Ehitusfoorum

Minul selline plaan,et panna vana laudpõranda alla põrandakütte!
Kuidas saaks kõige lihtsamini?
Kui palju peaks soojustust panema?
Kas fooljumi peaks ka panema?
Kui tihedalt peaks torud panema?
Sooviks panna vana lauda tagasi laua pakksus umbes 3cm.

Ei ole hea mõte, põrandakütte jaoks see vana laud ei sobi - liiga paks. Lihtsaim viis on vast olemasolev laagidevaheline soojustus korrastada/lisada, panna 2 kihti põrandakipsi, siis kerida torud maha, torude vahele kipsiribad ja seguga täis valada + peale veel siis 1 kipsplaat ning selle peale n. õhuke laud või laminaat. Torude tihedus oleneb toru diameetrist ja vajalikust soojushulgast - lase teha põrandaküttefirmal projekt - üldjuhul on akende all ja seinte ääres samm tihedam. Fooliumit ei ole vaja.

Aga kas ta alla poole küttma ei hakka kui fooljumit ei pane?
Kui paks peab laud olema et soe läbi tuleks?
Mul endal paksusmasin olemas saab ju neid õhemaks lasta.
Laagide vahe saab ka väiksemaks viia.

Soojus tõuseb üles + lisaks mõte on ju selles, et sa soojendad üles ikkagi selle kipsmassi, mitte lihtsalt õhku (analoogia on kui soojendad üles betoonplaadi). Täiendavalt müüakse miskeid alumiinium-plaate, mis väidetavalt tagavad ühtlasema sooja jaotuse kuid mul on n. Nereuse 12mm toru, üsna tiheda sammuga (projektijärgne arvutus) ja sama kipsilahendus.

Laua paksus suurusjärk 15mm on veel paras niipalju kui ma olen vaadanud, mida põrandakatte müüjad soovitavad.

Kui Soome keelt jagad siis vaata ka siia (täpne juhis): http://www.nereus.fi/lattialammitys/tekniset_ohjeet või suhtle Eesti edasimüüjaga (PG Ehitus)

Kui soovid vesipõrandakütet, tõelist vesipõrandakütet mitte nereust. Siis laagide korral peaks kasutama uponori soojusjaotusplaati või tõesti kipsi varianti, kuigi see on kõvasti töömahukam ja suhteliselt mõttetu variant. Laagidele teed tollisest lauast roovi ja plaat sisse, siis torud paika ja laud peale. Põrandalaua paksus rolli ei mängi,sest mahub lubatud piiridesse 30mm. Nõuded soojustusele vahelaes on 30mm, kuigi tasuks panna nii palju kui mahub, sest mida rohkem soojustust seda rohkem soojust jõuab sihtkohta. Üldiselt foolium on igas põrandakütte konstruktsioonis mingi ehitajate enda leiutis. Loodetakse mingit imelist peegeldumist betoonis vms. Kuulub samasse valdkohta nagu see 14 mm soojustus kangas, mis asendab 300mm villa jne. Vaieldamatult on kõige lihtsam ja arvestades töömahtu ka kõige odavam variant wirsbo soojusjaotusplaadiga tehtud konstruktsioon. Lisainfot leiad : http://www.uponor.ee/~/media/Files/Upon ... uhend.ashx Siuliselt on antud juhendis kõik kirjas, kui pead vajalikuks pädeva inimese projekti, siis võid ps kaudu ka seda kaubelda ; )
Põhimõtteliselt saab selle konstruktsiooni ka laagide vahele uputada, aga see juba minu silmis paras jamamine ja kulu on tulust suurem. Kui toa kõrgus ei kannata 25mm kaotust, siis võib ka seda kaaluda.

arvutihdd kirjutas:Kui soovid vesipõrandakütet, tõelist vesipõrandakütet mitte nereust.

Mis "Nereus"el viga on.

kui palju see NEREUS maksab?

XJAN
Laua paksus suurusjärk 15mm on veel paras niipalju kui ma olen vaadanud, mida põrandakatte müüjad soovitavad.

ARVUTIHDD
Põrandalaua paksus rolli ei mängi,sest mahub lubatud piiridesse 30mm.


Kelle juttu.järgi peaks siis tegema

Kõrvalteemast leitud http://www.kopkop.ee/est/top/nouanded/porandakute/

taavi02 kirjutas:kui palju see NEREUS maksab?

XJAN
Laua paksus suurusjärk 15mm on veel paras niipalju kui ma olen vaadanud, mida põrandakatte müüjad soovitavad.

ARVUTIHDD
Põrandalaua paksus rolli ei mängi,sest mahub lubatud piiridesse 30mm.


Kelle juttu.järgi peaks siis tegema

Esiteks loe läbi uponori jutt mille lingi ma isegi välja viitsisin tuua.

