Millega kütta klubiruumi?

[Milvi]

Palun hüvanõu:

Mul on kasutada majaosa ning sooviks välja üürida sealt erinevate ürituste tarbeks teist korrust (kokku kaks korrust ongi), ööklubi-tüüpi ruum - ca 90m2 (sisuliselt üks suur ruum + wc + väike panipaik). Terve majaosa on soojustamata (kolm külge välisseinad, üks külg teise majaga ühine, kui see peaks mingit pidi oluline olema) ning ruum on kasutuses korraga ca 18tundi ning vaid 1 kuni 2x nädalas (võib juhtuda, et mitte iga nädal). Seal on hetkel elektriküte, mis on soojendab ruume väga aeglaselt ning on muidugi ka kallis. Aknad on vahetatud. Kas mul on mõtet mõelda lae soojustamise peale?

Omanikul majaosa soojustada pole kavas ning mul endal pole esiteks selleks raha ja teiseks, minu kui samuti sisuliselt üürniku vaatevinklist ilmselt ei tasuks ka mõne aastaga ära - iial ei saa kindel olla, et need ruumid mul kauem käes on.

Millega oleks Teie arvates seda kõige mõtekam kütta? Eelarve kusagil maksimaalselt 1500eur. Midagi peaks ikka olema võimalik selle raha eest?

[virgor]

Bullerjan arvan ,et oleks kõige parem lahendus (hakkab ruttu sooja andma).Ilusam muidugi kaminasüdamikuga kamin. .Kas korsten üldse on ??

http://www.hot.ee/kaminad

[aare]

Palun hüvanõu:
Millega oleks Teie arvates seda kõige mõtekam kütta? Eelarve kusagil maksimaalselt 1500eur. Midagi peaks ikka olema võimalik selle raha eest?

Küttekulude kokkuhoiuks võiks soovitada õhksoojuspumpa (näit. Fujitsu Nocria - 900€ + paigaldus), aga kuna neid ruume kasutate nii harva, võib tekkida küsimus selle investeeringu tasuvusest, eriti üüripinna puhul. Toshiba Daiseikai V RAS-13PKVP-ND mudeliga saab ruumide kasutamise vaheaegadele seada madalam temp ( +5C…+13), aga see seade on üsna kallis (koos paigaldusega ca 1400€ : http://www.ekokliima.ee/uploads/4/5/5/3 ... ikai_v.pdf )
Muidugi saab ÕSP peale rendiperioodi lõppemist lasta demonteerida ja mujale paigaldada.
Lae soojustus annaks kindlasti arvestatavat küttekulude kokkuhoidu, aga kas rendi lõppedes on seda võimalik üles kakkuda ja mujal kasutamiseks kaasa võtta ???
Tehke väike arvutus, äkki tasub otse-elektriga edasi kütta ja kui el-võimsused lubavad, siis lihtsalt radikaid või puhureid juurde osta.

[Lammas]

Puhurid, elektriga küttes. Sisse võiksid teha ka kamina.

[2korda2]

1. Kui pikk on kehtiv üürileping?
2. Kas ise investeerides on võimalik investeeritud raha maha arvata üürimaksetest? Kui ei, siis ainus võimalik lahendus on tõesti teisaldatavad küttekehad. Olgu siis puhur, bullerjan, õhksoojuspump, kamin, moodulahi vms. Kindlasti pead vaatama, kas saad selle seadme välja kolides ka maha müüa ja mis hinnaga.
Kui on omanikuga võimalik kokku leppida, et investeeritud raha saad üürina arvestada, siis tasuks mõelda alustuseks soojustamisest (vaja loomulikult omanikuga iga asi kokku leppida). Seejärel ehk polekski mõtet uut küttesüsteemi teha.

[Milvi]

Kena, et nii paljud viitsisid oma mõtted kirja panna - nüüd on lihtsam ise edasi uurida ja asjasse süveneda rohkem. Naisterahval, kes ise naelagi seina ei löö, lõi internetis olev infohulk silmad kirjuks.

