Ehitusfoorum

Kuna plekkahjude arutelu on juba ka kahhelahju teemas, siis võiks edaspidi seda ahjuliiki just siin lahata.

Plekkahi...see on lihtsalt enesestmõistetav, et ta kindla peale töötab ja toimib.Tal ei saagi muid puuduseid olla, kui ehk välimus aga see juba väga isiklik küsimus.
Eriti kes tahab ise teha ja ahju ka ikka saada, siis on see kindel valik.Kogenud meister lapib selle aga paari päevaga kokku( kolme lõõrilise).Saab kasutada ka vanu kive ära ja üks kest võib sada aastat vastu pidada kui tuba kuiv.

Plekk = 2 uut alust PTT

kaminahi kirjutas:Plekk = 2 uut alust PTT

Vähe pakud

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2040562.jpg

Võiksid aga ka ise mainida, millisesse hinnaklassi Su enda ahjude viimistluskihid potsatavad?

Tegelikult ei saa üldse võrrelda selliseid asju.Sama hästi võiks küsida, et kumb on parem, kas truu,töökindel traktor või Mersu.Iga ahi on ikka oma omaniku nägu!

restauraator kirjutas:

kaminahi kirjutas:Plekk = 2 uut alust PTT

Vähe pakud

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2040562.jpg

Võiksid aga ka ise mainida, millisesse hinnaklassi Su enda ahjude viimistluskihid potsatavad?

Tere

No ära nüüd ütle veel, et ise tegid

Olen korduvalt maininud, et pleki eest saab väga korraliku viimistluse ja jääb üle ka

Seoses selle vaskplekist ahjuga tekkisid mõned küsimused. Kas see ahi jahtub tänu vase üliheale soojaerijuhtivusele ka kiiremini maha? Mis lakki kasutasid, et said oksudeerumise pidama? Üldiselt kipub katmata vask väga ruttu tumedaks ja roheliseks tõmbama. Ilma mingi temperatuurikindla lakita on vist sellise ahju läikivana hoidmine päris suur töö?
Oma algkooli ajast mäletan, et siledast plekist kooliks olnud mõisa ehitatud ahjud väga hästi sooja ei andnud. Enamus kohtades oli plekk kividest eemale tõmmanud ja ahi nende kohtade pealt külm. Kodus oli aga mul kohrutatud plekist musta ahjulakiga üle lakitud plekkahi, mis kahe toa vahele ehitatuna küttis 30-40m2 24h ühe kütmisega ilusti ära. Lainelisel plekil neid õhuvahesid ka nagu ei olnud. Kuid eks see võis ka pottsepast sõltuda. Samas ju täna tean, et metall paisub tellisest oluliselt rohkem,, mis aja jooksul kindlasti metalli kivist eemale ajab.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Ega tal lõõrid ja kolle nüüd vasest tehtud polnud. Ikka kivist. Kui väljast vaskplekk siis selle soojusjuhtivus ei määra midagi kivilõõri soojusjuhtivust vaskplekini. Vaid pinna emissiooni kiirguskonstant on vasel ja kivil erinev.

Tere.
Mind huvitab väga plekkahi.On kavas esialgu mitte aastaringses kasutuses olevasse majja lasta ehitada ahi.Tellisahi nagu olen aru saanud tahaks pidevat kütmist,kuid kui ruumis on temperatuur madal ja hakata kütma on praod kerged tulema.Pottahi on parem kuid minu jaoks kallis.Plekkestaga ümar ahi oleks juba vastupidavam.Nende peale vaadatakse aga kuidagi viltu,midagi on läheb kiiresti soojaks ja jahtub kiiresti ära.Siin olid kusgil plekkahi kus tuli läheb kesgelt ülesse ja tuleb ringikujuliselt alla ning küttekolde alt korstnasse.Alt on välissein õhuke ja ülevalt juba 25cm paks .
Kaua selline ahi sooja hoiab ja kas ühe ahjutäiega saab soojaks. Vaja kütta 30m2 tuba kuid aknaid on palju.

Korralikult meistri tehtud tellisahi ei lagune mingites tingimustes enam kui plekkahi. Küll aga kipub plekk kütmata ruumis lausa roostetama. Ka ei ole pottahi mingite iseeneslike omaduste poolest tugevam kui tellisahi.

