Ehitusfoorum

Kas torustiku veepidavust võiks näiteks suruõhuga kontrollida? Laseks täitmiskraanist näiteks 2atm sisse ja vaataks kas rõhk kukub maha?

jal kirjutas:Kas torustiku veepidavust võiks näiteks suruõhuga kontrollida? Laseks täitmiskraanist näiteks 2atm sisse ja vaataks kas rõhk kukub maha?

Saab ka nii. Vee puhul näed ka lekkekoha.

njah, surve kukub vaikselt maha, nüüd tuleb siis otsast lammutama hakata? tehtud on 3/4 torudega, taku ja unipakiga.

kui torudele ligi saab, siis surve sisse ja seebiveega liiteid kontrollima.

jal kirjutas:njah, surve kukub vaikselt maha, nüüd tuleb siis otsast lammutama hakata? tehtud on 3/4 torudega, taku ja unipakiga.

Lase vesi sisse. Lina paisub vega ja jääb Sul see ise kõik pidama.

Aga kui on alupex toru ning laudpõranda aluste liidetega, kuidas sel juhul lekkekohta leida ilma põranda olulise lammutuseta? Jätaks vahele poleemika teemal, kas ja kuidas põranda all liiteid tehakse.

Misasi segaseks jäi ? Ikka seesama teema, et seebivesi hakkab mullitama kui õhku saab. Kui põranda alt ei taha otsida siis mäkerda muid kohti. Äkki läheb õnneks ja see katkine koht on mujal. Edasi arvesta sellega, et temperatuuri langemisel langeb ka rõhk. Ehk siis kui sooja õhuga torud punni ajad ja õhk jahtub siis ongi justkui surve kadumine. See muidugi sõltub ka kogusest. Ja keegi Murphy on sõnastanud, et kui miski saab .erse minna siis ta ka läheb ja seal kus seda on kõige raskem lappida.

Kas ei oleks mitte lihtsam torudesse vesi sisse lasta ja alles siis rõhk üles lüüa? Ei peaks seebiveega ehk jantima, vaid näed kohe ära, kuskohast tilkuma hakkab? On ju müügil (ja võib-olla peaks ka laenutada saama) selleks otstarbeks sobivad pumbad...

Probleem ongi selles, et põrand on terve ja ainult oletus, et kusagilt alupex liidete vahelt lekib laudade all. Samas ei taha kõiki võimalikke kohti lahti kangutama hakata.

Survekadu Junkeri Euroline katlal vahel on ja vahel mitte. Kokku pannes sai survestatud, lekkeid polnud.
Praegu aga keeran 1 AT külmalt peale, ca 50 kraadi peal on 1,5 sees. Nädalaga kukub kusagil 0,7at peale külmalt ja siis väga kiirelt võib nulli kukkuda. Surve kukub ära pigem kütmise vaheaegadel, kui termostaat katla välja lükkab ja vesi jahtub.

Paisupaagi vasturõhku on kontrollitud, see oli 1,3 kandis.

Samas terve eelmise sooja aja, kui katelt küttes ei kasutatud, seisis rõhk pea pool aastat 2at peal ilma vett lisamata.
Praegu läheb juurde väike sorts nädalas, mingi 10sek täitmiskraani veidi lahti hoides. Katlast kusagilt välja ei leki.

A mis see õhuteema siis puutub siis ? Kui sul seal kraane kah pole, et seda süsteemi jupikaupa kinni keerata siis hakka neid liiteid taga ajama ja meenuta Murphyt. Muul juhul saab mningase pusimisega teada millises jupikeses lekkimine on. Kuigi päevaga oleks vast saanud nähtaval olevad liited üle kontrollida.

dumbuser kirjutas:A mis see õhuteema siis puutub siis ?

Niipalju puutub, et vahel kaob, vahel mitte.

velts kirjutas:... kui on alupex toru ning laudpõranda aluste liidetega...

velts kirjutas:Surve kukub ära pigem kütmise vaheaegadel, kui termostaat katla välja lükkab ja vesi jahtub.

Kui alupex liited liialt kuuma saavad siis võivad külmalt tilkuma hakata. Süsteem soe kõik korras, jahtub maha liited tilguvad. Vähemalt minul nii juhtus.

Rõhu lased sisse 1,0 bar. Paisupaak on 1,3 bar peal. Kütad, tõuseb rõhk 1,5bar. Nüüd jahtub, kukubv rõhk ära....

hm...Pane paisukale rõhuks 1,0 bar, lase süsteemi ka täpselt 1 bar. Siis arvesta sellega et vees olev hapnik eraldub õhutitest ja sellega kaasneb ka süsteemi rõhulang. Seda võib olenevalt veemahust kesta tükk aega. Nädal, kaks kindlasti. Paisupaagi rõhk on päris suur, veemaht väike süsteemist eralduv õhk laseb kiiresti rõhul langeda jne....

Rokikas: Kusjuures on ka minul olnud AL-PEX'iga sama probleem. Lasti süsteemis kogemata vesi keema üks kord, hakkas tilkuma, vahetasin liited välja, sama nali uuesti. Siis juba omanik oli tige müüja peale et saasta müüakse. Aga tegelt PEX ei kannatagi üle 95 kraadi, kui temp üle läheb siis paisumisjõud arvatavasti rikub liited. See on ka tõenäoline. Aga arvan et siin elementaarselt ei arvestata sellega et paisupaagi ja süsteemi rõhkude vahe on liialt erinev ja sellega stabiliseerimist rõhkude vahel ei toimu vms.....

Tänud, tundub loogiline.

Täna lasin hommikul paisupaagile 1,3, süsteemi 1,5 külmalt. Eks näha, mis teeb. Kui pidama ei jää, proovin, 1,0 / 1,0 .
Kas rõhu languse korral tulek sseda kompenseerida vee lisamisega?
Loen foorumist jutte paisupaagi mahust ja rõhust ning ei suuda imestada neid 100-200L paisupaagi mahte, kui Junkersi Eurolinel on see katlas sees ja suht pisike.

Tegelikult tuli mul veel 1 mõte.
Kas võib juhtuda et katel hakkab mingil põhjusel vett liigselt keetma ning sellest tekkiv õhk lastakse minema ning nii rõhk pidevalt langeb? Kahtlustan, kuna rõhu langusega hakkab torustik kohati mulisema. Katlal on automaatõhuti, aga katel on vertikaalis vaadates 2 ringi vahel. 1 ring sellest allpool ja teine üleval. Ülemistest radikatest igatahes õhku ei tule. Kusagilt aga süsteem õhu sisse saab.

Veest eraldub õhku kuumutamisel päris palju. Oleneb täiteveest ka muidugi. See selleks. Paisupaagi maht oleneb süsteemi veemahust. Need 100 ja 200l on neil süsteemidel kus maht on vastavalt 1 või 2 m3. Sinul on see veemaht tegelikult vast 200l....ei usu et rohkem, seega peaks paak olema kuskil 18l....