleb jamamist. Kui see põrand asetseks 80 mm. kõrgemal ....

Ma arvan, et see oli projekteerija poolt läbimõtlemata. Paberile annab ju kõike panna.
Projekteerimises on praegu palju tööd. St palju uusi joonestajaid võetakse. Olen ise samasugune piloot ühes firmas. Võta temaga ühendust, ta saab ka kogemusi juurde.

See lõige ikka puhta debiilsus, see, kes selle tegi, ei tee vahet, mis asi on aurutõke ja mis hüdroisolatsioon.
Pane 200mm killustiku või liiva, siis soojustus, siis 2x kile soojustuse peale, armatuur 6mm sammuga 150 kanduritega ja vala betoon C25/30. Ja tellijal soovitaks raha projekteerijalt tagasi küsida, see pole mingi projekteerija, vaid mingi õpilase soperdis. See vertikaalne soojustus võiks ka üleval pool olla, mõte ikka selles, et külm ei tuleks alla, mitte maa soojus alt üles.

insener29 kirjutas: Ja tellijal soovitaks raha projekteerijalt tagasi küsida, see pole mingi projekteerija, vaid mingi õpilase soperdis.

No aga projekti peab kinnitama ikkagi õppinud arhitekt enne kui see ehitajani jõuab.

insener29 kirjutas: See vertikaalne soojustus võiks ka üleval pool olla, mõte ikka selles, et külm ei tuleks alla, mitte maa soojus alt üles.

Ega te juhuslikult samast büroost ole. Ruttu ja enesekindlalt mõte "paberile" ja ilma et mõttega ise seda läbi loeks vajutada "Sisesta".
Uuri tera et mis eesmärk sellisel horisontaalsel soojustusel on ja kuidas kujuneb temperatuurikõver olenevalt soojustuse paiknemisest.
Ideeliselt ehitab ehitaja siiski vastavalt projektile mitte kõhutunde järgi.

Küsimus on et kas projekteerija ka vastutab oma apsude eest. Vahest võivad sellised asjad päris kalliks minna.

no kui üksikasjaliku pojektiga tegu on-kõige lihtsam on põrandat tõsta 10cm ja kogu lugu.Teine küsimuson projekti kvaliteedis.

insener29 kirjutas:See lõige ikka puhta debiilsus, see, kes selle tegi, ei tee vahet, mis asi on aurutõke ja mis hüdroisolatsioon.
Pane 200mm killustiku või liiva, siis soojustus, siis 2x kile soojustuse peale, armatuur 6mm sammuga 150 kanduritega ja vala betoon C25/30. Ja tellijal soovitaks raha projekteerijalt tagasi küsida, see pole mingi projekteerija, vaid mingi õpilase soperdis. See vertikaalne soojustus võiks ka üleval pool olla, mõte ikka selles, et külm ei tuleks alla, mitte maa soojus alt üles.

Tegu kõrvalhoonega, nagu eespool mainitud.
Milleks põrandaalune soojustus, kui ruumid mitteköetavad?
Kas sellepärast, et tegu madalvundamendi variandiga? Et külm ei saaks ruumist seestpoolt vundamendi alla minna ja kiviseinad lõhki kergitada. Kas ja kuivõrd selline lahendus õigustab? Soojustus ei takista külma allaminekut. See ainult pidurdab ja lükkab edasi. Nüüd oleneb temperatuurist ja kui kaua külm kestab. Külmakerke ärahoidmiseks kindlaim viis on ikka ehitada vundamendi tald allapoole külmumise piiri. Kui muidugi tegemist külmakerkelise pinnasega.

Panen siia veel ühe kondi närimiseks.
See ühe teise projekteerija poolt üllitatud.
Samuti tegu kõrvalhoonega. Kus-juures mulle ei jõua projekteerija insenerimõte kuidagi kohale. Ehk oleks abi teie kommentaaridest.

Aga miks sa ei pöördu oma küsimustega konkreetse projekteerija poole? Las tema selgitab...

Keegi luges, et aurutõke on hea asi ja joonistab seda igale poole?

Viska palun minema see projekt.

Pole siiani eriti ehitusprojektidega kokku puutunud aga niipalju kui asja omal käel uurinud olen ja näinud siis selle konkreetse projekti viskaks ära küll. Igapäevaselt tegelen masinaehituslike joonistega ja sealgi näeb väga huvitavaid asju.

Kuidas? Projekt lihtsalt ära visata?
Projekt tellitud selleks, et ehitusseadus seda nõuab.
Ehitaja aga peab projektikohaselt ehitama, mis tuleneb samuti ehitusseadusest.
Samas ehitaja võtab vastutuse, kui midagi ehitab. Peab andma tehtule garantii.
Kas see pole mitte nagu vaimne vägivald ehitaja kallal?

vuuk kirjutas:Kuidas? Projekt lihtsalt ära visata?
Projekt tellitud selleks, et ehitusseadus seda nõuab.
Ehitaja aga peab projektikohaselt ehitama, mis tuleneb samuti ehitusseadusest.
Samas ehitaja võtab vastutuse, kui midagi ehitab. Peab andma tehtule garantii.
Kas see pole mitte nagu vaimne vägivald ehitaja kallal?

Aga siis tuleks tellijale selgitada, et projekt on mäda ja saa teha selle järgi, et oleks kooskõlas ka materjalitootjate paigaldusjuhiste järgi. Jah, sa pead ehitama projekti järgi, andma garantii, aga samas ei kui see ei ole võimalik, siis vastuoludest tellijat informeerima. Edasi peaks olema juba tema mure.
Mul on selle kohta Lepingutes omaette punkt, mis käib küll siseviimistluse kohta, aga natuke ümbersõnastatuna peaks kõlbama ka sulle.
"4.1.5. objekti kinnitatud siseviimistluslahenduse või selle osa teostamise mittevõimalikkusel teavitama koheselt tellijat ning pakkuma välja alternatiivlahendusi;"

vuuk kirjutas: Panen siia veel ühe kondi närimiseks.
See ühe teise projekteerija poolt üllitatud.
Samuti tegu kõrvalhoonega. Kus-juures mulle ei jõua projekteerija insenerimõte kuidagi kohale. Ehk oleks abi teie kommentaaridest.

Ega siin väga õudset mida ei olegi, projekteerijainsenerispetsialist on lihtsalt mõelnud, et maru tark tegu oleks panna sarikale peale distantsliist ja siis aurutõke. Kui muuta nüüd need vahed ära ja OSB-le alla panna veel roovitus, siis oleks ju asi kena. Aga tundub et tegu on olnud mõne praeguse või endise tudengiga, kes õpib A-dele , kuid reaalselt ikka sittagi ei jaga. Mul üks tuttav sõbranna rääkis kunagi sellist seika, et tema on lõpetanud räpinas aianduskooli ja tal oli kursaõde, kes õppis samutid A-dele ja sai isegi kuldmedali. Õppis mingit aiandust vms. Küpsis oli selles, et tüdruk, kes sai kuldmedali, hoidis aianduskooli praktikal esimest korda kõblast käes ja ta ei osanud seda korrektselt teha. Mida ma tahan öelda, on see, et oskus korralikult joonestada ei tee inimesest veel head projekteerijat ega arhitekti. Nendest joontest paberil peab aru ka saama.