Arumaeisaa, miks arvatakse, et plekkahi jahtub kiiresti, kõik sõltub ju seina paksusest, ehk ahju massist.
Minul ikka endine mure, mille ma ühe teise teema all korra esitasin, aga keegi ei ole siiani vastanud. Küsin veelkord, millisest kivist ehitate ahju? On see Aseri VTT, PTT, või Lode analoogidest? Austerlased vahtisid meid paar aastat tagasi nagu hulle, kui ütlesime, et ehitame Wienerbergeri kivist, kuna Wienerberger tootvat ainult välisfasaadi kive ja meis üritame siis nendest toimivat ahju ehitada. Ehk oskab tarkade klubi selgitada.

PTT ja austerlaste arvamusest pole siin abi. Või on...

Volly kirjutas:Arumaeisaa, miks arvatakse, et plekkahi jahtub kiiresti, kõik sõltub ju seina paksusest, ehk ahju massist... Küsin veelkord, millisest kivist ehitate ahju? On see Aseri VTT, PTT, või Lode analoogidest? ...

Volly on selle paksuse asjale nagu õieti pihta saanud. Plekkkest ei määra midagi, ahju ehitus määrab. Plekkesta sisse oli joodikutel (ja nõuka ajal oli see pottsepa sünonüüm) väga hää ahju laduda. Mida ei täida kivi, täidab savi - oli nende deviis. Praod ei paistnud välja ja tänu sellele oli võimalik teha väga õhukseid ahjusid. Sellest ka väike soojapidamine ja halb maine.
Ahjud Aseri PTTst ja Lode ahjutellisest. Algul meeldis mulle Lode rohkem, kuna kergem lõigata. Järjest rohkem meeldib mulle Aseri PTT, kuna paistab kindel kivi olema. Olen näinud mõlemaid kive kasutuses olnuna ja Lode näeb halvem välja. PTT on ka kuumakindlam.

Tere.
Andke palun nõu kuidas kütmata majas kus on pliita koos soojamüüriga ja tulevikus ehitatava ahju asemel ajutiselt saunaahi korstnasse ühendatud hakkab korsten tagurpidi tõmbama.Algul hakkab nagu isegi natuke tõmbama kui oled tuled alla saanud hakkab tagurbidi tööle.Korsten on 7,5-8m pikk ja tõmme on hea ja see pilt mis tekib on jube.Saab muidugi paberi põletamisega lõõris tõmbe õigeks kuid seda peaks saama vältida.Asi on vist õhurõhkudes ja õues on soojem kui majas.

Ikka kergšamotist,Tonwerkeni omast.Kolle sama firma koldešamotist.
Ja uskuge,see ahi,kui korraliku mehe poolt tehtud,puhastusluugid õigetes kohtades,elab üle Tulikivi ahju.
Kuskil keegi küsis,mis on see õige materjal? Nüüd siis vastatud.
Tulikivi oma uutes nn pööriskolletes kasutab ka juba šamotti.
Ja nagu siin eelnevates teemades kunagi juba mainitud.Ahju massi ei ole vaja ajada liiga kõrgeks;vastasel juhul kulub palju energiat tema ülesse kütmiseks,eestlane teadupärast aga igapäev ahju kütta ei viitsi.Aga paksuseinalist ahju tuleb kütta iga päev,siis ahi kestab ja ökonoomia võib pääseda võimule.Võib sellepärast,et selle 40 - 50 kg puudega,mis paksuseinalise ahju ühele kütmisele kulub võib näiteks nn Hölzli ahju kütta 8 korda.Mina oma (ka albumis vaatamiseks olevat) valget plekkahju aga võin kütta 12 korda.Kui paksuseinalisele ahjule(juba eelmisel päeval ülesse köetud)uut sületäit ei lisa ja nõnda iga päev siis hakkate paari päeva pärast jällegi paksuseinalist ahju ülesse kütma.Küttekulu kannatab selle all.Ja õige hull on asi,kui maja veel sooja ka eriti ei pea(D-energiaklass näiteks,mis on vist kehvim ,mida praegusel ajal üldse projekteerida lubatakse.)
Lugupidamine.

