Ehitusfoorum

Mul hetkel on majas üks tuba, kus on aknapinda rohkem kui välisseina (umbes 4,5m2).

Hetkel on seal ees 10 aastat vanad Plasto kahekordse klaasiga paketid. Kuna seal toas oleneb soojusmugavus akende soojuspidavusest päris palju, siis olekski selline küsimus, et kui mõistlik oleks neid aknaid vahetada uute akende vastu? Kui näiteks vahetada parimate 3-kordsete akende vastu, näiteks selektiivklaasiga, argooniga jne.
Kui palju võis olla selliste vanemate plastakende U-arv?

10 a vana ei ole miski uunikum , kui sul selline suur kogus klaasi toas siis peabki temperatuur kõikuv olema Oleneb mis klaadisga aken on elad ju sama kui kasvuhoones . võib panna ju 3 kordse klaasi ka saad veidi võitu , muide saad ju ainult paketi ära vahetada , ei ole tarvis lengi kallale minna . ainult kitsamad liistud pärast .

Ma arvan, et tegu on kõige tavalisemate klaasilehtedega. Paksust peast ei tea.

Kuidas see ainult pakettide vahetamine välja näeb? Saan ma õigesti aru, et jäetakse siis vana aknaraam alles ja vahetatakse ainult klaaslehed ära ? Mis mõte sellel oleks, kuna aknaraamide soojusjuhtivusel on ka kindlasti suur osa?

Tegelt mind ikkagi huvitaks see asi, et ma uurisin tootjate kodulehelt, et hetkel pakutakse E=0,8 W/m*K aknaid, samas halvimad kahekordsed aknad on 1,6 W/m*K . Kui palju siis 2-kordne vanem aken olla võiks 2,5 W/m*K? Ise nagu eeldaks, et 10 aastaga on tehtud mõningaid edusamme?

plastos peaks ikka olema sama profiil kui ei taha just 4 kambriga varianti .Ei ole näinud küll plastakent mis oleks lengi poolest nö külm ,Klaasidel on vahed olemas eriti kui klaas on päiksepoolne . Üks toimib nagu radikas teine nagu külmkapp .
Olen ise 5 aastat paigaldanud aknaid . kui tarvis infot lähemalt siis minu kontakt iffoniff@hot.ee

Toomas123 kirjutas: Tegelt mind ikkagi huvitaks see asi, et ma uurisin tootjate kodulehelt, et hetkel pakutakse E=0,8 W/m*K aknaid, samas halvimad kahekordsed aknad on 1,6 W/m*K . Kui palju siis 2-kordne vanem aken olla võiks 2,5 W/m*K? Ise nagu eeldaks, et 10 aastaga on tehtud mõningaid edusamme?

Sama konstruktsiooniga uue ja vana akna U-väärtusel vahet pole. Küsimus eelkõige õhutiheduses (tihendid läbi, deformatsioon vms). Katsu raamid üle - ega kusagilt jõhkralt leki. Kui mitte, siis võib paketivahetust proovida. Kui lekib, siis tuleks vaadata, kas tihendist (tihendivahetus) või on raam tuksis (aknavahetus).
Tavalise akna U alla 1 on mõeldav ainult kolmekordse paketi ja suurte avade puhul. Kas 36 või veel parem 42 mm paksust paketti õnnestub vanadesse raamidesse toppida, sõltub vana akna tüübist. Kui saab, siis tasub teha. Las kogenud aknapaigaldaja vaatab üle. Küll nad ka sobiva paketi välja võluvad. Kõige vingema paketi U on umbes 0,5. Tänast ilma vaadates olen ülirahul, et kodul kolmekordne argooniga aken (puidust sisseavanev).

Kui palju need väga hea U-arvuga aknad maksavad? 3 ja 4-kordsed igasugused.
Kui keegi on tellinud ja mäletab, siis võiks mind valgustada.

Helista esindusse ja saad mõne minutipärast vastused nii hinnas kui muus osas ,ei maksa karta .

Tere kui soovite investeerida akna vahetusse siis oleks juba mõistlik vahetada uue põlvkonna akende vastu 3xpaketiga, mis eeldab ka laiemat aknaraami. 60mm ja 70 mm sse aknaprofiili heade soojusnäitajatega paketti on raske mahutada.
uue põlvkonna aken Geneo (Rehau aknaprofiil) on võimalik soojusnäitajateks saavutada Uw = 0,73 W/m2K
tootega saate tutvuda www.seicom.ee

saatke meile oma akna mõõdud ja arvestame välja mis on teie akna soojusnäitajad praegu ja mis näitajad oleks uue põlvkonna akendega.

