1. leht 2-st

Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 10 Veebr 2011, 15:49
Postitas Robi 1
Kadedaks teeb, kuidas potsepad oma foorumi osas suhtlevad ja praktilisi õpetusi jägavad.Ootaks väga, et ka katuste osakonnas rohkem elu ruuliks.On ju siin tegijaid mehi, kes palju rohkem oma teadmisi jägada võiks.
Alustaks näiteks teemaga, mis mõnele minusugusele asjaarmastajale vahel peavalu valmistand.Kuidas rihtida vajunud katust, kui korraga kogu katust maha ei saa võtta? Olen näinud, et mõni on proovind pika loodiga, sarikalt, sarikale edasi liikudes ja katust järgemisi lõhkudes ja kattes.See aga lootusetu asi ja mingit täpsust ei maksa lootagi.
Ise olen teinud nii, et lõõn pikad naelad katuse nurkadesse ja, siis vean vana katuse pealt nöörid alt ja harja pealt.Rihtides nõõre nii, et kuskilt katuse vastu ei läheks ja jääks ka loodi, kui see nõue tähtis on( vanadel majadel pole muidugi ilus loodi ajada asju, sest see toob rohkem kahju kui kasu).Kui nõõrid paigas, siis arvutan välja väiksema koha suvalise sarikani( vahel on kasulik ka kõrgemat sarikat pärast maha raiuda kui väga suured kõikumised on).Oletame, et väiksem koht tuli 10 cm.(vana katuse paksus +roov jne.)Teeme joonise, et vot neljas sarikas 10 cm, kolmas 12cm jne. Pärast kui katust järjest maha rookida, siis on hea vaadata, et neljanda sarikaga ei tule midagi teha,kolmandale 2 cm peale jne. Alt ja ülevalt mõõtmised muidugi kõiguvad ja pärast tuleb need omakorda rihti ajada mõistuse piires. Sama töö juures saab muidugi ka laserit kasutada, sest pika maa peale vajub nõõr läbi veidike( ise arvestan sellega mõõtmistel).
Huvitav aga oleks kuulda teiste kogemusi?

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 10 Veebr 2011, 16:22
Postitas fgh
Ma pole küll ise mingi eriline keele pedant, aga palun vaata pealkiri üle koos mõningate sõnadega jutus. Vihje pealkija esimene sõna, teine täht.

Aitäh

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 10 Veebr 2011, 16:30
Postitas Robi 1
Eks Saare murre ole oma töö teinud... Näiteks Muhus ei õelda kumm vaid kuimm jne. Aga siin ei ole siidikinnaste keelefoorum.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 10 Veebr 2011, 23:40
Postitas cartman
Robi kuidas sa yldse, muudmoodi, kujutad ette katuse rihtimist? Mis moodi peaks see käima paari m vaadriga vms? Sry, uuesti lugedes mõikasin , et õputesed nö koduehitajale, kel 0 kogemused pm vms.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 11 Veebr 2011, 08:10
Postitas Robi 1
Katuse rihtimine käib tavaliselt nii, et vana üleni maha ja, siis tee mis tahad aga probleem on siis kui tahetakse jupikauppa avada ja sirget pinda saada.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 11 Veebr 2011, 23:10
Postitas Külaline
Kas selliselt lahendatud asi kõlbab :confused:

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2032726.JPG

taastaja

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 12 Veebr 2011, 15:23
Postitas rokikas
Esmapilgul arvaksin et ei kõlba. Seda just mõeldes katuse vastupidavusele tuule tõstvale jõule.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 12 Veebr 2011, 22:18
Postitas Eestikinnisvara
Selline klopitamine tuletab tõesti meelde tormiseid aegu, kui lehes ja telekas on pilte, kuidas katus "ilusti maha koorub".
Tuleks kinnitada ikka pruss vähemalt ühele sarika poolele. Rõhk sõnal kinnitama. Kinnitusvahenditega ja nende kvaliteediga koonerdatakse pidevalt. Näiline kokkuhoid võib lõppeda "katastroofiga".

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 12 Veebr 2011, 22:21
Postitas cartman
Aga kus tead, mis kruvidega see klopitatud on?

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 13 Veebr 2011, 09:35
Postitas rokikas
Ehk "Taastaja" kommenteerib seda kinnituse poolt.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 13 Veebr 2011, 10:07
Postitas cartman
Yldiselt ikka katused lendavad(plekk näiteks) kuna kasutatud pleki ruudulu minimaalselt väha kruve ja kõige lyhemaid. Tolline roov pole kindlasti kinnitatud vähemalt 3x(ei mäleta kas on täpne) materjali paksus, pikkade kruvidega jnejne.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 13 Veebr 2011, 12:17
Postitas lMaxl
Kas kruvi on katuse konstruktsioonis hea kasutada, kas liiga rabe ei jää!?

