Ehitusfoorum

Andke nõu! Vaja kahekorruseline maja soojaks saada. 1. korrus 60m2, 2. korrus 50m2. Kui suur peaks ahi olema, et mõlemad korrused soojaks saaks? Maja on uus ja soojapidavus hea.

mul on 2m3 pottahi sellise onni kütteks. Külmadega aitan kõrvalasuvast soemüüriga pliidist kaasa...

diletant kirjutas:Andke nõu! Vaja kahekorruseline maja soojaks saada. 1. korrus 60m2, 2. korrus 50m2. Kui suur peaks ahi olema, et mõlemad korrused soojaks saaks? Maja on uus ja soojapidavus hea.

Soovitan sinu kodu 24 h ühtlaselt soojendavat ahju. Seepärast peab ahi omama piisavat soojustsalvestavat massi, et põletada seal salvestavaks soojaks ca 20 kg kuivi halgusi. Sellekohaste arvutuste üle on siin foorumis aastaid müratud.
Kõik oleneb sinu valikutest. Võid helistada,kirjutada, arutame, räägime teisi segamata.

Kena köik

20 kg päevas on praeguste ilmadega ikka väga vähe.

25 W/m2 ei ole minu arvates eriti reaalne.

Praegused ilmad on heaks näiteks, et need villaga seest vooderdatud ahjud võivad reklaamjutuks head olla, kuid tänaste ilmadega nendega kütta ei saa, külmetad toas. Samuti on neil kasutegur kehvem kui klassikalisel ahjul.

Kas on üldse reaalne ahjuga mõlemad korrused soojaks saada? Või peaks kohe tegema arvestused nii, et kütaks ahjuga vaid 1. korrust (pääseks väiksema ahjuga) ja 2. korrust õhksoojuspumba vms.-ga.

ma kütan vaid esimesel korrusel. Vahelagi on soojustatud(müra vähendamiseks) All kõigub temperatuur 22-28.C, viimastel hommikutel ka 20.C Trepiauk on 2.5m2
Üleval on 20-22.C

Võimalik, kuid pole veel sellist ahju otse näinud. Põhimõtteliselt peaks olema suur läbi kahe korruse minev ahi, kas korstnaga kokkuehitatud või siis plekk korstnaga. Selline ahi nõuab aga füüsikaliselt lõõride arvutusi, et ta tõmbaks. Eesti pottsepad pole nii osavad, et sellega hakkama saaks, seega on vaid ilus jutt paberil.

diletant kirjutas:Kas on üldse reaalne ahjuga mõlemad korrused soojaks saada?

Ma arvan, et üks asi on, et kas on energeetiliselt võimalik 110 m2 ühe ahjuga ära kütta ja teine asi, et kas see on mõistlik.

Teisisõnu on kindlasti võimalik ehitada ahi, mis vajamineva soojusenergia majja toodaks.
Teine asi on see, et kuidas see soojus majas ühtlaselt jagunema panna.
Juba ühel korrusel võib mõistlikuks osutuda mittu ahju (või siis lisaküte). Oleneb ruumide paigutusest.

Oletame, et maja on tõepoolest hästi soojustatud ja tavaoludes läheks vaja 50 W/m2. Seega oleks vaja 5,5x24=132 kWh energiat ööpäevas. Selle saad umbes 40 kg kuivade puude põletamisel.

Seega oleks vaja ahju, millesse läheb korraga 4 (suuremat) korvitäit 30 cm lepapuid või 2,3 korvitäit 50 cm lepapuid.

Mastaabi loomiseks: kui oletada, et ahi saaks 50 cm puude jaoks üsna paraja 70 cm sügavuse kolde siis kolde laius peaks vähemalt 60 cm olema (tüüpiline klaasuks on 41x41 cm).

Teemas- halltoonid ahju...- on ju Alexy"l ahi, mis tema jutu järgi hoiab isegi II-el korrusel pluss18. Küsi temalt, et mismoodi see on võimalik.
Aga äkki tõesti dolomiidiga kaetult annab sellise efekti,sest ahi ise vasta seina ja palju seda salvestavat osa seal ongi!
Ise arvan, et ilus muinasjutt.
Kui keegi tahab ühe ahjuga kõik saada, siis pangu oma maja plaan ka siia, muidu läheb nagu tavaliselt,et keegi kütab niiet suu suitseb.

diletant kirjutas:Kas on üldse reaalne ahjuga mõlemad korrused soojaks saada? Või peaks kohe tegema arvestused nii, et kütaks ahjuga vaid 1. korrust (pääseks väiksema ahjuga) ja 2. korrust õhksoojuspumba vms.-ga.

