Ehitusfoorum

Tervitused.
On tekkinud küsimus, et kas toorest palgist otse metsast võetud võib ehitada suvilat? Palun kirjeldage kas võib üldse toorest ehitada ja mis on sel juhul asi mida peake eriti jälgima?
Ette tänades.

Kindlasti mitte. Toores palk ja ka pool aastat platsil kuivanud palk ei sobi ehituseks. Kuivatada tuleb kuivatis ja valida programm, et ei tekiks kiirkuivatus mõrasid. Värskel pagil on keerdumisjõud suretamata. Sein võib keerduda selliselt, et isegi varast puhub tuul seina sisse. Peale värske palgi kuivamist mõne aasta jooksul tekivad tappidesse ja varadesse kahanemisvahed. Sinetus ja seeneeosed varades/tappides. On ka näide, et palk sai ostetud talvel ja jäetud kuivama platsile ja sügiseks ehitatud. Karp sai kinni ja kiirküte sisse (diiselpuhur), siis tuli seintest tohutult vett. Et palk kuivaks ka seestpoolt, tuleks seda platsil kuivatada mitu hooaega. Muidugi kui ei ole mõeldud alla 18cm seina, mis võibolla kuivab ühe aastaga ühtlaselt.

10 aastat tagasi on see rumalus läbi käidud, kindlasti tuleks välistada.

Tere!
Loomulikult võib ehitada kuid vara ja risttapp peavad puidu kahanemise võimalust arvestama.
1. Jaanuari-veebruaris ostad palgi ja koorid. kuivatad( õhuniiskus väike ).
2. Märts-aprill- mai ehitad karpi. Hüpoklorit varasse.
3. Monteerid lahti( Hüpoklorit varasse )
4. Mai-juuni transpordid vundamendile( selleks ajaks vundament ka valmis)
5. Juuliks katusealla ja las seisab...
Ainult liimpuitu kuivatatakse 10+- 2% ja sellest ehitatud majadetaile.
Kes siis vanasti majapalki kuivatas.
Pealegi on täiskasvanud Kuusk ja mänd südamikust kuiv 30% ja servast 3-4 cm võtab ainult elutegevusest osa.
Ehk kui te kuivatate, ega te siis rakusisest niiskust välja sealt pressi........Või pressite. 16-18 % aga tähendab seda, et nii rakusisene kui ka väline niiskus on puidus olemas.
Kui keegi kütab oma maja puruks elektriküttega, siis on see maja halva soojustuse küsimus.
Lugupidamisega

Olen kuulnud ja ka näinud ja tellija tungival soovil ka ise ehitanud paar korda toorest palgist. Samas ma ise ei poolda ehitamist päris toorest materjalist- omale ma küll ei ehitaks päris toorest.

Paljude käsitsitegijate ettekujutus palkmaja tootmisest rikubki eesti palkmaja maine. Tellijalt soovitakse raha kiiresti kätte saada, ise panustamata 2-3 aastasesse laoseisu või alternatiivina kuivatamisse. Kusjuures ka vanasti päris märjast ei ehitatud. Palkmaja tegemine oli mitme aasta protsess. Kõigepealt kooriti jalal kasvav palk alt ära. Palgist sai jalal seisev metsakuiv. Jään vastuse võlgu, mitu aastat kooritud palk jalal pidi seisma. Sellist tehnoloogiat pidi kohtama ka praegu soomes mõnede käsitsiehitajate puhul.
Tavapärane on, et kuivatis kuivades jääb väljast 12-15% ja seest 22%. 22% ja alates 30% on väga suur vahe nii niiskuse kui ruumala osas. Peale kuivatamist mingi aeg niiskus stabiliseerub üle palgi.

Nii et probleem rohkem tellija kui tegija oma.
Ükski Prantsusmaa, Norra ega Saksamaa tellija pole probleemitsenud. Ainult rott eesti mees vingub, sest tahab sapika raha eest mersut ja KOHE.
Lugupidamisega

Tänud vastamast.

Jäi ennist jah täpsustamata et soov oleks olnud koerakaela tapp ja palk on detsembris maha võetud.

No kui detsembris langetatud siis vahest polegi see palk väga toores enam ja kui peale langetust on kooritud ja tuule käes katte all kuivanud siis seda enam. Aga kui ikka piisavalt pole kuivanud ja tahtmine siiski ehitada on suur siis ma soovitaks ümarpalgi puhul sadultappi.