Püüan vastata küsimustele:
- Korstna kohta 100% kindlalt ei tea (uurin), aga ma olen päris kindel, et seda seal siiski pole - ka plaanidel ei paista olevat.
- Majaomanikuga on leping esialgu 5a peale ning kokkulepe, et kogu investeering küttesüsteemi ning ruumide parendamisse, arvestatakse maha rendihinnast, mida mina teoreetiliselt maksma peaks. Olen välja arvutanud, et kuni 1500eur on küttesüsteemi mõistlik investeerida esimese poole aasta jooksul ehk siis sügiseks saaks sooja. Kui sealt lahkun, siis küttesüsteem jääb omanikule.

Omanikuga on meil tõesti selline diil, et esimene aasta vähemalt tegelen muuhulgas ruumide korrastamisega ning sellega seoses ise renti otseselt ei maksagi. Kuna ruumid on Tallinna kesklinnas väga hea asukohaga, siis tasuvuses pole küsimust - ilmselt on mõtekas siiski lagi soojustada ning mingisugune küttesüsteem paigaldada. Puhtalt elektriküte on väga kallis ja väga aeglane lahendus. Omanik on andnud mulle väga vabad käed otsustamaks soojustuse ning kütte üle.

Samas, peaks arvestama ka sellega, et mingil hetkel võib olla tarvis ruumi ehk ca 10 kuni 16x kuus... Et ka siis oleks valitud küte mõtekas. Hetkel ei suuda keegi ruumide täpset kasutussagedust adekvaatselt hinnata.

[jan]

Mis otstarbel seda ruumi kasutama hakatakse? 90 ruutmeetrit ei anna just erilist klubi mõõtu välja, kuid teatavasti on avalikkudele ruumidele omad nõudmised tuleohutuse suhtes. Sellises kohas, kus pidevalt võivad võõrad inimesed viibida, mina bullerjani või mõnda muud ligipääsetavat tahkekütusekatelt küll kasutada ei julgeks. Pigem panustada soojuspumpadesse ning ruumi soojustamisesse üheaegselt. Lae soojustamisest oleks kindlasti abi.

[Milvi]

Enamasti erapeod (sünnipäevad vms tähistamised, 20 kuni 100 inimesele). Mina teenust kohapeal ei osuta (alkoholi ei müü, süüa ei paku, inimesi ei teeninda kuidagi) ning seega mulle õnneks erilised nõuded ei kehti, kindlaks tehtud ja teadjatega konsulteeritud. Enne oli selles kohas nõuetele vastav ööklubi (kütsid elektriga), seega minul ses osas vähem muret - paljud asjad vanast ajast alles. Tegemist ei ole avalike ürituste või ruumidega. Eraruumid.

Tänu siinsetele vastajatele tundub mulle hetkel õhksoojuspump + lae soojustamine parima plaanina. Kui kellelgi veel mõtteid, siis kõik ideed on loomulikult jätkuvalt teretulnud.

[Külaline]

Enamasti erapeod (sünnipäevad vms tähistamised, 20 kuni 100 inimesele). Mina teenust kohapeal ei osuta (alkoholi ei müü, süüa ei paku, inimesi ei teeninda kuidagi) ning seega mulle õnneks erilised nõuded ei kehti, kindlaks tehtud ja teadjatega konsulteeritud...

Mina nii julge ei oleks ega paneks kasutaja "Jan" soovituste kohaselt kindlasti mingit bullerjani või kaminat. Pidudel leidub tihti ennast umbe joojaid, kes võivad olla oma tegudes ettearvamatud ja peale õnnetust (ptüi, ptüi, ptüi!) leidub alati sinu teadjamatest teadjamaid.
Pidu, ca 10 inimest, juba varahommik, kes magab pea salatikausis, kes laua all, kes kusagil nurgas ja üks pidulistest (linnalaps, kes eluaeg kesküttega korteris elanud) otsustab, et tal on palav ning keerab küdaval küttekehal siibri kinni. Tagajärg võib hirmus olla, sina oled samuti vastutusest prii (?), kuid kahtlustan, et äriplaaniga on sel juhul lõpp. See oli lihtsalt üks must stsenaarium!
Parimat soovides
Urmasr

[virgor]

Kaminat saab ka nii teha etükski joodik ei saa ligi.Mina isiklikult soojuspumpa ei poolda.Selliste külmadega nagu talvel on, oled ikkagi külmas.Ja kui veel elekter ära läheb (kunagi ei tea) saad kamina ja küünalde valgel ikka oma peod ära pidada.Muidugi kui kõik mustad ja valged stsenaariumid läbi mõelda siis oleks hea varjant ,soojuspump ja kamin.

http://www.hot.ee/kaminad

[Veikko]

Soovitan süsteem ehitada niisugune mille saad minimaalsete kuludega peale rendilepingu lõppu kaasa viia.