Kas Peetripoeg teeb siis kogu ahju samotist?
Ja see kütmise jutt on kergelt õeldes jama. Kui ikke maja soojabilanss nõuab 50kg puid, kuidas sina siis oma valge ahjuga suudad seda kütta seda 4-5 kiloga.

Peetripoeg kirjutas:Ikka kergšamotist,Tonwerkeni omast.Kolle sama firma koldešamotist.
Ja uskuge,see ahi,kui korraliku mehe poolt tehtud,puhastusluugid õigetes kohtades,elab üle Tulikivi ahju.
Kuskil keegi küsis,mis on see õige materjal? Nüüd siis vastatud.
Tulikivi oma uutes nn pööriskolletes kasutab ka juba šamotti.
Ja nagu siin eelnevates teemades kunagi juba mainitud.Ahju massi ei ole vaja ajada liiga kõrgeks;vastasel juhul kulub palju energiat tema ülesse kütmiseks,eestlane teadupärast aga igapäev ahju kütta ei viitsi.Aga paksuseinalist ahju tuleb kütta iga päev,siis ahi kestab ja ökonoomia võib pääseda võimule.Võib sellepärast,et selle 40 - 50 kg puudega,mis paksuseinalise ahju ühele kütmisele kulub võib näiteks nn Hölzli ahju kütta 8 korda.Mina oma (ka albumis vaatamiseks olevat) valget plekkahju aga võin kütta 12 korda.Kui tee paksuseinalisele ahjule(juba eelmisel päeval ülesse köetud)uut sületäit ei lisa ja nõnda iga päev siis hakkate paari päeva pärast jällegi paksuseinalist ahju ülesse kütma.Küttekulu kannatab selle all.Ja õige hull on asi,kui maja veel sooja ka eriti ei pea(D-energiaklass näiteks,mis on vist kehvim ,mida praegusel ajal üldse projekteerida lubatakse.)
Lugupidamine.

Millise massiga ahju mõtled, mille kütmiseks on vaja just 40-50 kg ja mitte 60-80 kg ja miks on hea kütta just tosin korda ühe korra asemel neil, kes iga päev sooja tuba ei taha? Või ei räägigi sa elumaja ahjust vaid pühapäeva palvemaja omast?
Ehitad neid Tonwerkneid, räägi lähemalt ja hindadest. Mõni pilt hea uuest asjast vaadata.

kena köik

See siis tähendab et näiteks plekkahju mille seina paksus on ülevalt 25cm võtab esimesel üleskütmisel palju kütust ja poole õhema seinaga ahi ökonoomsem.Räägime ikka normaalselt soojustatud majast.

ramli kirjutas:See siis tähendab et näiteks plekkahju mille seina paksus on ülevalt 25cm võtab esimesel üleskütmisel palju kütust ja poole õhema seinaga ahi ökonoomsem.

Nii üheselt seda asja küll võtta ei saa.

Sõbrad
Ka ahju ülessekütmine vajab energiat.Ja mida massiivsem ahi seda rohkem.Kui te ahju iga päev ei lisa teatud kogus kütet,mis ööpäeva jooksul ära antud,siis peate järgmine kord lisama(põletama) selle võrra rohkem kütet.
Raivo.Ahi ,mis kaalub 4 -5 tonni vajab ülessekütmiseks 40-50 kg puid.
Seda ütleb ka sinu Alaska sõber(ma ei viitsi tsiteerida,kes tahab loeb sinu plogist)1300kg millegagi (3-4 m3)kuus(ok -kütab suurt maja)
Nagu ma ütlesin,kui maja(korteri) energiaklass vähemalt B ja inimene kasutab(kütab) ahju õigesti on kõik OK.Muul juhul algavad energiakokkuhoius küsitavused.Inimesed on lihtsalt harjunud puid ebaefektiivselt kütma.Ja sellepärast ei oska seda märgata.
Usun et enamus praegu ehitatavate ahjude kasutegur on 30 40,50% aga mitte nõutud 78-83(vist oli).Küttepuu kvaliteedil on selles oma osa aga mitte põhiliselt.Andke andeks,kui kellegile liiga tegin.Aga me oleme puukütte puhul alles avastuste alguses(meie eneste jaoks).Kolde puhul ok(primaar-sekundaarõhk,liigõhuteguri olulisus-hea et pottsepad ka selle enda jaoks avastanud on - mitte ei aja Veski raamatust näpuga järge),aga muus osas püüame leiutada juba leiutatut.
Sellist maja,nagu see ahi Alaskal kütab,ei ole eestis veel ehitatud.
Ja valge ahju näide oli sisse toodud lihtsalt sellepärast,et tavaline eestlane tahabki kütta 40-60 ruutmeetrit.Milleks tema aju siis komposteerida paksuseinalise ahjuga.Andke mulle andeks.........
Lugupidamine
Lugupidamine

