Peakaitsme arvutamine! Vajan abi!

[martiini911]

Tere.

Oleks vaja teada saada kuidas arvutada peakaitse välja!
Hoones on sees 3-faasiline vool ja peakaitse 40A. Soovin hakata kasutama uusi seadmeid. Ühe seadme võimsus on tootja poolt märgitud 42kw ja teise seadme võimsus 20kw. Päris võimsad seadmed. Seega pean ostma juurde peakaitsme ampreid, mis on teadaolevalt väga kulukas. Seega soovingi abi, et mitte üle osta ampreid.
Olen kuulnud erinevaid jutte elektrikutelt. Soovitatakse , et peakaitse peaks olema 100A ja 120A ja 140A. Kuidas ma siiski välja saan arvutada kui suure peakaitsme pean laskma paigaldada? Karta on et päris kulukas ettevõtmine, seega olen mõelnud ka kasutada seadmeid eriaegadel, siis ehk ei peaks nii võimsat peakaitset vaja olema?
Kas on õige jutt et 42kw seade kasutab seda võimsust ainult käivitamisel ja tööreziimis kasutab vähem võimsust? Kui palju siis tööreziimis vähem?
Ütleme et koguseadmete võimsus on kokku 70kw, kas on õige jutt et korrutan selle üldjuhul 2-ga ja saan teada peakaitsme suuruse (A) ? See on sel juhul kui kasutan seadmeid korraga ja lülitan sisse ka samaaegselt? Kui lülitan sisse 42kw seadme esimesena ja seejärel alles 20kw seadme, kas siis peab ka peakaitse olema 140A või võib olla väiksem?
Palun aidake, ei oska tuttavate elektrikute juttudest seda õiget välja lugeda kuna kõik on erineval arvamusel ja amprote ost on kallis (ala 2100.- A).

Ette tänades!
martin

[Kalvis]

I=P/3U=42000/3*230=63 A Seega peab kaitse olema min 63 A, kuid sellejuures ei tohi mitte mingit muud tarvitit sees olla. Seega vastavalt muule tarbimisel suurem 63 A-st

[Küülaline]

Kalvisele 12 punkti, ma just mõtlesin, kuidas nii lollile küsimusele üldse vastata.

[vtl]

Ei ole olemas lolle küsimusi, on vaid rumalad õpetajad.

[sashaobrok]

Kas on õige jutt et 42kw seade kasutab seda võimsust ainult käivitamisel ja tööreziimis kasutab vähem võimsust? Kui palju siis tööreziimis vähem?

Võibolla ikka avaldad selle hirmsa saladuse ja ütled mis seadmetega üldse tegu? Mingi katel? Mootor? Tööliin?

[martiini911]

I=P/3U=42000/3*230=63 A Seega peab kaitse olema min 63 A, kuid sellejuures ei tohi mitte mingit muud tarvitit sees olla. Seega vastavalt muule tarbimisel suurem 63 A-st

Tänud Kalvis! Ok 42kw mootori puhul 63A kaitse, aga kas see mootor vajab töölepanemise hetkel 63A voolu või koguaeg töötades? Kui mootor töötab keskmisel koormusel, siis võin sisse lülitada ka mõne väikese tarbija ntks. 1-2 kw ?

Ei ole olemas lolle küsimusi, on vaid rumalad õpetajad.

olen päri, ei arva et kysimus väga loll oli, kui rahulikult lugeda , siis peaks aru saama mis mind huvitab mõned saavadki

sashaobrok-ile :
Ei ole saladus, tegu on elektrimootoriga, seade on nagu veski. Eks mootori koormus muutub vastavalt kui palju toorainet peale lasta, seega ei ole mootor pidevalt maksimumini koormatud.

Küsimus: Kui arvutan kokku kõikide elektrimootorite võimsused ja ka valgustite võimsused + muud elektriseadmed, kas siis koguvõimsust kasutades valemis mis andis Kalvis, saan teada peakaitsme suuruse?
On miskeid tegureid mida pean veel arvestama?
Kas on õige, et 42kw elektrimootor kasutab 63A-it käivitamise hetkel ja kas on õige, et kui olen selle mootori käivitanud, siis saan käivitada ka väiksema elektrimootori?