Kuivamata palki on üldiselt kergem ka kirvega tahuda. Kinnise varaga tuleks päris toore palgi korral tähelepanu pöörata vara servadesse jäävate oksa kohtadele. Nimelt need ei kuiva kokku niipalju, kui neid ümbritsev puit. Ka soovitan seinad algul kuivalt kokku varada. Pool ja pool seinakõrguse kaupa on seda ka lihtsam teha. Selle käigus saavad palgid juba piisavalt taheneda ja hiljem on võimalik kiiremini seinad varatäitega kokku laduda ja katusega katta. Nimelt kohe toore palgi varad tihendada või/ja teha seda tööd ka kauem lageda taeva all võib varatihendusmaterjal kopitama hakata. Edu selliseid töid iseteha soovijatele!

taastaja

Palksein vajub puidu ja vuugitihendi kahanemisel kuivamise ja tarindi raskuse mõjul. Puit kahaneb radiaalsuunas 4%~. Olenevalt sellest kui niiskest puidust ehitada, vajub sein 2-4 cm meetri kohta. Vajumine toimub umbes aasta jooksul. Vajumist tuleb arvestada uksepiitade, akende, püstpostide ja katusetarindite puhul.
Mida märjem on puit seda rohkem see mängima hakkab seinas.
Mainin ka, et erinevad tapid vajuvad erinevalt. Nt ei tohiks ehitada üht otsa koerakaela tapiga ja teist kalasabatapiga.
Märksõnadeks märja palgi puhul oleks vajumine ja tuulutus.

Loodan, et oli abi.

Info pärineb raamatust Risto Vuolle-Apila "Palk ehituses".

Tänud järjekordsete kommentaaride eest.

Plaan oli jah selline et omal palk olemas ja annan meistrimehe kätte et las nikerdab valmis hoone:) Aga jah minu loogika ytleb seda et nagunii ju puit kuivab ja mängib kogu aeg, vajumisruumid jätan nii või naa. Nii et päris keelatud ei ole toore palgiga ehitus. Nagunii saab püsti alles sügiseks see hoone ja siis katuse alla seisma loodan et pole hullu midagi.

Külaline ,on see suvila või saun ja palju on sel onil vaheseinu mis ta suurus on .Seda veel kui suur on palgi mõõt .

Siin on piisavalt lahti selgitatud, mis juhtub kuivatamata palgiga. Enamasti ongi see, et enne ehitamist on tellijal iseenese loogika, et puit nagunii kuivab ja mängib kogu aeg. Aga siis kui maja valmis, siis mõne aasta pärast selgub, et tappidesse võib sõrme pista. Foorumis ka üks selline teema oli just. Järgmine samm siis ekspertiis ja teostaja vastu nõue.
Ühe hooajaga ei kuiva palk ära, palki tuleb kuivatada.

Oleme mõne üksiku maja ka kliendi tungival soovil ja nõudmisel teinud märjast palgist, kole on n eid paari aasta pärast vaatamas käia. Kuivamise tagajärjel on tekkinud ikka kõikvõimalikke vahesid. Ei soovita mitte mingil juhul märga palki ja kindlasti mitte koerakaela tapiga, selle kombinatsiooni (märg palk ja koerakael) võiks nimetada kuriteoks kliendi vastu ka siis kui klient seda tungivalt nõuab. Kui tõesti on soov ehitada märjast siis sadultapiga ja lasta ka tuulehammas sisse lõigata. Lase vähemalt suve ära seista koorituna virnas õhu käes ja katuse all, siis ka parem. NB!! Ära mingil juhul linavilla pane märga või poolmärga varasse, sobib sammal või mineraalvill (seda ka ei soovita:)) Jõudu siis ehitamisel!

Tere!
Otse loomulikult on paslik kirjutada siin nüüd sellest, et millises paigas palgi esialgne töötlemine toimub. Suurtootjad töötlevad palki aastaringselt ja põhiliselt angaaris, viilhallis. Siit ka tungiv vajadus eelnevalt kuivatada, sest 60-70 tm palgi niiskuse eraldumine palgist on nii intensiivne, et angaar oleks kui aurusaun ja töötlemise tingimused inimesele väga ebmaeeldivad. Õues vastupidiselt võib end talvel palkseina najal soojendada......
Pole mingit vahet, kas kuivatad palki miinuskraadide juures või plusskraadide juures. Muidugi kui tootmine on aastaringne ning mahud suured on mõtekas koorimisjäägid põletada ja tekkinud soojus kyulutada oalgi kuivatamisest. Kuigi looduslik kondensaatkuivati oleks parem.

