Ehitusfoorum

Kuna ees ootab katlamaja ehitus pelletkatlaga, siis oleks vaja sinna ka korstent. Katlamaja tuleb esimese korruse toa ossa. Praegu on võimalusi kaks korstna välja viimiseks: esiteks: saaks otse toa laest seina äärest läbi tuulekasti ja katusest välja viia. Plussiks kindlasti see, et otse sirge toru üles välja ka kulu väiksem.
Teine varjant: läbi maja välisseina ja mööda seina üles. Seal siis veel võimalus, et kas tuua maani välja ja ehitada ta vundamendile või kanduriga maja seina külge. kumb parem oleks? Uurisin paari pakkumist plekk kortendele, läbi seina viies tuleks umbes 3,5 m ja maksumus umbes 11000 eeku, kui otse viia läbi lae siis oleks vaja 3m ja hind umbes 6000 eeku. Uurisin siis natuke võimalusi ja tuttavast metalli firma juht arvas, et võiks hoopis tuua torutehasest 160-se toru ja sellest siis ise teha korsten, selle maksumus seal oleks 150 eeku jm. Kui võtta see 2,3mm seinaga toru ja panna kortnaks, kas siis ikka peaks sinna ümber panema villa ja veel mingi plekk katte ka peale, vähemalt välis osas?? Või ei oleks see vajalik? Võiks ju viia siis seinast välja ja maast kuni üles välja vaid pikk kortna toru-umbes 6 m??

Kahjuks ei saa sa eirata tuleohutuse seaduseid. Nagu ka korstende tehasetootjad...

Ütleks ka, et loll plaan. Ja pole vaja selle paari tuhande krooni pärast maja maha põletada... (Et segaseks ei jääks, siis kõik kolm plaani on lollid)

sashaobrok kirjutas:Ütleks ka, et loll plaan. Ja pole vaja selle paari tuhande krooni pärast maja maha põletada... (Et segaseks ei jääks, siis kõik kolm plaani on lollid)

Ehk selgitaksid lähemalt, miks see nii loll plaan on?? Loomulikult, paigaldadaes ükskõik millist kortent, tuleb jälgida tuleohutusnõudeid. Ehk siis piisavad vahed erinevate materjalidega ja kivivilla vahele. Kes ütleb, et see 0,5mm materjalist valmis korsten on nii tuleohutu? Mul ei ole ka vajadust happekindla toru järele. Isetehtud korsten tuleks ühes tükis aga valmis korsten tuleks juppidest kokku panna, ehk siis on liitekohad ja usun et need võivad rohkem tuleohtlikud olla kui ühes terves tükis toruga.

Nooh, esiteks, korstna ots võiks soovituslikult ulatuda kõrgemale, kui on maja katuse kõrgeim punkt. Sul aga on eesmärk teha võimalikult lühike. Mis tüüpi katus sul on? kraadid? (Lamekatusel pole vast räästakasti...= Teiseks, kui paned kuue meetrise raud toru püsti välja seinapeale ilma soojustuseta, siis see lakkab üsna ruttu töötamast...

Lihtsalt kogemuste põhjal ütleks seda, et kui see raudtoru ära soojustada, siis ei juhtu midagi halba. Alla oleks soovitav muidugi teha normaalne puhastusluuk ja põlve kohta ka samasugune.
Väga kummaline asi on aga minul juhtund... Aastaid tagasi paigaldasin 3 m. roostevaba toru korstnaks ja pidin selle hiljem ära soojustama. Aga kuna ahjust väljuvad sedavõrd kuumad gaasid, siis on toru isegi talvel soe ja puhas seest. Kui aga tegu katlaga, siis peab tingimatta soojustama ja pealt katma.Aga see plekk jääks liiga võõras ja rõve ju? Kas ei oleks kaunim kiviga väljast katta? Ühele sõbrale kevadel plaanis teha nii, et toru ümber vill ja, siis võrk ja selle ümber kaunid looduskivid ( sellise viimistluse võib vabalt naiste ja laste kaela määrida )
Kui aga paigaldada õrn moodulkorsten räästa alla, siis on oodata seda, et katuselt alla tulev lumi, võtab selle kaasa ...ükskord. Eelmine talv läks isegi keset katust, üks moodulkorsten lume ja jääga minema.