Ärge kurjaks saage kui kehvasti selgitasin midagi

[igiliikur]

Mootorid tarbivad käivitamisel tunduvalt suuremat voolu, selle jaoks on välja mõeldud käivitid.

Väike OT: kas hakkad pelletit või biodiislit tegema?

[jan]

Mina saan aru, et 42kW on mootori nominaalvõimsus, mis tähendab, et käivitamise hetkel tarbib ta kordades rohkem ning nominaalile võimalikult lähedale dimensioneeritud peakaitse võib sul koormuse all käivitades ikkagi välja lennata. Pehmekäivitusega sagedusmuundur muidugi aitaks seda vältida. Või siis täht-kolmnurk lülitamine.

Kuid selleks, et lõpetada arvamine - palun tee oma mootori või seadme andmesildist pilt või pöördu projekteerija poole. Kui see 42kW on käivitusvõimsus (mida minu teada sellisel kujul küll ei märgita) siis tähendab, et seal peab olema märgitud ka nominaalvõimsus.

Kalvise arvutuskäik kehtib sellisel puhul kui 42kW tarbitakse tähte ühendatuna.

[jan]

Täpsustuseks. Selleks, et mootori käivitamise ajal tekkiva tõuke tagajärjel kaitselülitid välja ei lööks peab olema õige karakteristikuga kaitselüliti (C, D, K) mis olenevalt tüübist talub teatud aja jooksul suuremat voolu ilma väljalöömata.

Teisisõnu, kui mootori nom. võimsus on 42kW ning pealüliti on minimaalse varuga, kuid EE topib sulle kilpi C kar. lüliti, siis võid olla ikkagi lõhkise küna ees kui mootor vajaks tegelikult D kar. lülitit või siis suuremat võimsuse varu.

[Küülaline]

Kalvise arvutuskäik kehtib sellisel puhul kui 42kW tarbitakse tähte ühendatuna.

... ja aktiivkoormust, näiteks kuumutuseks. 42kW mootori nimivool on oluliselt suurem (sõltub mootori tüübist ja pöörlemiskiirusest), seal kuskil 75A kanti.

[Kivitorris]

Minimaalne peakaitsme vool oleks 100A. Parem oleks 125A. 42kW nimivõimsusega mootori nimivool oleks vahemikus 75÷77A. Aga parem oleks pöörduda projekteeriia poole. Nagu eespool juba soovitati kirjuta maha kõik mootori sildil olevad andmed.

[Kalvis]

jan, äkki on sama vool kaitses ka kolmnurka ühendatuna?
Küsijale, loomulikult on käivitamisel vool kordades suurem, tavaliselt keskmiselt 5 korda (DC mootoritel pole ka 7 haruldus). Kuid selleks on kaitsel täht A-D, C ongi tavaline mootori kaitse, kus siis lühiajalisel käivitusvoolul kaitse veel ei rakendu. Kui on aga raske käivitusega siis on D ja K tähega kaitset vaja, kuid EE paneb vaid C.
Kivitorris siiski ühe vea leidis, valemis on puudu cos fii, selle teguri võrra on normaalne vool suurem. Muidugi võid kondekatega selle liigse voolu maha võtta, kuid see on porno.

[trebla]

......Küsijale, loomulikult on käivitamisel vool kordades suurem, tavaliselt keskmiselt 5 korda (DC mootoritel pole ka 7 haruldus)....

lapates pealiskaudselt siit http://www.abb.com/product/us/9AAC10052 ... country=EE mootorite katalooge ütleks, et lühisrootoriga asünkroonmootori käivitusvoolu kordsus Is/In jääb vahemikku 3,5-8,8. Pigem on see 7 kandis (siin kõne all olevatel võimsustel)

Kuid selleks on kaitsel täht A-D, C ongi tavaline mootori kaitse, kus siis lühiajalisel käivitusvoolul kaitse veel ei rakendu. Kui on aga raske käivitusega siis on D ja K tähega kaitset vaja, kuid EE paneb vaid C.

Nende tähted on siiski erinevate liinikaitselülitite (mõeldud ainult kaabli kaitseks) magnetvabasti tundlikkuse tähistamiseks, mootori enese kaitseks on spetsiaalne mootorikaitselüliti, kus rakendumisvoolu saab enamasti reguleerida.