Max
Puutööd

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 13 Veebr 2011, 13:48
Postitas rokikas
Puitühendustes laiemalt millegipärast kasutatakse eesti paljuski kruve (must kipsikruvi oli vahepeal kõva "tegija") aga soomes naelu. Eks neil mõlemal omad plussid ja miinused.
cartman kirjutas: Tolline roov pole kindlasti kinnitatud vähemalt 3x(ei mäleta kas on täpne) materjali paksus, pikkade kruvidega jnejne.
Kui mu mälu ei peta siis see 3* kinnitatava materjali paksuse reegel käis naelte kohta. Eks see oleneb ka naela tüübist ja kasutuskohast.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 13 Veebr 2011, 14:30
Postitas Eestikinnisvara
Ise kasutan nelikant või kammnaelu. Sarika parandusteks / tõsteteks vms, kasutan kasvõi keermelatiga ühendust, sõltub olkurrast, põhiline, et ehitatav konstruktsioon jääks võimalikult tugev.
Klopitamisse mul usku pole, kuna nii väiksed klopid lased/keerad juba eos , kui mitte puruks, siis mõraseks ja puidu kuivades võid need käsitsi välja sikutada.
Kruve müüakse kõikvõimalikke variante. On olemas ka väga head kruvid, kuid nende hind on katuse puhul liialt suur.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 13 Veebr 2011, 17:16
Postitas Külaline
rokikas kirjutas:Ehk "Taastaja" kommenteerib seda kinnituse poolt.


Jään kommentaarid võlgu... kui seal käisin oli juba kile roovidega peal ja plekud tegid oma vigureid...keda sinna vahtima ronisingi.

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2034005.JPG

Puitu tegid mingi vene keelt kõnelev seltskond.
Üldiselt siin pole see klotsitamine kõige hullemini teostatud. Olen kohanud ka mingite 10x10 cm üksteise selgas olevate klotsidega lahendusi. Seal on küll tunne, et kuda need väiksed klotsid veel koos püsivad ega pole lõhenenud. Eks neid klotse lõigatakse ju samast lauast, mis roovituski ja enamasti on see materjal otse saekaatrist tulnud.

taastaja

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 15 Veebr 2011, 11:46
Postitas Robi 1
Tihti on jah, nii, et roovitus juba valmis kui plekud peale tulevad ja, siis parandame ise üle, mida teha annab. Harjalauad ajame kokku ja korstnate, neelude juurde täislaudis kui seda pole.Täiesti tavaline on aga see, et sarikavahed on liiga suured ja laud ka ainult tolline( hea kui sedagi). Siis on ainuke lahendus, et seome roovid omavahel kokku laua või prussiga, lükates roovi alla " lisasarika". Roovi kinnitamiseks kasutame ise põhiliselt 100 mm. naelu, servades ka pikemad.Naelad peavad ulatama ka sarika sisse, mitte ainult tuulutusliistu jääma( kui see olemas üldse on) ja naelu ei ole soovitav otse lüüa, vaid üks üht pidi kaldu ja teine teist pidi, nii, et lauda tõmmataes, seda kätte ei saa, vaid pigem läheb ta puruks.
Rihtimiseks lööme kõrvale paksu põrandalaua(või midagi muud sobivat) aga iga poole meetri tagant ehitame ka vana sarika ja roovi vahele kandepadja, kas niiskuskindlast vineerist või muust sobilikult materjalist, mis ei pragune..Igasugu väikeste kiilukeste sättimisel roovi alla, pole mingit mõtet, sest kuivades pudiseb kogu see asjandus alla sealt.
Siiani aga pole keegi andnud head ideed, kuidas ikkagi rihtida näiteks 25 m. pikka katust, nii, et vana katust avatakse jupiti ?

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 15 Veebr 2011, 13:47
Postitas cartman
Kui jupiti 5-10m korraga? Ma teeks ni: Võtaks see osa yles. Siis veaks yle katuse nöörid(ylke kogu katuse). otsiks , enamvähem, kõrgeima punkti. Kõrgemale punktile paneks mingi varu veel otsa, et kindlasti ikka sirgeks saaks. Kyll tulebs edasi kõiki roove rihtida a liiga täpseks ajades tuleb hiljem ehk sarkat/roovi õhemaks lasta. Siis teeks sellelel osale roovituse valmis ja võtaks järgimse osa maha. Nyyd veaks nööri katuse algusest kuni maha võetud osa lõpuni(mööda uut roovi) ja märgiks kõrgused. Siiss aaks juba selle vahe paika ajada. Ja nii teeks kuni edasi, lõpuni, kannaks koguaeg seda mõõtu edasi. Mina kindlasti võtaks, enne kõrgeima punkti otsimist, esimese osa lahti, sest siis saab sarika juba nulliks võtta ja sealt siis rihtimis maa, roov , katusekate juurde arvestada. Kirjutades jube raske seletada.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 15 Veebr 2011, 17:27
Postitas Robi 1
Ma saan päris hästi aru, sest põhimõtteliselt teen ka ise nii.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 18 Veebr 2011, 11:59
Postitas Külaline
Robi, jäga oma teadmisi ka teistele, mis saa siin näed :mrgreen:

