Ehitusfoorum

Tere.
Mure siis järgmine. Käsil katusealuse väljaehitamine ja soojustuseks kasutatud kivivilla. Majal juba enne plekk katusel ja sarikad palkidest.Sarikate peal lauad nende peal mingi paber ja siis plekk. See siis eelmiste elanike poolt. Nüüd siis juurde pandud sarikate vahele tuultõke distantsiga. Siis sai sarikatele peale kasvatatud et 150 villa vahele mahuks. Seal peal aurutõkkepaber ning siis 50x50 karkass kipsile. Nüüd aga hakkasin kahtlema kas soojustust piisavalt. Ja mõtlesin sinna kipsi karkassi vahel e veel 50 peno panna ning vahed makroga kinni.
Kas väga rumal mõte?
Laega sama plaan. Lae peal 200 villa ja selle peal tuuletõke.

Võiks olla kokku 30cm villa. Vahtplast ja vill on sama soojustakistusega. Jäik vahtplast on pigem problemaatilisem, kuna puitmaja võib aja jooksul liikuda ja vahtplaatide liimühendused lahti rebida. Aurutõke võib paikneda seestpoolt arvestades kuni kolmandiku soojustuse kogupaksuses. Aurutõkkepaber on "teoreetiliselt" aurutihe. Lisa seespool veel 10cm villsoojustust koos korraliku aurutõkkekilega, ja kui saad, eemalda varempaigaldatud paber, kui ei, las ta olla seal.

Muuseas, on olemas ruumisäästlik lahendus peegeldava isolatsioonimaterjali näol, vt Pärnu Kaluri müüdav 14mm Aluthermo, endal on sellega positiivne kogemus. Nõuab mõlemapoolset õhuvahet 25mm, vastab ca 200mm villale.

rein113 kirjutas: Muuseas, on olemas ruumisäästlik lahendus peegeldava isolatsioonimaterjali näol, vt Pärnu Kaluri müüdav 14mm Aluthermo, endal on sellega positiivne kogemus. Nõuab mõlemapoolset õhuvahet 25mm, vastab ca 200mm villale.

Nii et lööme seina ainult selle 14 mm. "vaibakese" ja saame sama U-arvu kui 200 mm. villaga. Kas südametunnistus vaevama ei jää kui sellist jama teistele soovitad.
http://www.parnukalur.ee/sisu/ehitus/al ... vustus.pdf
Kui üldse seda "imelist" materjali kasutaksin siis sisemise aurutõkkena aga selleks on ta liiga kallis (~10 eur/m2.). Mujale seda panna küll ei julgeks.

"ott1"
See sisemine 50 mm. peno midagi halvemaks ei tohiks teha. Mina igatahes paneks.

ott1 kirjutas:Sarikate peal lauad nende peal mingi paber ja siis plekk.

See lahendus on küll kahtlane sest see mingi paber vaevalt küll vastab aluskattele esitatavatele nõuetele. Kui pleki alla tekib kondents ja see tilgub paberile siis ilmselt varsti see paber laguneb ning kondents tilgub soojustuse sisse.

....lisaksin küsimusi juurde.

1. Millise plekkkattega täpsemalt tegu?
2. Kas plekk on kohe paigaldatud selle nn "paberi" peale? t

Plekiks siis tavaline kiviprofiil. Ja plekk otse selle paberi peal. Niiskus ja vesi sellele paberile küll siiani midagi teinud ei ole. See selline tundub nagu kergelt õline paber millel mingi armatuuri laadne niidistik sees. Aga paberil kohati vahed sees.

Nii, et siis peno seina ja sinna veel aurutõkkepaber peale???
Villa 100 juurde ei mängi välja sest ei taha nii palju ruumi kaotada.

ott1 kirjutas:Plekiks siis tavaline kiviprofiil. Ja plekk otse selle paberi peal. Niiskus ja vesi sellele paberile küll siiani midagi teinud ei ole. See selline tundub nagu kergelt õline paber millel mingi armatuuri laadne niidistik sees. Aga paberil kohati vahed sees.