Katus on 38 kraadi ja plekk-kiviprofiil katus. kui viia katuse tipust kõrgemale tähendaks see 10 m korstent. Olen näinud väga palju plekk korstanid mis ei ulatu ülejäänud katusest kõrgemale. Ka korstna tootja juhendite järgi peab korsten ulatuma vähemalt 0,8m katuse läbiviigust kõrgemal kuid mitte vähem kui on korstna tipust 90 kraadise nurga all katusekatte materjalini. Kuna mul suht suuredkraadid siis olekski see umbes 1,2 m mis peaks ulatuma katusematerjalist kõrgemale.

Suvaline toru ei ole pikaajaliselt kestev ja suitsugaaside kondents (eriti kui väävlit sisaldab) sööb su tavatoru läbi. Kui sa seda läbipõlemist silmaga näha ei saa ongi maja varsti maha põlenud.
Kui tahad soodsamalt siis ca 500 krooni meeter saad osta valmis roostevaba toru (vastab nõuetele) sellele tulekindel vill otsa ja villale omakorda miskit ümber.

Pole ju tegemist õliküttega nagu teema alguses kirjas.Õlisuits on küll väga söövitav.Kondensi aga ei tohiks lasta tekkida üldse, sest see tekitab ka muid probleeme.Kuiv toru küll rostetama ei saa minna.On ju neid raudkorstnaid palju tänaseni kasutuses siin, seal. Roostevaba igatahes parem, sellest võiksid paljud asjad olla kui hakata mõtlema .

Selline isetehtud korsten kindlasti ei meeldi kindlustusele.Kui kindlustust pole siis pole nanu probleemi või mis.Aga kui võtta korraliku korstna hind ja jagada kasutus aastatega pole see sugugi kallis ,aga kordades ohutum.

katuserobi kirjutas:Pole ju tegemist õliküttega nagu teema alguses kirjas.Õlisuits on küll väga söövitav.Kondensi aga ei tohiks lasta tekkida üldse, sest see tekitab ka muid probleeme.Kuiv toru küll rostetama ei saa minna.On ju neid raudkorstnaid palju tänaseni kasutuses siin, seal. Roostevaba igatahes parem, sellest võiksid paljud asjad olla kui hakata mõtlema .

Tegemist ei ole jah õliküttega ja ei saa ka kunagi olema Mis siis veel juhtub kui kondens tekib? Peale selle et toru hakkab seest roostetama? Olen näinud väga palju 4-st metallist tehtud korstnaid, väga suuri 120 korteriga majade gaasi katlamajadelgi on tavaliselt metallist 4 mm seinaga toru ja vill ümber ja katte plekk peal, toimib juba viimased 11 aastat, mingeid probleeme ei ole. Kõik tehti vastavalt nõuetele ja projektidele . Samuti tegi sõber kaks aastat tagasi elades kortermajas viimasel korrusel, lamekatusega majas ja viis katusest läbi ja nüüd toas ilusti kamin olemas. Kõik toimib ja korteriühistu on laenugi võtnud ja on olemas kindlustused jne. Minul tuleks ta siis ühes tükis 4-5 m ja sellest jääks siis umbes 1,5m keskelt sellisesse kohta mis koguaeg silma all ei ole. Ülejäänud oleks siis katusest väljas ja alumine osa katlamaja laest väljas. Sealt katlani paneks juba ühekordse toru, vahepeale paneks kolmiku, et saab ka alt kortna lahti võtta ja täies pikkuses jälgida mis sees toimub ja näiteks ka puhastada hea. Katlast tulevale ikka tahmaluugiga põlv ka, et igalt poolt pääseda puhastama. See kolmiku asi veel hea et panen alla pimeda ette ja kondens tekib siis sinna luugile ja samas katlast tulev suit mis ei ole veel maha jahtunud kuivatab selle põhja ilusti ära. Aga siit veel küsimus, et kuidas kogu seda kremplit kinnitada ja et ta suure tuulega kolisema ei hakkaks?
Ja mida kasutada välimise katte plekina? Kas sinna keerata torru mingi värvitud plekk ja neetida või mõni õhukese seinaga toru?