Parimat soovides
Marko Kontkar
marko@aknatehas.ee
51 50 996

Olen ise kaa uurinud aknaid. Eelkõige siis teemaks katuseaknad ja nende u-arv.
Hinnaklass mis vaatan on pigem odav, aga kui nüüd valikusse on jäänud 2-3 akent. nendest 2 tootja akende u-arv on 1,3 ja 1,4 ning kolmanda tootja aken u-arvuga 1,6 aga üle 2 korra soodsam. Siis tekkibki küsimus, kui määrav on see u-arv, kui ta on 1,4 või 1,6. palju see realselt mul hiljem võib mõjutada küttekulusid või kui suur vahe see 0,2 on lihtsas maakeeles.

Tänud.

ervaaaa kirjutas: kui määrav on see u-arv, kui ta on 1,4 või 1,6. palju see realselt mul hiljem võib mõjutada küttekulusid või kui suur vahe see 0,2 on lihtsas maakeeles.

Lihtsamat seletust ma ei ole näinud viewtopic.php?f=11&t=14397

Katuseakende valikul tuleks, lisaks klaaspaketi ja koguakna U arvudele, kindlasti tähelepanu pöörata ka akna tihenditele, klaaspaketi struktuurile, akna hingedele, avanemisele, turvasüsteemidele, garantiiajale.

ervaaaa kirjutas:palju see realselt mul hiljem võib mõjutada küttekulusid või kui suur vahe see 0,2 on lihtsas maakeeles.

0,2 W/(m^2*K) on siinkandis ~24kWh/aastas ruutmeetri kohta.
Seega, kui on 2 ruutmeetrine aken elueaga 25 aastat (näiteks),
siis energiakulu suureneb 1200 kWh võrra selle aja jooksul,
võrreldes 0,2 W/(m^2*K) soojapidavama aknaga.

Hoopis teine asi on aga võrrelda erineva soojapidavusega
akna kõrval istumist külmal talvepäeval. Kui sees on +22
ja väljas -22 deg C, siis akna pind on:

U=0,8 puhul 17,8 deg C
U=1 puhul 16,7 deg C
U=1,4 puhul 14,6 deg C
U=1,6 puhul 13,6 deg C

Et U=1,6 akna kõrval istumine mugav oleks, peaks toa
(akna pinna lähedal oleva osa) temperatuur tunduvalt üle
23 olema, mis iseenesest suurendab küttearvet veelgi.
Selle tõttu paigaldatakse radiaatorid sageli ka akna alla.

Arvestades, et aken on ilmselt tarindi kõige külmem osa,
ei tasu akende soojapidavuse arvelt eriti kokku hoida.

Jõudu!

Täiendava kommentaarina Indrek Rebase postitusele: akna soojusjuhtivuse pealt küttekulude arvestamisel tuleks silmas pidada, et U-väärtus iseloomustab soojusjuhtivust 1 kraadise temperatuurierinevuse korral. Ehk siis see 0,2 W/m²K erinevust tuleks asetada konteksti, kus meil 1.okt. kuni 31. märts on keskmine välistemperatuur -0,2 kraadi, ehk temperatuuride vahe õues-sees 22,2 kraadi (toatemperatuuril 20 kraadi).

Korruta see 0,2 x 22,2 = 4,44 W/m². Piltlikult öeldes on akna näol seinas küttekehaga. Kui kahe erineva küttekeha võimsus on 4,44 W/m², siis kütteperioodi ca. 5100 h kohta tulebki ca. 24 kWh/m² aastas. Edasi korruta see akende pindalaga ja siis kütteenergia maksumusega ja saadki teada kui palju raha sa aknast välja viskad...

Aken ja uks on ju sisuliselt auk seinas - eesti keeli ütleme avatäide. Kui korraliku seina soojusjuhtivus on 0,1...0,2 W/m²K, siis aken on sellest kas mitu korda või isegi suurusjärgu võrra suurema soojusjuhtivusega. Seega on hea kasutada mõistliku suurusega aknaid, uksi ning tõesti, pigem eelistada parema isolatsiooniga tooteid. Isegi kui on palju raha, mida ära kütta on ju siiski mugavam, kui jahe õhuvool akna pealt selga ei puhu.