Siis on kahjuks selle maja katuse ehitanud veel suuremad"meistrid" kui selles teemas

viewtopic.php?f=12&t=15895&p=76644#p76644

Sellise katuselahenduse alla küll ei maksa kapitaalset katuslage ehitada. Kui katus lekkima hakkab, siis ennem ei pruugi seda avastada, kui vesi juba toas ja siseviimistlus rikutud. t

See lahendus tundub küll väga vale. Pole veel kohanud aluskatte funktsiooniga paberit. Tee nüüd kindlaks millega on tegu, pane pilt või leia paberilt mingi nimi ülesse. Kahtlaselt lõhnab tselluvilla aurutõkkepaberi või mõne muu aurutõkkepaberi moodi see asi ning antud kohas on tegu väga vale asjaga. Kui just Te praegu paberit mõne diffuusse kangaga segi ei aja. Sel juhul tuleks soojustus otse kanga vastu panna. Samas kui plekk otse kangal ilma tuulutuseta, siis jällegi jama.
Tundub, et praeguse jutu järgi on valikuid kaks:
1. Paigaldada aluskate, tuuletõke, vill,aurutõke, viimistlus.
2. Paigaldada nn "hingav" aluskate ja sinna otse vastu vill. Saad 5cm lisaruumi villale. Muidugi järgida, et plekile jääks nõutud tuulutus.
Igaljuhul tuleb see paber eemaldada kui tegu mingi aurutõkkega seal pleki all, pikka vastupidavust sealt loota pole.
Peno paigaldamisel pole erilist mõte, sinna võid panna ka ilma aurutõkke lõhkumise/uue panekuta lisa 50mm villa ja aurutõket peale pole vaja.
Enne kui midagi lõhud ja teed, siis oleks hea teha kindlaks praegune TÄPNE konstruktsioon !

Ideaal peaks olema:
plekk-roov-tuulutus-aluskate-tuulutus-tuuletõke-soojustus-aurutõke-viimistlus
või
plekk-roov-tuulutus-"hingav"aluskate-soojustus-aurutõke-viimistlus

Igatahes midagi kapitaalselt seal praeguses seisus kinni ehitada tundub ülim lollus.

Rokikas, tunne huvi Pärnus Pühavaimu 20 hoone katuslae vastu, leiad selle hoone kohviku Mahedik järgi. Samuti olen Aluthermot minu enda kodus kasutanud, lisaks väljaspool täiendava 100mm kivivillaga. Kui huvi, siis jagan lahkesti kogemusi, aga siin niisama, ilma asjast täpsemalt teadmata, ära lahmi.

Ja täiesti tõsiselt väidad et kui löön selle seina/katusele siis saan sama soojapidava tulemuse kui 200 mm. villa kasutades. Ja sul kodus siis selle seina/lae soojapidavus vastab 300 mm. villaga soojustamisele (Võluvaip + 100 villa).
Ole kena ja seleta kuidas see peale "teleturu" ka reaalsuses võimalik on.

Ei viitsi siin jälle teooriasse laskuda (sellega teemat risustades) aga nende materjalid "tehnilised näitajad" pole minu arust üks ühele võrreldavad. Ühel puhul tegemist liitmaterjaliga, teisel puhul homogeense materjaliga. See spekulatsioon tuleb firma tunnustusvajadusest .
Imelik.

Kusjuures teema alguses on kirjas, et pleki all paberi järel ei ole mitte kohe vill, vaid tuulutuvahe ja tuuletõke! Seega ei tilguks vesi, juhul kui paberist läbi imbub, otse villa, vaid tuuletõkkele. Ei ole ise küll eriline asjatundja, aga kui katuse kalle on "piisav", siis ei tilgu sealt pleki küljest ehk oluliselt alla midagi, kuigi kiviprofiil muidugi paras konarlik, et tekivad väiksed tilkumisnurgad. Samas tuuletõkkest kuivab kenasti välja ja ega seda kondentsi nüüd nii palju ka ei teki.

Milleks teha pooletoobilist lahendust, kui hetkel konstruktsioon avatud ja vead on hõlpsasti likvideeritavad ? Minu silmis on kinni ehitamine paras jama praegu. Muide plekk võib ikka paras vihmasadu olla. Arvatavasti aasta, kahe , viiega ei juhtu midagi, aga kas maja ehitataksegi viieks aastaks ? Pärast lõhu ja lammuta kogu maja maha mõne euro sajalise säästmise pärast. Mõttetu.

Kahjuks konstruktsioon ei ole enam avatud. Kuni sisemise aurutõkkeni on kõik paigas.
nüüd jäänud kipsile karkass ja küsimus oligi kas sinna karkassi vahele veel penot tohib või mitte? Sinnamaani kui konstriktsioon veel lahti oli siis küll kuskil vett ei näinud.

Tohib.
Kui selle katusekonstruktsiooniga peaks probleeme tekkima siis avastad selle üpris hilja. Kõigepealt peab see paber järgi andma, siis mingi aja pärast tuuletõke (sõltub ka milline see täpsemalt on), seejärel pääseb see kondentsvesi soojustusse ja see võib tekitada "elutegevust". Nähtavaks võib kõik see saada alles siis kui on juba suurem pahandus majas.
Samas võib ka kõik suurepäraselt toimida ning probleeme ei teki.