Pane ahi esimesele korrusele ja teisele korrusele praeguste külmade ilmade puhuks elektriradiaatorid ja lisaks ÕSP (teise ÕSP-i võid alla ka panna).

Teise korruse elektriradiaatorid natuke toetavad töönädala keskel kui aega ega viitsimist pole hommikul ahju kütta ning alumisel korrusel ka eriline karjakoppel ei juhtu olema mahutamaks ära kaminahju soovitatavat "piisava soojustsalvestava massiga ahju".

Ülemise korruse ÕSP-i on aga vaja tegelikult kevaditi-sügiseti pikemalt ilma ahjuga sahmimiseta toime tulekuks ja suvel teise korruse jahutamiseks - elamise kvaliteet loeb ka midagi.

Ja alumise korruse ÕSP teeb elu lihtsalt pikalt mugavaks.

Tegelikult on ikkagi võtmeküsimus tegelik energiavajadus - on ikka kahekordne vahe kas maja vajab 25 või 50 W/m2 .

madis64 kirjutas: Tegelikult on ikkagi võtmeküsimus tegelik energiavajadus - on ikka kahekordne vahe kas maja vajab 25 või 50 W/m2 .

Ma pakuks, et -25C juures pigem 80 W/m2

Sellepärast ei maininud ka võimalust kaks korda päevas seda ahjumürakat kütta- see rõõm jääks praeguste (mitte tavaolude) ilmade puhuks

Hr Madis64 on minu mõistujutu moraali väga hästi kokku võtnud
Odavaim viis küttekulusid kokku hoida on puiduga kütta.
Kui sellest ahiküttega puudu jääb siis on lihtne puudujäävat osa elektriga kompenseerida.
Tavaoludes piisab ka teise korruse kütmiseks esimesel korrusel olevast ahjust aga soojuse jaotumist on raske ette ennustada/arvutada (see on mu hetkearvamus, kuna olen viimastel nädalatel analoogset probleemi uurinud ja targemate inimestega konsulteerinud).

Kui just ei taheta mitut ahju teha.

Kui suur see ahi peaks olema, et 40kg kuiva puud ära põletada? See kütaks -10C juures sellise pinna ära küll. Suuremate külmadega ikka elektriga otse mõtekam juurde kütta. ÕPS-ga siis teist korrust kütta, kui välistemperatuur on selline millega all ahju palju kütta, teeb esimese korruse liiga kuumaks. Üleloomulikult kuum on see sellegi poolest, kui küttekeha ainult ühest kohast peab kaugemal asuvad ruumid ära kütma...
Kõige mugavam ikka keskküte ja igas ruumis saad sellist temperatuuri nagu parajalt tahad. Ja praeguste -15-20C kraadide juures saan mina vähemalt sellise pinna 40 kg puudega köetud+ veel soe vesi. Ja kui päris sooja käes mõnuleda tahan, siis kütan veel pliiti ka.... ÕSP panen tööle siis, kui katla kütmine kevade poole juba ää tüütab või kui töölähetuses peab olema.

On küll võimalik teha suur ahi millest jätkuks selle maja kütmiseks.Ainuke asi on see ,et ahju lähedal siis elada ei saa

www.hot.ee/kaminad

Vaatame pottkivi ahju, kui ta on mõeldud põhiküttena.. Ahju pinnavõimsus 650 W/m2h, maksimaalne pinnatemperatuur 80 kraadi ja toa temperatuur 20 kraadi. Välistemperatuur –22 kraadi. Ühekordsel kütmisel sooja salvestus 12-ks tunniks. Küte: halupuud, kuivanud 1 aasta. Niiskust 30 %, kütteväärtus 3.1 kW/kg.
Alumine korrus: ahi 5 x 7 x 8 potti, 105 x 129 x 221 cm. Ahju külgpindala kokku 10,34 m2, sellest soojeneb 85 %, s.o soojeneb vähemalt 45 kraadini. Maksimaalne lubatud puude kogus 31 kg puid. Kui kütta puidubriketiga, siis on kogus 19 kg.
Ülemine korrus: 4.5 x 5 x 8 potti, 97 x 102 x 221 cm. Tellisahju korral on need gabariidid suuremad, sest tellisahju pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2h.
Maksimaalselt soovitatakse ahju külgpinna suuruseks 15 m2. Suurema ahju korral kulub suurem osa soojusest ahju enda soojendamiseks. Suurema ahju korral pinnatemperatuur ahjul ei ole kõrgem, vaid vastupidi madalam. Kogu salvestav mass nii kolde seinad, lõõrid on massiivsemad, mis vajavad ülesküttmiseks energiat. Toaahi pinnatemperatuuriga üle 80 kraadi on liialt, sobivamaks peetakse 65 kraadilist pinnatemperatuuri. Mis aga puutub nende ahjude siseehitusse, siis neid parameetreid saab kergelt arvutada.