Kodutarbija ja sarnaste paigaldiste, kus koolitamata isik pääseb näppima, kaitselülititestandard tunneb vaid karakteristikuid B, C, ja D, kusjuures rakendumisvoolu reguleerimise võimalus on keelatud , üle 50 A nimivooluga paigaldisi peab tihedamini kontrollima ja üle 100 A-stel peab olema käidukorraldaja - seega asi liigub laias laastus ikka korraliku ärikliendi liitumise poole ja projekteerija on möödapääsmatu..

Aga liitumise suurusjärk sai siin vast õigesti paika.. 100-125A. Kusjuures kuskil pikkade liinidega maakohas võib piisava kvaliteediga toite väljaehitamine tunduvalt rohkemgi maksma minna, kui orientiiriks olevad 2100.- EEK/A.
Kui nüüd veski tõesti töötab reeglina alakoormatuna, siis ehk sagedusmuunduri abil saab ka võrku vähem koormates (voolutõuget vähendades) asja tööle panna, kuid teisalt väheneb selle läbi ka mootori võimsus. Muidugi saab pärast käivitust mootori otse võrku lülitada.

[martiini911]

Tere mehed, vabandan et pole saanud vastata.

b Kuid selleks, et lõpetada arvamine - palun tee oma mootori või seadme andmesildist pilt võ

Nagu eespool juba soovitati kirjuta maha kõik mootori sildil olevad andmed.

Vastuseks: See 42kw mootor langes ära. Ei ole silti millelt maha kirjutada kuna on käsil seadme valik alles. Oli juba peaaegu kindel see 42kw variant aga langes ära kuna pole CE. Seega nüüd tean otsida võimalikult väikese mootoriga masinat ja ongi mõni uurimise all.

Kusjuures kuskil pikkade liinidega maakohas võib piisava kvaliteediga toite väljaehitamine tunduvalt rohkemgi maksma minna, kui orientiiriks olevad 2100.- EEK/A.

Saan aru ja olen EE lehelt lugenud uurinud ning EE piirkondliku asjapulgaga suhelnud. Käesoleval juhtumil on alajaamast hooneni u100meetrit või vähemgi ja õhuliin. Saan aru nüüd jah et tuleb mõelda projekteerijale. Tänud.

Igatahes tänud et osa võtsite arutelust!
Saan aru et suht keeruline teema see ikka kui kasutada võimsaid mootoreid (kuigi kodus on 40A kaitse mille all siis maja ,garaazid ja kuivati - kuivatis palju mootoreid huugavad korraga ja probleemi pole).
Otsustasin, et tuleb leida masin väiksema võimsusega mille tootlikkus oleks veel piisav ja seejärel kui kindel masin välja valitud, siis pöördun uuesti teie poole või siis otse kohe projekteerija poole kui siiski mootorite koguvõimsus on väga suur.
Kust leida projekteerijat/käidukorraldajat ja kui kallis see on?
Aga ehk mõistate mind miks tundub keeruline see kaitsme valimine - siingi foorumis on näha et paljud arvavad erinevalt ja räägivad üksteisele vastu. Õnneks sain palju targemaks ja ka mõned valemid, lehekyljed kust mida uurida.

Kui tekib küsimusi juurde, siis pöördun siia tagasi, ärge siis kaigast näidake onju

Seda ka et ärge arvake, et täis-lammas olen elektri poole pealt ja tahan hakata ise ehitama miskit, väga lassas pole, koduse elektri vedamise/ühendamisega saan hakkama ja tean ka mis on 3 faasi koolis isegi elektrikilpi koostanud aga seda skeemi järgi, seega arvutusi ei jaga - sellepärast uurisingi et saada targemaks mis tegureid veel on ja mida arvestama peab!

Jõudu.

[tommy4]

[quote="martiini911
Kust leida projekteerijat/käidukorraldajat ja kui kallis see on?
[/quote]

Saan abi pakkuda. elektritom@hot.ee

[Kalvis]

