Ehitusfoorum

Kõik Eesti pottseppade ahjud saab lugeda julgelt tellisahjudeks. Vahe on vaid viimistluses ehk viimistluskihis. Salvestav osa on eranditult savikeraamika selle erinevates vormides. Ahju küttevõimsus oleneb temas põletatud puude energiast.
Kui puud põletatakse avatud koldes ja enamus energiat väljub korstna kaudu siis soojuse salvestamiseks kasutatakse salvestavaks massiks sobilikku keraamilist materjali. Käib aastate ringi vaidlus, kuidas on õige seda puude põletamisel saadavat energiat salvestada ja millisel hulgal milliseks perioodiks.

Oleks hea kui siia tuleks nüüd palju õpetust. Kõik me oleme tarkuse nõudlejad.

kena köik

Väga õige ja hea küsimus! Kõige rohkem eksitab selle küsimuse püstituse puhul sõna tellis. Pakun välja vaid mõned variandid, mis esimese hetkega pähe tulevad seoses tellisega.
1) ahjutellis
2) šamott-tellis
3) silikaattellis
4) fassaaditellis
5) rasksulav tellis
7) viimistlustellis
täistellis
9) fassaaditäistellis
10) auktellis
11) tulekindel tellis (vastupidavus termošoki testis minimaalselt kaheksa korda)
12) põletatud tellis
13) õõnes tellis
14) kergšamott-tellis (vastupidavus termošoki testis maksimaalne 30 korda)
15) klombitud tellis
16) punane tellis
17) pilutellis
18) müüritellis
19) ahjutellis
20) jne...
Sain just täna Saksamaalt ahjuehituses enim kasutatavate telliste võrdluse. Kui see materjal saab tõlgitud, siis olen valmis seda ka asjast huvitatud pottseppadele postitama. Proovin ka vastava info Raidkivi kodulehele üles panna, et kõik asjahuvilised sellele infole ligi pääseksid.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... erke-amott

Ega siin üle kahe-kolme sellise olegi, mida ahju juures ei sünniks või oleks keelatud kasutada.

Peetripoeg, palun tutvusta oma "Tere tulemast! "albumi viienurkse kamin-leivaahju lööristikku ja ahju massi.

kena köik

Arvan, et foorum ei ole mingi päevaleht, mida lihtsalt loetakse, siin arutatakse teemasi ja just see teema on paljudel hambus. Miks ei lasta oma tarkusel siin vabalt väljenduda
Kui muud ei oska kui paska loopida, siis on vaikimised muidugi põhjendatud.

Igasse teemasse jagub ahju massi, aga mitte siia Miks, härrased pottsepad?

Kas 100 kg massi 1kg halgude kohta on ühekorsel kütmisel 24h siis palju või vähe ja mille järgi keegi seda arvab?
Arutaks kõigepealt ikka salvestavat keraamilit materjali. Savitellised, noh...

kena köik

kaminahi kirjutas:Igasse teemasse jagub ahju massi, aga mitte siia Miks, härrased pottsepad?

Kas 100 kg massi 1kg halgude kohta on ühekorsel kütmisel 24h siis palju või vähe ja mille järgi keegi seda arvab?
Arutaks kõigepealt ikka salvestavat keraamilit materjali. Savitellised, noh...

Ülesande lähtingimused ei ole ühese vastuse andmiseks piisavad:

a) kõigepealt tuleks määratleda selle 100 kg tellismaterjali keskmised temperatuurid kütmise alustamisel ja ja kütmise lõpetamisel - lõõri sisepind on ilmselt kuumem kui ahju välispind - salvestatud soojushulga leidmiseks tuleks võtta nende keskmine või määrata temperatuurid tsooniti/kihiti kasutades kihtide masse ja kihtide keskmiseid temperatuure;

b) telismaterjali lubatud välispinna temperatuuri ja a)-s määratletud keskmise temperatuuri järgi kontrollida, et põlemisgaaside temperatuur jääks ikka kõrgemale oletuslikust telliskihi sisepinna temperatuurist (et me keskmise temperatuuri oletamisega võssa pole läinud);

