Ehitusfoorum

Säärane teema on küll juba üleval olnud kuid sealsed hinnad olid müstilised 250000 - 450000.- eeku.
Leidsin juba mõned ajad tagasi sellise odavama pakkumise kuid asi jäi soikku.
Nüüd nägin jälle reklaami ja mõtlesin küsida kas kellelgi on kogemust/teadmist antud firma toodangust. Näiteks kui väljas on -30, mis ta siis teeb. Läheb äkki krõps pooleks.
Tegemist on ilmselt mingi hiina toodanguga ja ei saanud ka aru kas nad üldse garantiid ka pakuvad. Kollane värk on suhteliselt nõrk kuid nad arenevad kiiresti.
Võiks muidugi nende endite käest küsida kuid siis tuleb tuntud müügimehe jutt ja seda ei tasu uskuda.

http://windykraft.ee/


Kui see 15 aastat vastu peab siis peaks ju äragi tasuma.
Paneks mingi 2kW püsti ning saaks talvel toa soojaks ning ühendaks suveks boilerile taha.

Mul on nagu kusagilt meelde jäänud, et need hiinkad lendavad ka liiga suure tuulega minema Youtubes oli mingi selline video. Pikk teema tuulegenekate kohta oli minu teada Elfa foorumites.
Kui minu jaoks õige aeg käes, siis üritan ise analoogse asja teha.

Lendavad ka isetehtud ja kommertsalustel müüdud. Lihtsalt tormi ajal on tuule jõud nii suur, et ei pea vastu. Suured tuulikud keeratakse küljetsi, väiksematel piisab pidurist.

Selle elfa teema leidsin ka üles http://www.elfafoorum.ee/threads/15585- ... il-elekter

Olen ise ehitamas tuulikulabasid. Kui kõik sujub, siis peaksid labad valmima lähima kuu jooksul.
Tuuliku diameetriks tuleb 2,5 m. kolme labaga.
Labad on tehtud põhimõttel: balsa ribid profiiliks, 2 süsiniktala + talavahetäide ning tugev klaasriidekoorik peal. Hetkel ühel labal koorik peal, teised veel "luukered".
Iga laba kinnitub tsentrisse kahe kuullaagriga, et oleks tagatud sujuv liikumine labade nurga muutmiseks tormi või suuremate puhangute korral.
Igatahes kellel huvi kaasa mõelda ja häid ideid, siis ootan huviga.

Räägid äkki lähemalt, kuidas sa kuullaagritega asja leevendad?

Labade nurga muutmine on väga lihtne. Tiivast tuleb välja 1/3 laiusest raudtoru, mis kinnitub tsentriplaadile kahe laagriga, mis on paigutatud suurema toru sisse, et oleks täpne telg. Ehk kui tekib tiiva tagumisele 2/3 tuulesurve hakkab tiib enda laiemat tagaosa alla tuult suruma.
Tiivast väljatuleva toru otsas on hoob mis pöörab koos labaga ja tõstab tsentris asuvat metallplaati, mida omakorda surub alla vedru. Seega kui tuul on vaikne on see plaat allasurutud asendis , tugeva tuule korral suruvad kõik kolm laba seda plaati üles ja vedru surutakse kokku. Jutt sai segane aga ehk saate aru . Hetkel käsil "laagripukkade" treimine ja sinna otsa koonusega kinnituva hoova keskosa.

Tahaksid sa selle lahenduse joonist jagada? Oleks huvitatud.

Kas said kätte ja on idee arusaadav?

Ei saanud ma ka päris täpselt sellest aru, pilt ilmselt selgitaks asja paremini....

Kas generaatori kavastsed ise teha või kasutad mõnda olemasolevat(ümberehitatud)?

.