[maik]

Soovitan süsteem ehitada niisugune mille saad minimaalsete kuludega peale rendilepingu lõppu kaasa viia.

Kle.Veikko, selline soovitus on siin juba kaks korda kõlanud, küsimus oli "millega kütta".
Kütte-gurult ootaks vähe pädevamat vastust, mitte nii-sama skoori tegemist.

[Veikko]

Ruumi saad soojaks kiiresti ainult diisel; elektripuhuriga. Siis juba hoiad peo ajal elektriradiaatoritega. Puhur peab olema selline mis heitegaasid ruumist välja juhib.

[Kalvis]

Ma arvan, et diiselpuhur on halb mõte. Esiteks vaevalt viitsib ürituse korraldaja tegeleda klubiruumides diiselküttega puhuri tankimisega (tassida rasket haisvat määrivat kanistrit) ja täna on diisli hind kütteks pea sama kui elektril. Aga elekter on lihtsalt nupust sisse-välja lülitatav.
Arvan, et sobib kas õhksoojuspump koos elekterküttega või ainult elekter. Kumb, sõltub nüüd vaid kasutatavate ürituste sagedusest. Mida tihedam on ürituste sagedus, seda rohkem tasub soojuspump. Kuna hoone omanik oli lahkelt nõus investeeringut üürist maha võtma siis eelistaksin soojuspumpa koos elektriga. Elekter on default üldse väljas ja tema mõte on vahetult enne üritusi sisse lükata, et kiiresti ruum üles kütta ja peale üritust lükatakse jälle välja ja jääbki vaid soojuspump.

[Veikko]

Kui ikka tahad ülesse kütta nädal külmas seisnud ruumi kiirest siis vaja väga võimast õhksoojuspumpa. Sellisel juhul ikka peab küte kogu aeg tuksuma, muidugi mitte täissoojusel. Elektripuhurile ja kiirusele paneb piirid ette peakitsme võimsus ,palju sul seda elektrivõimsust on.

[jan]

Samas, peaks arvestama ka sellega, et mingil hetkel võib olla tarvis ruumi ehk ca 10 kuni 16x kuus...

Kui ikka tahad ülesse kütta nädal külmas seisnud ruumi kiirest siis vaja väga võimast õhksoojuspumpa.

Kui pikk sinu kuu on? Isegi kui kasutussagedus peaks langema nii palju, et nädal aega midagi ei toimu, siis vähemalt 12h peaks ikkagi varem teada olema, et üritus toimub. Selle ajaga suudab täiesti keskpärane õhksoojuspump 90 ruutmeetrise ruumi parajalt soojaks kütta. Ei maksa unustada ka seda, et inimesed kütavad samuti ruume. Ning ürituste puhul on pigem vaja, et ruumis oleks jahedam kui palav.

[aare]

Kuna ruumid on Tallinna kesklinnas väga hea asukohaga ...

Enne soojuspumba kasuks otsustamist tuleks järgi uurida, kas selles piirkonnas lubatakse ÕSP välisosasid maja seinale riputada. Vanalinnas, Kadriorus ja mujalgi on linnaosa valitsus teatavaid piiranguid seadnud (eelkõige muinsuskaitse all olevatele objektidele). Peaks mõtlema ka sellele, kuhu hakkab valguma sulatusvesi ja kogunema sellest tekkiv jää.

[Veikko]

Õhksoojuspump ei teeni kunagi ennast seal tagasi ja sellega ei saavuta soodsat küttehinda kui plaanid nädalalõppudel ainult kütta. Soojuspumpadega toodetud soojuse odavam hind saavutatakse tema maximaalsel ärakasutamisel.

[Külaline]

Õhksoojuspump ei teeni kunagi ennast seal tagasi ja sellega ei saavuta soodsat küttehinda kui plaanid nädalalõppudel ainult kütta. Soojuspumpadega toodetud soojuse odavam hind saavutatakse tema maximaalsel ärakasutamisel.