Kui eelmisest kahest punktist selgub, et see (puude kütmisel vabanenud energia salvestamine etteantud massiga tellisekogumisse) on põhimõtteliselt võimalik, tuleks kontrollida telliste soojusjuhtivuse alusel, kas keskmise (oletusliku) tellisekihi paksuse juures on see soojushulk kütmisaja (nt. 2 tundi) jooksul võimalik tellise sisse juhtida.

Tegelikult peaks Stupi sellise rehkenduse vasaku käega une pealt valmis suutma visata

Parem kui neid vasaku ja ka parema käe mehi kohe rohkem oleks ja Stupi võiks alustada kui ärkab . Ei maksa ka muidugi väga sügavalt ajada, sest ehk midagi jääb ikka ümardamiseks ka.

kena kõik

kaminahi kirjutas:Ei maksa ka muidugi väga sügavalt ajada, sest ehk midagi jääb ikka ümardamiseks ka.

Hea küll, teeme siis pinnapealselt :

a) alustuseks ports UTFG-d (Use The Fine Google - parameetriks "tellise erisoojus"), mis annab meile:

http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=4&t=947

, sealt natuke allapoole kerides leiab lingi:

http://www.engineeringtoolbox.com/sensi ... _1217.html

, kus on nii mõnede materjalide füüsikalised parameetrid kui ka näidisülesanne koos lahendusega:

Example - Heat stored in Granite

Heat stored in 2 m3 granite heated from 20 oC to 40 oC can be calculated as

q = (2 m3) (2400 kg/m3) (790 J/kgoC) ((40 oC) - (20 oC))

= 75840 kJ

= (75840 kJ)/(3600 s/h)

= 21 kWh
.

Asendades selles arvutuses alg- ja lõpptemperatuurid näiteahjukohastega ning massid-ruumalad-tihedused-erisoojused tellise näitajatega, peaks tulemuseks olema salvestunud energiahulk, mis ei tohi väiksem olla kui 1 kg materjali põlemisel eraldunud energiahulk (arvestades korstnasselennutatu maha).

Madis mäletab rohkem kui olen osanud arvata

Mida mäletavad teised ja mida vastuseks arvutavad?

kaminahi kirjutas:Madis mäletab rohkem kui olen osanud arvata

Vanarahvatarkus: ärgu olgu sul sada rubla, vaid olgu sul sada sõpra!

Ehk tänapäevasemalt - ärgu olgu sul sada peasolevat fakti, vaid olgu sul oskus neid kiiresti leida.

Ja sellest lõimest kodusoe-foorumis ei mäletanud ma hetkel mitte kübetki (ma nagu sealsed teemad ka läbi lugenud, kuid selle teema olemasolu oli küll teadamata).

Kui siin juba kõvaks arvutamiseks läks, siis...Aidake mind väheke. Tahan saada asjast sotti.
Kui suurt pinda kütab järgnev ahi. Kolde sügavus klaasist tagaseinani 63cm ja kolde laius 35cm. Maja uusehitus, puitkarkasssein. Mida veel vaja andmeteks? Ahi muidugi tellistest ja krohvitud. Tsükkel 12 ja 24 tundi. Kui arvestus käib ainult meie keskmise -22 juures, siis aitab ka ainult 12tunnisest tsüklist. Paneme üheks küttekorraks umbes 12kg puid.
Väga teretulnud oleks Annese arvutus. Temal paistab see kõige libedamini kulgevat.