log kirjutas:Tere!
Otse loomulikult on paslik kirjutada siin nüüd sellest, et millises paigas palgi esialgne töötlemine toimub. Suurtootjad töötlevad palki aastaringselt ja põhiliselt angaaris, viilhallis. Siit ka tungiv vajadus eelnevalt kuivatada, sest 60-70 tm palgi niiskuse eraldumine palgist on nii intensiivne, et angaar oleks kui aurusaun ja töötlemise tingimused inimesele väga ebmaeeldivad. Õues vastupidiselt võib end talvel palkseina najal soojendada......
Pole mingit vahet, kas kuivatad palki miinuskraadide juures või plusskraadide juures. Muidugi kui tootmine on aastaringne ning mahud suured on mõtekas koorimisjäägid põletada ja tekkinud soojus kyulutada oalgi kuivatamisest. Kuigi looduslik kondensaatkuivati oleks parem.

Jutu point jääb segaseks. Kui tahad väita, et väljas seistes (varikatuse all) kuivab palk suveks läbi, siis järelikult sa kas ei ole palkmaja tegija või sa valetad oma klientidele. Lõika juulis üks talvel lõigatud ja väljas seisnud palk pooleks ja mõõda keskelt niiskusmõõtjaga.

To külaline! Loe ikka üle, mis Te kirjutasite! Vot see Teie kirjutis on kahjuks demagoogia täis loogikavigu kuigi ma üritan allteksti hoomata.
Milline minu väide oli kliendile valetamine?

Jutu point jääb segaseks. Kui tahad väita, et väljas seistes (varikatuse all) kuivab palk suveks läbi.

Mida tähendab, kuivab läbi See o Teie väide et midagi kuivab läbi.....?????

Pole mingit varikatust palkidele ehitanud. Kooritud palk kuivab estakaadil.
Pole petnud ega valetanud ühelegi kliendile.
Ühelgi majal pole neid jõledaid ristnurga pragusid mis tingitud palgi kuivamisest. Olen täheldanud neid probleeme hoopis mõne suurtootja nn kuivatatud palgist toodetel. Ja seda ka , sest värvitud ja lakitud on palk kiletekitajaga ning kehva soojapidavusega puithoonele on vinge küte taha pandud, mis küpsetab rakusisese niiskuse siseseintel välja.

Ja veel . Mine minu kommentaaride algusesse ja ürita pihta saada ning vahel piilu ehitus ja füüsikaõpikutesse enne kui teed põhjapidavaid järeldusi teiste kohta.
Aga noored karmid mehed me oleme kord kõik olnud.

See kuivamispragu tuleks juhtida varasse. Pragu tekib palgile sinna, kus südamikust palgi pinnale kõige lühem tee on.

To freespalk.

Keerdumisjõud suretamata!!!!
Austatud härra mõtleb selle termini all mida. Kas seda, et puidurike mis on kujunenud 80 aastaga võetakse maha kui 16-20% materjali kuivatada???? nO MEES ..MINE TEE TEADUST!
Kõmmeldumisest tekitatud sisepinged võtab maha vaid kaminahi. Noh väikeste reservatsioonidega ka radiaal lõikega saematerjali väga korralik , vastava reziimiga kuivatamine. Näiteks kondensaatkuivatis.
Kuidas sa aga kavatsed 30 cm läbimõõduga palki kuivatada kuivatis 16-20 %, nii et ... keerdkasv ära kaoks....vot see on tase???

Tundub, et siin üritatakse põhiteemast kõrvale põigelda, tuues ettekäändeks erinevaid põhjendusi. Näen et ei ole siin ka mõtet niisama edasi vaielda, saadetakse kooli füüsika ja ehitusõpikute taha, ilmselt peedistavad märjamehed samamoodi oma kliente.