Ma oleks pigem gaasikatlaga skepiline, selle raudtoruga, sest sealt väljuv suits on väga leige ja tekib paratamatilt kondens( õnneks pole seal jälle sellist tahma ...), seal peaks olema kohe kondensi ärajooksutoru kanalisatsiooni, aga see selleks.
Mina olen ise kinnitand lattide abil kiviseina külge ja siis kinnitand seina plekist vinklid, mõlemale poole toru, nii, et jääb parasjägu ruumi soojustusele.Pärast aga katan sobivate plekist kaartega, mis kinnitan plekivinklite külge neetide või kruvidega. Selliseid katteplekke aga saab tellida igast väiksemast plekitöökojast, kus on pleki kumeraks valtsimis pink.

Uurisin pisut seda asja mis puudutab kindlustsuse asja, ehk, et kas kindlsutused lubavad teha niimoodi ja tulemus: Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt kinnitatud tuleohutusnõuded metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri kohta. Metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri sisekesta võib teha happekindlast 1-4mm pakusest roostevaba terasest või 4mm paksusest mustast terasest või malmis.
Metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri eri kestade vahele paigutatakse kuni 60kw kolde soojusvõimsuse korral kogu pikkuses 50mm ja 60-120 kw kolde soojusvõimsuse korral 70 mm kahekordse mittepõleva soojaisolatsiooniga(ülemine kiht katab alumise liitekohti) ning plekist väliskestaga.
Sellised on nõuded ja kusagil ei ole kirjas, et peab omama certifikaati jne M.O.T.T.

navigator kirjutas:... või 4mm paksusest mustast terasest või malmis...

Kindlustused on teinud julge lükke. Mina malmist seda küll mingil juhul ei teeks. Olen ühe malmkorstna umbes 30 aastat tagasi lõhki kütnud. Jutt ei ole väiksest praokesest vaid suurest lõhest.

Saarlased leiavad pommidega kella,siis köigepealt teevad pommid kahjutuks!Sa motamees räägi lähemalt seda,kui sa noor mees olid ja pioneerpliiti kivisöega kütsid,niiet terve Kingisepa haises.

Vaevalt neid malm torusid isegi võtta kuskilt oleks ( ja vaevalt keegi katla ahjus samakat suudab ajada, et torud lausa lõhki saaks minna )

Mis on kättesaadav malmtoru? Vanasti oli selleks veetrassi või kanalisatsioonitrassi toru. Ei tea mina, kumma ma neist korstnaks sättisin.
30 aastat tagasi olid vannitoa ahjud sellised, millel all oli bursuika ja peal oli korstnalõõriga kõrge veepaak. Ahi käis otse vanni kõrval, küttis vannituba ja kohe veepaagi küljes oli segisti. Just sellele vanniahjule ma malmtoru korstnaks pääle sättisin ja mõtlesin, et nüüd on küll igavene. Ei olnud. Plekktoru oleks palju kauem kestnud.

navigator kirjutas:Uurisin pisut seda asja mis puudutab kindlustsuse asja, ehk, et kas kindlsutused lubavad teha niimoodi ja tulemus: Eesti Kindlustusseltside Liidu poolt kinnitatud tuleohutusnõuded metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri kohta. Metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri sisekesta võib teha happekindlast 1-4mm pakusest roostevaba terasest või 4mm paksusest mustast terasest või malmis.
Metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri eri kestade vahele paigutatakse kuni 60kw kolde soojusvõimsuse korral kogu pikkuses 50mm ja 60-120 kw kolde soojusvõimsuse korral 70 mm kahekordse mittepõleva soojaisolatsiooniga(ülemine kiht katab alumise liitekohti) ning plekist väliskestaga.
Sellised on nõuded ja kusagil ei ole kirjas, et peab omama certifikaati jne M.O.T.T.