40 m2

motamees kirjutas:Kui siin juba kõvaks arvutamiseks läks, siis...Aidake mind väheke. Tahan saada asjast sotti.
Kui suurt pinda kütab järgnev ahi. Kolde sügavus klaasist tagaseinani 63cm ja kolde laius 35cm. Maja uusehitus, puitkarkasssein. Mida veel vaja andmeteks? Ahi muidugi tellistest ja krohvitud. Tsükkel 12 ja 24 tundi. Kui arvestus käib ainult meie keskmise -22 juures, siis aitab ka ainult 12tunnisest tsüklist. Paneme üheks küttekorraks umbes 12kg puid.
Väga teretulnud oleks Annese arvutus. Temal paistab see kõige libedamini kulgevat.

Motamees ehk tahtis ka uurida, millisesse massi tuleks see vajalik soojus salvestada ja mis alusel?

kaminahi kirjutas:Motamees ehk tahtis ka uurida, millisesse massi tuleks see vajalik soojus salvestada ja mis alusel?

OK, siis oleks küsimine täiega teemas ka. Küsin siis sda massivärki ka.

Kui siin teemas peaks nüüd soojaks minema, siis oleks tore meeles pidada ka salvestava ahjumaterjali pinnatemperatuuride põhjendamine. Mõtte selgituseks seda, et kui Tulikivi "koorikahi" köetakse just nii kuumaks kui köetakse, siis mis takistab näiteks looduskiviga kaetud koorik-tellisahju sama tuliseks kütta.

Kui ilma "koorikuta" plekkahi köetakse n kraadini, siis mis kraadini saab kütta sama ahju ilma plekki ladumata ja krohvitud pinnaga

1,4 t

PS meelega olen koolis kahte väärt lahendused postitanud (ilma arvutuskäiguta), kui Motamees soovib siis võin ka need ära kustutada

Katsun, teha arvutusi. Ma ei tunne tellisahju ehitust, sest siin on ühtlased välisseina paksused ja lühikesed suitsulõõrid. Seega ahju võimsus on väike ja kasutegur niru. Sageli me kiidame neid, aga puuduvad mõõtmised ja see arutu kivivill. Jätke selle asemele õhupilu 2 cm ja see on samaväärne ja odavam. Aga see selleks. Vaatame arvutusi EN 15544 alusel
Kolde põhjapindala 2205 cm2. Jagame 100-ga saame 22 kg puid. Kolde kõrgus 69 cm. Koldes vabanenud energia 22 x 4 x 0.78 = 68 kWh. Kui puus on 20 % niiskust.
Suitsulõõride pikkus 6 meetrit, korsten vähemalt sama pikk. Esimene lõõr 700 cm2, 2. 600 cm2, 5. lõõr 300 cm2. Kõikumised +- 10%..Tuleb ehitada 5 lõõri, et kasuteguriks saada 78 %. Ahju külgpindala: 85 x 114 x 220 cm, külgpindala 8,7 m2 ja soojenev pindala 7,5 m2, s.o pinnatemperatuur ületab 45 kraadi. Juhul kui suudate ehitada ahju mille kolde sein on 24 cm ja suitsulõõrid: 18, 14, 10, ja 6 cm paksused seega kindlustame ahju soojenemise enam vähem ühtlaselt siis ahju pinnavõimsus võib küünida 4,5 kW. Juhul kui Soome tüüpi ja 3-st küljest soojeneb siis pinnavõimsus 3 kW. Tavaliselt võtame maksimaalseks soojavajaduseks 100 W/m2 tunnis ja soojustatud maja 80 W/m2 tunnis. Juhul kui ehitada 4-st küljest soojenev ja õhenevate välisseintega ahi siis kütaks 45m2, Soome tüüpi ahi ca 30 m2. Kui suurt pinda kütab kütteseade, see arvutatakse kindla külmakraadi järgi. Saksamaal keskmiselt –6, kraadi Austria –18 kraadi, Eestis –22 kraadi. See on regiooniti ka erinev. Sellise Soome tüüpi ahju kaal on ca 3,5 tonni . Vaata: Sosin, J.P, Buharin E.N. Kodused ahjud, kaminad, saunad, veesoojendajad. Entsüklopeedia. Vene keeles.