Kõik sama rekka või Husquarna saega - tasub ära ikka aint max kasutusel

[Milvi]

Mina nii julge ei oleks ega paneks kasutaja "Jan" soovituste kohaselt kindlasti mingit bullerjani või kaminat. Pidudel leidub tihti ennast umbe joojaid, kes võivad olla oma tegudes ettearvamatud ja peale õnnetust (ptüi, ptüi, ptüi!) leidub alati sinu teadjamatest teadjamaid.

...kuid kahtlustan, et äriplaaniga on sel juhul lõpp

Absoluutselt nõus - ma rääkisin selle koha peal tegelikult seadusest tulenevatest nõuetest sellistele (era)ruumidele.
Tegemist on pigem hoone päästmise plaaniga. Aga ma ei tulnud siia rahalisi küsimusi tegelikult arutama, vaid nõu antud eelarve (1500eur) piires küttesüsteemi kohta nõu saama.
Tänan igatahes asjalike mõtete eest - kõigele (ka mustadele stsenaariumitele) tuleb mõelda.

Enne soojuspumba kasuks otsustamist tuleks järgi uurida, kas selles piirkonnas lubatakse ÕSP välisosasid maja seinale riputada. Vanalinnas, Kadriorus ja mujalgi on linnaosa valitsus teatavaid piiranguid seadnud (eelkõige muinsuskaitse all olevatele objektidele).

Õnneks antud hoone ei ole muinsuskaitse all, aga kuna siinsed arvajad enamasti õhksoojuspumpa soovitavad, siis ma uurin seda välisosade paigutamise asja. Ma usun, et sellega ei saa olema probleeme, aga parem olla kindel.

Õhksoojuspump ei teeni kunagi ennast seal tagasi ja sellega ei saavuta soodsat küttehinda kui plaanid nädalalõppudel ainult kütta. Soojuspumpadega toodetud soojuse odavam hind saavutatakse tema maximaalsel ärakasutamisel.

Mul on valida - kas maksan selle raha paari kuu jooksul omanikule lihtsalt ruumide kasutamise eest või siis paar kuud üüri ei maksa ja paigaldan selle sinna ning naudin esimesest paigaldusjärgsest päevast selle hüvesid. Aga nagu eelnevalt mainitud, siis hetkel küsimus vaid, et antud eelarve piires milline süsteem kütaks võimalikult soodsalt, kiirelt ja turvaliselt kõige paremini...

[Veikko]

Vali õhk-õhk soojuspump mis peaks ära kütma ca 200 m2 soojustatud pinda, sellega peaksid saama 90 m2 soojustamata ruumi soojas hoida. Rohkem lihtsalt 1500 euri eest ei saa.

[essa]

Tasub siiski kaaluda soojustamist ka. Kui tegemist katusealusega siis suvel ju päike kütab selle saunaks! Ja kuna tegemist klubilise tegevusega võiks olla ka mingi ventilatsioon.

[Milvi]

Ventilatsioon on seal päris võimas - vähemalt seegi hea. Kaalume siin väljastpoolt soojustamist mõne aja pärast, aga ma pole kindel, et ma sellise raha kokku sügiseks saan. Ma ei tea, palju see kokku maksma läheks, aga ma kujutan ette, et väga palju. Kui juba teha, siis soojustada terve majaosa (va see üks külg, mis on kõrvalmajaga ühine). Ning nii palju, kui ma lugenud viimasel nädalal olen, siis seestpoolt soojustamine on üks suur lollus. Otsused, otsused...

[Milvi]

Siit tuleb ka juba uus vaatenurk asjale... Et kui võimalikult võimas õhksoojuspump panna esialgu + lagi soojustada ning hiljem maja väljast ära soojustada, kas see õhksoojuspump on ka siis mõtekas? Vist ikka on, eks? Ning kui tulevikus võibolla on ruumid igapäevaselt kasutuses... No ma mõtlen, et elektriküte jääb sisse niikuinii, aga võimalusel hoiaks seda väljas enamasti seni, kui vähegi on muid soodsamaid võimalusi.

[essa]

Ventilatsioon on seal päris võimas - vähemalt seegi hea.... Ning nii palju, kui ma lugenud viimasel nädalal olen, siis seestpoolt soojustamine on üks suur lollus. Otsused, otsused...

Ventilatsiooni olemasolu on hea- aga kasutama peab seda võimalikult ökonoomselt (oleneb selle ehitusest ja võimalustest). Viib päris palju sooja välja.
Puumaja võib vast küll seest soojustada.