Tore, et sulle meeldib fakte väänates õpetada, aga olen ka õpetatud õpetajaid kuulanud ja seal ei ole olnud sind kordagi näha kuulamas ja õpetamas.
Mul poleks arutamise vastu vähimatki, aga kui sa keerad kõik sajaga üle, siis pole ju mõtet erinevates klassides üksteist hõigata.
Üleskütmine ja üleskütmine....No talvel kütan mina küll iga päev ja mitte ei taha kütta 12 korda päevas ja igas aastas on üks talv ja ...ja kui sa arvad kasuteguritest nii nagu kirjutad, siis on see tõesti sinule lubatud arvamine...
Komposteerimist ei andesta.
kena köik

Inimesed tahavad sooja saada,mitte ahju kütta.
Nad tulevad ja küsivad hirmuga,millal ahi soojaks läheb ja osutavad kiiresti kahanevale puuriidale.Neil tekib hirm,kas iga päev hakkab samapalju puid kuluma.
Asjad tuleb lahti rääkid,mitte vaid ruutmeetrid ja ahju massi ülesse kiites.
Ma loodan väga ,et Sinu südametunnistusel,Raivo, ei ole mõnd sellist ahju,kus tellijale saba ja sarved kasvavad,kui Sind meenutavad.
Minul kahjuks on.
Ja mis ma sellest õppisin.
Tervelt kolm asja: soojustus,Soojustus ja veel kord SOOJUSTUS.
.............Ja siis märkad üllatusega,et ahju raha hakkab üle jääma(Sinnamaani kütan kurat teab millega).Ent tekib küsimus:kas ma nii suurt ahju vajan?Aga meenutades oma laiskust ja valutavaid vanu konte ,mis omale lossi ehitades päranduseks sain,valin Unibuildi telefoninumbri........
Kütteprobleeme tuleb lahendada komplekselt ja vägagi komplekselt!!!
Lugupidamine

Mida sa öelda tahad ? Ütle.

Austatud Kaminahi, äkki tahab Peetripoeg öelda, et kõik ahjud ei pea kaaluma 3.5- 4 tonni, ei pea olema ehitatud ainult ühel toimimispõhimõttel ning kütteseadme valik sõltub paljuski keskonnast, kus ta paiknema hakkab. Nii sain vähemalt mina aru. Andku Peetripoeg andeks kui tema mõtet omatahtsi väänanud olen.

edevuse laat kirjutas:Austatud Kaminahi, äkki tahab Peetripoeg öelda, et kõik ahjud ei pea kaaluma 3.5- 4 tonni, ei pea olema ehitatud ainult ühel toimimispõhimõttel ning kütteseadme valik sõltub paljuski keskonnast, kus ta paiknema hakkab. Nii sain vähemalt mina aru. Andku Peetripoeg andeks kui tema mõtet omatahtsi väänanud olen.

Ma siis vastan ka Peetripoja asemikule.

Miks te mulle seda raiute, et kõik ahjud ei pea kaaluma just niipalju ja maja peab soojustama ja alati peab just antud keskkonda arvestama ja....
Ma tean seda, tundub vähemalt mulle, et teist paremini ja õpetatumalt. Oskan arvestada ja arvestan kõigega. Ka sellega, mitu korda aastas on talv ja mitu tundi on ööpäevas, ning mitu kg puid tuleb põletada, et saada 1 kW sooja.
Mis puutub Peetripoja soojustamisse, siis võtku need kohad lugeda, kus ma oma sellest arvamusest siin pidevalt kirjutan. Pool ahjuraha soojustusse!
Ei piisa vaid soojustamisest ja piisa vaid ahjude ehitamisest.
Aga Peetripoeg ise püüab reipasti järel teha www.pyromasse.ee ahjusi. Arenguruumi on.

Sulle omale edu edvistamisel!