Mis puudutab seda kummivooliku vabrikut, siis tasuks süübida nende kollektoritesse ja suur vaimustus läheb kiiresti üle. Uponori tooted on lolli- ja töökindlad . Antud konstektis ka kõige lihtsamalt paigaldatavad, ei vaja mingit uut põrandakatet, hunnikut kipsi ja tööhulk on suhteliselt olematu.

mina paneks ja olen pannud 2 korrusele puitpõranda alla ikka metall alusplaadiga ja 166 toruga ja kui 2 korruse all ei ole külmad ruumid siis tasuks soojustust vähem panna sest siis alumise korruse soojus aitab hoida 2 korruse põrandas ühtlasemat temperatuuri ja ei riku põrandaludu ära. põrandaküttele lisaks ka akende alla radiaatorid akende tilkumise ära hoidmiseks( eriti kui on viilkatus koos katuseakendega). vahelael tunduvalt olulisem heliisolatsioon, aurtõke ja kääksumise, õõtsumise ära hoidmine kui soojustus. kui on korralik vent tehtud siis muidugi pole radikaid ka vaja. radikatesse piisab ka põrandakütte vee temperatuurist sest nende töö on olulisem tsirkulatsiooni tekitamisel kui kütmisel. viimased tööd said sedasi tehtud 2010a. sügisel... rootsis, 3`l eramajal.
põrandalaudadega oleme teinud nii, et enne laudadel õlitanud küttepoolsed pinnad ja servad ilma otsteta( kuna puit imeb ja laseb välja enamus niiskusest just otstest),siis asetanud lauad maha lahtiselt ja koormarihmadega kokku pingutanud. ääre laudu alguses ei pannud...., siis pandud kütte järgi ja kütte temperatuuri tõstnud 3-4 päeva jooksul tasapisi kuni 43 kraadini ja siis lasknud laudadel seista sellise kütte juures 7 päeva koos niiskuseimuriga. siis on võetud vajadusel lauad lahti (õlitatud otsad) ja lauad maha tagasi juba õigesse asendisse. edasi lihvimine ja õli peale. kõige paremad põrandad on õnnestunud talvel külmemate ilmadega kuna siis niiskus väiksem.
vanemad mis sedasi tehtud ei ole 8a. jooksul ei vahesid ega pragusid tekkinud põrandates.

tegemist esimese korrusega

xjan kirjutas:Soojus tõuseb üles

Näriks natuke tähte. Soe ei tõuse üles! Õhus või vees vms toimub "ringlus" kuna soe aine on kergem. Tahkes põrandas sellist asja ei toimu näiteks.

esimesel korruse oleme ainult betooni pannud ja kui kelder all siis isegi on lisa tugeposte tulnud juurde panna. kui keldrit ei ole siis oleme freesinud põrandast pinnasesse augud ja tekitanud tugipostid valades siis plastik kanalitoru betooni täis.
olen mõnel põrandal kõndinud kus kipsiribadega tehtud kuid seal ikka tunda torude asukohad( seal on laminaat peal olnud. laudisega pole kogemusi). uusi palkmaju on küll saanud nii teha, et nii torud kui ka laagid lähevad betooni.

Misasja? Valad betooni puidule ümber? Mis siis saab kui puit niiskust saab?

mina ise ei ole valanud otseselt, aga minu nähes seda tehtud jah. laagid on olnud eelnevalt immutatud ja kiletatud.

Mul omal on laagide vahel vesi põranda küte ja peal on 28mm põranda laud (200mm laagid ja 100mm.peno).Laud on soe ja tuba ka soe. Nii,et sobib hästi.

virgor:
äkki räägid lähemalt oma põrandast.
kas toru on vastu lauda või on mingi vahe ka?
kas akumuleerimiseks on ka midagi pandud?

minul endal selline mõtte et paneks laagide vahele peno lauast 10 cm alla poole
siis keriks toru maha ning paneks selle 10 cm liiva täis(liiv peaks ju sooja hoidma )
akumuleerimise mõttes

Ja kuidas ta veel müra vähendab...

mis müra

Sorry, jooksis see esimese korruse jutt silme vahelt mööda...

liiva? milleks eksperimenteerida? Võta siintoodud juhised või mitmete soovituste keskmine ja käitu nende järgi

äkki keegi on kasutanud liiva?
põhimõtteliselt peaks toimima ju

taavi02 kirjutas:virgor:
äkki räägid lähemalt oma põrandast.
kas toru on vastu lauda või on mingi vahe ka?
kas akumuleerimiseks on ka midagi pandud?

minul endal selline mõtte et paneks laagide vahele peno lauast 10 cm alla poole
siis keriks toru maha ning paneks selle 10 cm liiva täis(liiv peaks ju sooja hoidma )
akumuleerimise mõttes

Laagid on 20cm.Alt poolt 5cm vill,10cm peno 5cm õhuvahe kus jookseb vee voolik ,seal peal põrandalaud 2,8cm.Lihtne.

virgor lahenduses lookleb toru õhuvahes? Ei soovitaks - mingi "keha" peaks selle soojuse ikka endasse akumuleerima ja ühtlaselt jaotama.

selleks panekski liiva