Kui on nõrk elektrivõrk siis kasutatakse olukorra päästmiseks sujuvkäiviteid. See võimaldab ilma ampreid juurde ostmata käivitada mitmekordse käivitusvooluga mootoreid peaaegu nimivooluga.
CE märgi osas, teadmiseks, et EL ei tohigi müüa ilma CE märgita tooteid.
Tõestisündinud lugu CE märgi osas:
Meile pakkusid kaks tootjat identset toodet - Venemaa tootja originaali ja hiinlane sellesama venemaa tehase litsentsi ostnuna analoogset koopiat. Hind oli üks ja sama. No ja siis küsiti kumba te tahate. Üks oskas äkki küsida kas on CE märk. Venelane ütles et ei tea, vastab toode GOST-ile. Lubas järgmiseks päevaks dokumendid saata. Hiinlane võttis taskust templi, lõi CE sertified oma paberile peale ja ütles, et nüüd vastab CE sertifikaatidele. Tegelikult ei teadnud ta maad ega mütsi vastavust. Leping sõlmitigi hiinlasega. Järgmine päev jõudis venemaalt küll kinnitus kohale, et nende toode vastab CE nõuetele, aga oli juba hilja...

[Kivitorris]

Nii see siinsel Eesti elektritoodete turul käib. CE=Chinese Export.

[Külaline]

Nii see siinsel Eesti elektritoodete turul käib. CE=Chinese Export.

Mul on siin üks kiuslik küsimus, mida arvata tootest, mis vastab Briti Standardile, ehk siis tänu sellele on ta CE märgi peale saanud, sest ühes/mõnes EU riigis on ta igati kasutatav, aga EN standardiga on sihukesed asjad sisuliselt välistatud - seega ka meil Eestis. Inimesed ei tea, aga ostavad poest, sest on odav?

[martiini911]

Tere taas.

Praeguse seisuga niikaugele jõudnud alles, et EE peaks varsti sisse lülitama 63A.

Aga nüüd küsimus.
Kas lasen elektrikul paigaldada peakaitsme C63A või K-tunnusjoonega peakaitse? Elektrik ütles, et EE-l on suva mis tunnusjoon, et amprid peavad olema õiged. Kas on suva?
Kui arvestada, et tööle tuleb panna elektrimootor: 30kw, 960rpm, mootori otsas on reduktor mis teeb pöördeid aeglasemaks.
Kui vaadata tunnusjooni, siis K lubab suuremat käivitusvoolukordust kui C - selles suhtes oleks nagu hea. Aga edaspidi kui mootor töötab juba nimivoolul, siis K lahutab 1,2 kordse nimivoolu 1 tunni jooksul aga C lahutab tunni jooksul alles 1,45 kordse nimivoolu - kas K tunnusjoon ei hakka välja plõksima liiga kergelt?
Näiteks kui 30kw mootor töötab nimivoolul K63A kaitsmega ja mootor töötab täiskoormusel, siis äkki lööb liiga kergelt välja?

Mis te arvate sellest K ja C vahest? Või piisab täiesti C tunnusjoonest 30kw mootori jaoks?
Tunnusjooned saab siit, lehekülg 6 joonis 2.4.3 : http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... lyliti.pdf

Kas arvan õigesti, et selle mootori peaks tööle saama ka ilma sujuvkäivitita?

Asjaliku nõu eest tänulik.

[Sähko]

Üldjuhul paigaldab EE liitumispunkti kaitselüliti C karakteristikuga. Teie elektrik võib paigaldada K karakteristikuga kaitselüliti teie kilpi. Sel juhul pole sellest kasu, kuna liitumispunktis C karakteristikuga kaitselüliti rakendub. Teie andmetest saan aru, et antud elektrimootor on raskesti käivitatav s.t. käivitusvool on suur. 30 kW elektrimootori töövool on nimikoormusel ca 60A. Raskesti käivituval 30kW elektrimootoril jääb 63A peakaitsmest väheseks. Alati ei paigalda EE liitumispunkti kaitselülitit vaid mõnikord paigaldab sulavkaitsmed.

[Kalvis]

Olen kuulnud juhustest, kus analoogsetel juhtumitel õnnestus EE-ga suheldes saada D karakteristik. Ilma suhtlemata panevad C. Kui on põikpäine mees ka EE-s siis ei saagi muud, kui suurendad peakaitset.

[trebla]

D-tunnusjoone puhul peaks rikkekaitse hetkeliseks rakendumiseks olema arvutuslik lühisvool 63 A nimivoolu korral vähemal 20x63=1260 A. K-tunnusjoonega (mootoriahelate kaitseks mõeldud) kaitselüliti puhul tuleks see vastavalt 14x63=882 A. (C-tunnusjoone puhul siis 630A).