1. Olen nõus siin kõigi tegijatega suvel juulis oma platsil kohtuma ja pooleks saagima 30cm diameetriga palgi, mille olen ostnud selle aasta jaanuaris. Väidan, et see palk on keskelt vähemalt 25-30% niiskusega. Olen näinud, kui palju vett sellistest palkidest hiljem maja küttes põrandale jookseb. Poolte kokkuleppel peale katset avalikustame katse tulemused ja tootjate nimed.
2. Kas keegi siin väidab, et märjast ehitades mõrasid ei teki? Kuivatis kuivatan palki 21-28 päeva. Tsükkel algab rahulikult ja erineb täielikult saematerjali kuivatamisest, sest kiirkuivatusega tekiks palju mõrasid. Kuivatist väljavõetud palk keeratakse selliselt et mõrad jäävad üles või alla, aga mitte küljele. Märjast tegemisel tuleb aga ennustada südamiku järgi, kuhu mõrad hiljem tekivad.
3. Olen täielikult nõus, et rakusisest niiskust ka kuivatis välja ei kuivata, selleks on termokuivatus, mis võtab puidult tugevuse. "Läbikuivatamise" all mõtlesin niiskuse vähendamist, mitte ainult väljast, vaid ka palgi seest.
4. Olen ka nõus, et puidu väändumist 21 päevaga kuivatades ei kõrvalda. Küll aga vähenevad puiduväändumisest tulenevad kahjud. Väändumised avalduvad peamiselt tingimuste muutmisel. Näiteks saematerjal kõverdub kõige rohkem esimese paari tunniga peale lõikamist, sest läbi on lõigatud sidemed ja tekivad uuesuunalised jõud. Palkseina puhul avaldub keerdkasv kõige rohkem tingimuste muutmisel. Kui lõigata palgist lafett või freesida või jne, lõigates palki lõikame läbi sidemeid, mis varem stabiliseerisid. Järgmine mitte vähem oluline kõverdumise põhjus on palgi kahanemine. Märjamees jätab palgi kõverdumise seinas seismise ajaks. Nii nagu mõrad nii ka palgi kõverdumine tekib kuivamisest ehk palgi siseruumala ja välisruumala erinevast muutumisest. Palk kahaneb väljaspoolt kiiremini, tekitades uusi pingeid, mis avalduvad mõrade ja palgi väändumisena. Siinkohal ongi parem lasta nendel jõududel enne töötlemist toimetada, ehk kuivatada ja siis töödelda kuivatatud palki. Seda mõtlesin "suretamise" all. Olen nõus, et täielikult kõverdumise pingeid ei kõrvalda, kuid OLULISELT vähendab. Kõrvaldada ei ole võimalik, sest maja seinas kuivab palk veel ja 20%line niiskus tsentrist ei ole veel sugugi kuiv. Hea ehituse tava, mis tuleneb soome ehituse nõuetest, näeb ette parendamise põhjusel justnimelt kuivatamist.

Ma ei nimetaks eelnevat demagoogiaks, küll aga ei oska kirjeldada, kuidas ma saaks oma kliendile põhjendada, et märjast palgist palkmaja on parem või isegi lubatud.

Tundub, et siin üritatakse põhiteemast kõrvale põigelda, tuues ettekäändeks erinevaid põhjendusi. Näen et ei ole siin ka mõtet niisama edasi vaielda, saadetakse kooli füüsika ja ehitusõpikute taha, ilmselt peedistavad märjamehed samamoodi oma kliente.
Teema on toorest palgist ehitamine aga mitte "Mitte toorest palgist ehitamine". Nii et teemast põiklevad nn "kuivamehed" kõrvale välistades loomulike ja looduslike variantide kasutamisvõimaluse. Viidates sealjuures petmisele. Muidugi tunneb "kuivaklanni " esindaja muret konkurentsi pärast, sest möönan, turusolkijaid on palju ja teadlik tehases tegemine on kindlam kui suvaliste jorhidega kõrrepõllul . Kuigi jah ka maal on talente.
Vaadates ikka veel loo päisesse tuleb tunnistada, et küsimusele, kas saab toorest palgist ehitada, tuleb vastata SAAB KÜLL. Kui küsida, et kas saab ehitada kuivatatud palgist , siis tuleb vastata SAAB KÜLL.

Tervitused taas siis kõigile kommeteerijatele.
Siin lugedes saab ni mõndagi teada:) Aga jah tegemist oleks suvemajaga (samas võib öelda ka nats suurem saun). palgi läbimõõt siis on 25 ja suurem. palk kooritud veebruaris. Kambris kuivatamise võimalust pole paraku ja peab veel mõtlema kas sellest MÄRJAST palgist saab ehitada?

Algse kysimuse esitaja. kirjutas:Tervitused taas siis kõigile kommeteerijatele.
Siin lugedes saab ni mõndagi teada:) Aga jah tegemist oleks suvemajaga (samas võib öelda ka nats suurem saun). palgi läbimõõt siis on 25 ja suurem. palk kooritud veebruaris. Kambris kuivatamise võimalust pole paraku ja peab veel mõtlema kas sellest MÄRJAST palgist saab ehitada?

Mis puuliigiga tegu? Kas 25 on keskmine mõõt või keskmine tüve ladva läbimõõt? Ja kas palgid on sellise pikkusega varutud, et palgi pikkus võrdub seina pikkusega?

taaastaja

Palgil ladva mõõt see ja tegu kuuse palgiga, varamine jah selles mõõdus, mis vahet seal siis on selle toore palgi puhul kui küsida tohib?
Ette tänades.