1. Elu on ju näidanud, et kindlustusfirmad on ühed suured kavaldajad. Nende äri edu saladus, tundub, kavaldamises seisnebki.
2. Euroopa Liidus kehtib nõue, et ehitamisel peab kasutama CE materjale. Vaevalt, kõnesolev valdkond on erand.
Eesti on EL liige. Kehtivad seega EL nõuded. Kui läheb välja maksmiseks, küll siis leiavad põhjuse, miks mitte maksta.
3. Minul pole head usku jalgratta leiutamise mõttesse, kui häid jalgrattaid küllalt saadaval.
4. Maja ja elu on liialt kallis selleks, et niisuguseid eksperimente korraldada. Parem valiks kallima aga kindla tee.

Kuna mul abikaasa kindlustusguru , siis sinu sellealaseid punkte arvustama ei hakka, küll aga olen teiste osas just sama meelega, et kui korsten on see kus peab koonerdama on peale eelarve ka mujal augud.

Vot sellepärast lähevadki inimestel kes ise oma peaga ja kätega midagi ei suuda välja mõelda, katlamajad ja muud ehitused kosmilistesse summadesse. Lugedes siin kuidas tahkekütte katlamaja seadmete maksumus on 80 000 plus 30000 töö raha. Olge inimesed mõitslikud. Olen korjanud palju hinnapakkumisi, saanud ühe ja sama margi katla ja põleti maksumusteks 37000 - 72000 eeku. ehk kui telliksin mngi korraliku firma teenuse kogu asja üles panema, siis tõmmatakse mul juba seadmetega nii palju lohku et endal hakkab häbi. Ja usun et seda on väga paljudega tehtud kes ise ei vaevu natuke asja uurima. Sama on ka elektritöödega ja sama on ka vee värgiga. Olen selliste asjade pealt palju raha kokku hoidnud ja siiamaani rahul ja ilma probleemideta. Korstna koha pealt veel nii palju, et eestis ühe korstnaid tootva firma juhil ja tema 3-l töölisel on samuti tehtud katlamaja korsten mustast terasest. Aastaid juba töös ja midagi ei ole juhtunud. Kumb siiski on tuleohtlikum: kas toru ühes tükis või toru mis pannakse kokku juppidest??? toru olgu ta siis roostevaba või mitte läheb sama kuumaks kui must teras. Kogu katlamaja ehitan vastavaid lubasid omades ja seadistama hakkab seda ka vastav firma. Eelarves auke ei ole aga ei ole nii rikas, et mõne inimese ahnus kinni maksta niisama lõbu pärast, selle raha eest pigem
Sovitan teile ka!

Palju tött. Kõike saab teha ise, sest samad eeskirjad on kõigile.
Katlaterasest torud (mustad) pole sugugi sitemad kui kroomitud roostevabad. Ei pea see korsten küll olema ühes tükis...milleks?

EL tohibki vaid CE märgistuse aluseks olevat kaupa müüa.
Mu pinginaaber, kes inkassomehest läks kindlustuse müügiagendiks ütles mulle peale töövahetust, et jah, meie kindlustusfirma leping on tehtud reeglina selline, et tüüpkasutaja jääb kaotajaks alati kui vaja. Loomulikult alustame füüsiliselt CE märgi puudumisest, kuid on muidki asju.

Kalvis, sul ei ole pinginaabriga vedanud
Minul on kodus kindlustusspetsialist nii pika staaziga, et ei usuta kui ütleksin ja tema vaid muigab sinu pinginaabri jutule. Aga eks see pinginaabergi tahab keegi olla Mis firma sellisele tööd pakub

See põhjanaabrite oma, Sampo oli vist (või nordea)

...või IF
Sellise suhtumisega ta ka seal karjääri ei tee. Kindlustuses on kordades raskem kui arvatakse ja nõrgad pudisevad kärmelt. Määritakse teenistuse eesmärgil kliendile kaela ülisoodne leping, mis ei sisaldagi peaaegu et midagi ja selle asemel , et kaasa mõelda rõõmustab klient vaid "omameheliku" sooduka üle