Mul endal oli natuke teine idee. Miinuseks on see, et tugeva tuule korral peab käsitsi masti alla laskma, aga tänu vastukaalule pole probleemi.
Suureks plussiks on aga lihtne ekspluatatsioon(hooldus, rike jne.)
Seega ma ei mõelnud labade keeramisele, aga huvi pärast vaataks ka selle idee üle.
Tegin oma plaanist kiire joonise ka

Generaatorini pole veel jõudnud mõtetega. Kõigepealt on vaja ikka korralikke, vastupidavaid ja effektiivseid labasid. Kuna olen tiivaehitusega palju kokku puutunud , siis alustasin sellest. Paraku ringi sõites Eestis on näha palju isetehtud generaatoreid, õigemini maste kus on kunagi olnud tuulik. kahjuks gene üksi posti otsas ei just kõige effektiivsem:)
Ja teha labad koos tormikaitsega nii, et nad ka tõesti vastu peavad on minuarust oluliselt keerulisem kui gene teema.
Generaatori poolepealt loodan abi saada kasutajalt Kalvis´elt.
Põhieesmärk on panna kogu kupatus tarbevett soojendama vahelduvvoolu küttekehaga.

Paar pilti kah

Tuuliku labad kirjutas:Kas said kätte ja on idee arusaadav?

Sain joonised kätte ja põhimõttest ka aru. Natukese julgen kahelda süsteemi töökindluses. Laba tuule survel keeravad jõud on suhtelisel väikesed. Talvel on laagrites määre hangunud, ajapikku asi roostetab, pakuks et see varsti on kinni poonud. Olen näinud analoogsete asjade pilte mis töötavad tsentrifugaaljõul. Need tunduvad töökindlamad.

.

Tsentrifugaal on mul samuti plaanis. See laba jõul keeramine päästab suurte äkiliste puhangute eest, kus tsentrifugaal ei aita.
Kuid kui on ühtlaselt tõusev tuul siis tulevad tsentrifugaal hoovad appi. Tegin ühe väikese mudeli ja töötas kenasti.
Minu puhul ei ole muud tarvis kui iga laba pöördtelje külge üks hoob väikese raskusega. Muu süsteem peab sama olema, sest laba lihtsamalt ja kindlamalt pöörata ilmselt pole võimalik. Eks kõige lihtsam on teha Furling ja asi korras. Aga mulle ei meeldi lihtsad lahendused:) Mis puutub laba pöördtelge, siis ilmselt ilma laagriteta ei saa asja heaks. Sest puksisüsteem jäätub/soostetab kinni pluss lõtkud.
Laagrid tuleb võtta kinnised ja kindlasti peale treida korralik laagrikate. Kinnijäämise ohtu kindlasti pole, sest kogu süsteem tuleb veekindla koonuse sisse, niiet otsest vett süsteem ei saa. Kui lahti jätta, siis küll on asi kiirelt kinni jäätunud või roostetanud.
Eks see on muidugi teooria:) Praktika tuleb mõne aja pärast, eks siis näha on mis toimib mis mitte.

.

Ka see on tsentrifugaalil üks variant, kuid seda süsteemi kasutades ei saa tsentrit koonusega katta. Seega hoob tuleb koonusest tiiva poole välja tuua.

Lisan veel mõned fotod erinevatest tööetappidest.

Mis selle asja võimsus peaks tulema?

Eks võimsus sõltub generaatorist ja see on mul veel lahtine. Minu põhieesmärk on korralikud labad, genekaid annab sinna igasuguseid panna. Ja eks see kõik sõltub tuulest, sul võib olla 3kw gene aga kui tuul nõrk, siis abi vähe. Minu taotluseks on saada 500-1000w. Aga eks paistab, asi alles nii algusjärgus.

Väike korrekttuur - võimsus sõltub tuuliku labade raadiusest (ja tuule kiirusest). Vastavalt selle võimsusele valitakse generaator.

Jah muidugi diam. määrab võimsuse. Mis võimsusest me saame rääkida kui diam. on 2,5m?

Muidu oleks olnud eelmises postituses valem sees, mul oli see olemas kuni HP läpakas otsad andis. Eks peab vanades tuulikusaitides otsima, seal on diameetri ja tuule kiiruse valem, mis annab võimsuse, olemas. Jämedalt oli P= k x r x V astmes 3, V oli tuule kiirus, r raadius ja k oli üks koondkonstant. Teine valem andis labade pöörlemiskiiruse tuule kiiruse korral. Muidu sai ka tiivale tekkiva jõu välja arvutada. Aga jah, kõik oli kunagi...