Miks sa Annes meile EN 15544 tõid? Mina ei näe seal, meile ainsana kehtivas normatiivis, mingit erinevust sinu poolt mainitavate ahjude arvutustes.

kena köik

Annes kirjutas:Suurema ahju korral kulub suurem osa soojusest ahju enda soojendamiseks. Suurema ahju korral pinnatemperatuur ahjul ei ole kõrgem, vaid vastupidi madalam. Kogu salvestav mass nii kolde seinad, lõõrid on massiivsemad, mis vajavad ülesküttmiseks energiat.

Muidu nagu asjalik jutt, aga milleks selline häma sinna vahele? Kas väidad äkki ka, et üleskütmiseks kulunud energia läheb pärast kõik raisku?

Kui ikka aasta aastalt siin foorumis "koorikahjud" ruumijahutajateks vannutakse, siis on paljud saanud petta just Poekarla moodsaimat kaupa koju tassides.

Kindlast abiks ahju valikul ja köik kenaste arusaadav!

"Juhan"

To sashaobrok
Koldes vabanenud soojus salvestub kolde seintes, põhiliselt kiirgussoojuse teel ja suitsulõõrides konvektsiooni e. suitsugaaside liikumisel teel. Mida paksem sein, seda aeglasemalt toimub soojuseülekanne aines. Soojuseülekanne sõltub aine erisoojusest ja seina paksusest. Praegu on paras käia väljas puhvaikaga, aga mitte vihmamantlis! Soojus ahju sees aga ei tõuse ainult üles, vaid soojuseülekanne toimub igas suunas ja sellega kaasneb kogu ahju massi soojenemine. See soojus, mis jõudis ahju pinnale, levib peamiselt kiirgussoojusena ruumi piireteni ja läbib selle. Toimub soojuseülekanne läbi piirete. Juhul kui ahju pind ei ole soojenenud piisavalt, et hoida ruumis ettenähtud temperatuuri, siis ütleme, et ahi ei anna piisavalt sooja. Soojus läheb kasutult välja ja ei anna piisavalt soojust ruumi. Juhul kui ehitakse sellise maja, mille piirded oleks niivõrd hea soojustusega, et soojusekadu oleks välistatud, siis oleks sashaobrokil õigus. Aga sellist maja tuleks ka suvel kütta – niiskus. Seega ahjus salvestunud kogu soojus tuleb sealt välja ja ahju temperatuur lõpuks ühtlustub toa temperatuuriga. Meil on aga vaja saada ajaühikus kindlat soojushulka, et hoida ruumis soovitut temperatuuri ja külma ilma korral jääb valesti planeertitud küttekehast vajaka.

Annes kirjutas:Vaatame pottkivi ahju, kui ta on mõeldud põhiküttena... Tellisahju korral on need gabariidid suuremad, sest tellisahju pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2h...

Millest on siis tehtud pottkivi ja millest on tehtud ahjutellis? Äkki Annes teeb vahe sisse.

Annes kirjutas: See soojus, mis jõudis ahju pinnale, levib peamiselt kiirgussoojusena ruumi piireteni ja läbib selle. Toimub soojuseülekanne läbi piirete.

Kas ma saan õigesti aru, et ahi kiirgab mingit kiirgust, mis läbib toa seinu???

Kuulge, härrased, lugege Annese juttu kolm korda kui muidu aru ei saa!
Ning mõelge kaasa.
Point on see, et üleliia suur ahi on ebaökonoomne.
Sama tarkus tuleb natuke teise nurga alt välja ka eelpoolmainitud euronormist.

Kaks paraja suurusega ahju on parem kui üks liiga suur ahi.
Üks liiga suur ahi on parem kui mitte midagi
Arvan ma.

Ei näe paanikaks endiselt põhjust kui kombepäraset toahju asendab majaahi. http://sustainable.cchrc-research.org/2 ... with-wood/

blog.php?u=1366&b=10

Äkki ma peaks ennast sellistest teemadest taandama....ja eile kuulsin korstnakoolis, et ka moodulkorstna paigaldaja peab ahjupottide raiumise oskuse ette näitama