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2034438.JPG :?

taastaja

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 18 Veebr 2011, 12:56
Postitas Robi 1
Risti toidupoele on ka midagi sarnast tehtud...
Ma ise teen neelust sablooni ja valtsin topeltvalsiga maas kokku, umbes400 mm. jupid.Kui on tegemist laugema kaarega, siis saab neelu ka kahest tükist teha,keerates topeltvoldid sisse, iga nätukese maa tagant. Sellise töö jaoks sobib ainult pehme plekksepaplekk, sest korra olen ise lolliks ennast teinud, proovides jäigast plekist paane kumeraks valtsida. Hakkas siga lokkima!! Litsam on muidugi paanid horisontaalselt panna kui tellija nõus on.

Antud pildil puudub ka tuulutus pleki all ( juhul kui sinna soojustus üldse tuleb).

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 20 Veebr 2011, 13:40
Postitas Külaline
Et Sa vähemalt ise ei situ sinna kus sööd :grin:
Mul on igastahes suur peavalu välja mõelda kuda selline lõhki käristatud neel vett pidama saada? Antud pilt on tehtud mõni aastake tagasi Rogosi mõisas. Ja seal oli selliseid uuke vist oma 50 tükki! Ei mingit au ega südametunnistust... tõesti on nii raske tellida asjatundjalt, töö mahtusi arvastades, imepisike vidin...ja tellijale viisakalt tehtud töö üle anda. Au Eesti ehitajale, igatahes! :?

taastaja

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 20 Veebr 2011, 14:14
Postitas Robi 1
Ehitajad ei peaks mingil juhul nii keerukat plekitööd tegema... aga pole just haruldane, et helistavad mulle,küsivad hinda,millega mina teeksin, siis aga teevad ise mingi needi ja silikooni sodi kokku tellijale.
Tellijad aga ise ka ahned,vaatavad liiga tihti ainult numbreid.Kust aga sendi odavamalt saaks aga pärast tehakse kolm korda ümber.Oli ka selliseid, kes hakkavad tingima aga ise ei tea hindadest midagi. Mina aga lõpetan kohe jutu kui tingimiseks läheb.Pärast aga vend helistab tagasi, et teiste pakkumised olid isegi kordades suuremad.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 21 Veebr 2011, 23:42
Postitas arvutihdd
Olen näinud, et selline jama tehakse veekindlaks selle bituumen lindiga. Kiire-kiire, raha vähe nagu Eestis kombeks. Pärast kui katus läbi sajab, siis peab raha hunnikuga olema, et kõike jama likvideerida.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 22 Veebr 2011, 09:27
Postitas Robi 1
See teip võiks sobida ehk, ajutiseks parandamiseks. Sama moodi, nagu silikooni määritakse katuse peale ainult ajutiseks leevenduseks. Kui aga kohe uus katus tehakse silikooni varal, siis on see tegemine hukule määratud, kohe alguses. Silikooni võib panna plekkide vahele, kus ta on kaitstud ilmastiku eest.

Re: Jäga oma teadmisi ka teistele!

Postitatud: 23 Veebr 2011, 12:19
Postitas vuuk
Olenemata, kas tegu katuseküljega, laega, põrandaga, seinaga, aknaga, uksega...
alati olen püüdnud järgida üht ja sama põhimõtet. Kui tegemist on täisnurkse ristküliku kujulise konstruktsiooni elemendiga, siis..
..kõigepealt nurgad, servad, hari, räästad... paika. Küljed paralleelseks, nurgad täisnurkseks. Ja siis, millega mugavam ja lihtsam - nöör, pikk rihtlatt, vaader, laser.
Kruvid on head selleks, et rihtimine nendega mugavam ja kiirem. Kui on materjal sirge ja tegu uusehitisega, siis naelapüssiga tõhusam.
Puitklotse rihtimiseks ei ole kasutanud. Kas kuiv erineva paksusega niiskuskindel vineer, OSB, soomepapp.
Mugav ja kiire on rihtimiseks, allapanekuks poolkõva plaat, mida saab kruviga 2...3mm timmida.
Aga mida vähema arvuga klotsidega hakkama saab seda parem nii tugevuse kui jõudluse seisukohalt.
Uutel ehitistel tuleks kasutada tugevussorteeritud puitu., mis vajalikul määral kuiv.
Olen kasutanud sarikate rihtimiseks ka "Eestikinnisvara" kirjeldatud meetodeid.
Üldiselt ma ei pea õigeks sellist lähenemist, et ehitama peab nii, et oleks võimalikult tugev.
Oma kunagiselt õpetajalt olen pärinud sellise lähenemise, et tugevus, kvaliteet..., mis iganes peab olema optimaalne. Liiga hea pole ka hea. Sest see on mõttetu raiskamine. Kõige parem on ikka parasjagu hea.
Aga see ongi ehitamise juures kõige keerulisem alati, et kuidas teha nii, et oleks parasjagu hea. :)