Terv.

indrekryytel kirjutas: Aken ja uks on ju sisuliselt auk seinas - eesti keeli ütleme avatäide. Kui korraliku seina soojusjuhtivus on 0,1...0,2 W/m²K, siis aken on sellest kas mitu korda või isegi suurusjärgu võrra suurema soojusjuhtivusega. Seega on hea kasutada mõistliku suurusega aknaid, uksi ning tõesti, pigem eelistada parema isolatsiooniga tooteid. Isegi kui on palju raha, mida ära kütta on ju siiski mugavam, kui jahe õhuvool akna pealt selga ei puhu.

Terv.

Alati ei pruugi see paika pidada.

Aknad: klaaspaketid, U-arv 0,51 W/
(m² x K), Rehau Klima Design raamid
U-arvuga 0,65 W/(m² x K). Tänu
headele akendele on lõunakülje
klaaspindadelt sissetuleva päikeseenergia
hulk suurem kui soojakadu
ehk lõunakülje akende
energiabilanss on aasta lõikes positiivne.

http://www.activethroughpassive.eu/user ... 1_2010.pdf

Jõudu!

Fanaticu märkus aasta kokkuvõttes positiivse energiabilansi kohta täiesti asjakohane. On tõesti võimalik, et päikeselt saad rohkem kui soojusjuhtivuse tulemusena kaotad. Et diskussiooni liialt mitte teisele teemale kallutada, siis lõpetaksin selle repliigi tõdemusega, et väga kõrge energiatõhususega hoone projekteerimisel tuleb silmas pidada ka seda, et ei tekkiks suvist ülekuumenemise ohtu. Viimane on tõenäoline siis kui lõunapoolses fassaadis on suured aknad. Saksamaa ja Austria kogemused näitavad, et majade suvine jahutus võib nõuda enam energiat kui talvine kütmine.

Kuidas suvist kuumenemist välditakse? Põhjamaadele traditsiooniline suhteliselt lai viilkatuse räästas nt. võib varjata aknad suvel kõrgelt paistva päikese eest. Teine võimalus on kasutada väliseid ruloosid. Kolmas alternatiiv: päikesekaitseklaasid. Kõik need varjestamise moodused aga vähendavad oluliselt päikeselt saadavat lisasoojust.

Kuid ka akna Uw = 0,6 W/m²K on ju ca. 3...6 korda suurem soojusjuhtivus kui seina 0,1 W/m²K.

Terv.

indrekryytel kirjutas:väga kõrge energiatõhususega hoone projekteerimisel tuleb silmas pidada ka seda, et ei tekkiks suvist ülekuumenemise ohtu. Viimane on tõenäoline siis kui lõunapoolses fassaadis on suured aknad.

Väidan, et kesksuvel on probleem suurim ida- ja läänepoolsete akendega.

Just

Sest lõunaküljel nagu ütlesin, on suvel päike nii kõrgel, et lihtne on varjata. Läänest ja idast paistab päike madalamalt ehk siis kui hästi trehvab, otse aknasse.

Terv.

Kui eramajal lahendada suurema räästa või varikatusega(sirmiga) lõuna poolne külg, mis on 35 meetri ulatuses avatud, kas siis on suured mitte ahti käidavad klaas aknad-seinad õigustatud? Ühes teemas siin mainiti, et kolmene U-0.6 arvuga klaas pakett maksab 35-.euri m2. Sinna lisandub veel leng, kuid sellegi poolest pole see oluliselt kallim sooja seina m2 . maksumusest.

Külaline kirjutas:Kui eramajal lahendada suurema räästa või varikatusega(sirmiga) lõuna poolne külg, mis on 35 meetri ulatuses avatud, kas siis on suured mitte ahti käidavad klaas aknad-seinad õigustatud? Ühes teemas siin mainiti, et kolmene U-0.6 arvuga klaas pakett maksab 35-.euri m2. Sinna lisandub veel leng, kuid sellegi poolest pole see oluliselt kallim sooja seina m2 . maksumusest.

Selle küsimusele vastuse saamiseks tehakse maja asendi ja konfiguratsiooni
järgi simulatsioon. Siis saab ka räästast/sirmi/aknaid optimeerida.