Näha on jah, et ei tunne tellisahju ehitust, aga ikka tahaks teada, milline külg tellisahjul ei soojene? Miks? Miks ei saa lõõristiku seinapaksust muuta või miks peaks tellisahjust väljuv 200(150) kraadi olema teine 200(150) kui viielõõrilisel. Lõõristiku sisepinda ka mingiks näitajaks arvata saab, peale lõõride pikkuse.
http://heatkit.com/html/lopezz.htm
Mis valemeid need MHA tellisahjude mehed kasutavad?

Väike vahekokkuvõte siis. Lihtinimese jaoks oli siin selget - 22kg puid kütab soome tüüpi 3,5 tonnise ahjuga ära 30ruutmeetrit.
Küsin nüüd üle, kas oli tegu 12 tunnise arvutusega -22 kraadi juures?
Üks asi jäi Annesel arvestamata. Ma palusin arvutuse aluseks võtta 12kg.
Aga tänud vaevaks võtmast.

Saadud 68-st kWh-st jätkub 22 tunniks. 68 : 3 =22,6 tundi. 12 kg- st piisab küll. Tellisahju probleemiks on tema väike pinnavõimsus ja pinna väiksus 3 seina, mis lähevad soojaks. Ma isiklikult ei ole näinud tellisahju kus järjestiku lõõride süsteemis ahju välisseinad lähevad igas lõõris õhemaks. Kui me räägime, et tavaline tellisahi praguneb, kuidas siis on kui ahju välissein läheb õhemaks. Siis tuleb kindlasti kõik kivid klambritega siduda ? Mis maksab sellise ahju ehitus?.

Kas MTÜ kutseandjate seas on inimene, kes tunneb tellisahjude ehitust?

Kuna tellisahjude eestseisjaid MTÜ s ei ole siis tuleb siin foorumis kaalumisele panna ühe konkreetse tellisahju ehitus, mida saaks kutsuda möötma päris teadlased. Koht selleks on Kesk-Eestis välja pakutud ja küllap saab see ikka ka teoks tehtud, sest ega enne demagoogia ei lõpe.

Lõpuks siis minu jutu iva.
Väänasid kaks meest kuda väänasid, aga asja ei saanud. Olen juba eelnevalt mitu korda maininud, et mul pole usku neisse valemitesse. Ja nii ka nüüd tõestatud sai.
Mismoodu saab minna üks tellisahju ehitaja kutsekomisioni ette? Ta kukutatakse ju kohe läbi, kui oma "lolli" juttu rääkima hakkab.
"Aga valeta, sa valeta, siis oled sa õige mees" ütles Lible Arnule. Ainult nii pääseb kutsekomisionist läbi.
Soome tüüpi ahi läheb soojaks igast küljest, proovitud. Saite arvutusteks mis saite, aga see ahi on umbes neli tonni raske ja kütab ära 108 ruutmeetrit reaalset pinda - Selle talve kogemused. Miinus 25 kraadiste külmadega kõeti kaks korda päevas just minu soovitusel ja üks koldetäis korraga. Isegi mitte täis kolle, vaid umbes 12kg siis.
Kordan veelkord oma arusaama asjast - mis kasu on täpsest arvutamisest, kui algandmed võetakse laest. Mõtlen selle all eelkõige soojustust. Muidugi ka ahju ehitus mängib palju rolli, just kolle.
Külaskäigu hetkel oli koldes selline hulk puid valmis pandud õhtuseks kütmiseks. Ja sellest ahjust on siis jutt. Aga tänud arvutamast ja mulle valemite ebaadekvaatsust tõestamast.
Me teeme seda veel prooviks. Ennem pean teises kohas puude koguse ja ruutmeetrid ära mõõtma.

Tellisahi, talve üle elanud, suure elamise sooja hoidnud ja kas keegi näeb kusagil mingeid pragusi?