Maaküttepumpade tähtsad näitajad

[Andvari]

Tere. Milliseid pumba näitajaid tuleks võrrelda ja tähtsaks pidada, kui hakkad maaküttepumpa ostma. Tänud!

[Veikko]

Tähtis teada missugusesse keskonda pumba paned kas uude või vanasse majja. Kui tead keskonda ja olusi siis saab välja arvestada seadmete vajaduse ja aastase küttekulu.

[Andvari]

Pidasin silmas rohkem pumba enda parameetreid - müratase, elektritarve jne. Mis peale nende kahe võiks veel tähtis olla? Loomulikult tuleb arvestada m2 ja muu sellisega, aga just pumba enda parameetreid, et saaks võrrelda pumpi omavahel.

[Veikko]

Kas pump läheb uuele ehitatavale majale ja projekteeritakse koos küttesüsteemiga või ühendatakse olemasolevasse süsteemi mis ei ole projekteeritud ja välja ehitadud maakütte pumbaga kütmiseks. Palju võtab pump elektrit saad ise välja arvestada kui palju kulutab sinu maja sooja siin foorumites pikalt juttu olnud. Kvaliteetsetel pumpadel puudub müraprobleem.

[Andvari]

Jah olen nõus, et pumba energiatarve sõltub konkreetsest majast, küttesüsteemist kuid kindlasti ka konkreetsest pumbast endast! Kas maaküttepumpadele ei märgita energiaklsse peale? Nagu näiteks külmappidel ja pesumasinatel? Ja ei ole nõus sellega, et pumpadel pole müratasemega probleeme. Olen vaadanud neid parameetreid ja müratase on erinenud kuni 2 korda! 30db või siis 55db ma ei oska küll nüüd öelda palju see kõrvaga tunda annab, aga vahe on märgatav.
Läheme siis konkreetsemaks, kuna sa näid vajavat täpseid andmeid. Planeeritav pump läheb uusehitisse, mis on projekteeritud ja ehitatud soome ehitusstandardite järgi, ehk välisseinte soojustus ei ole mitte 20 cm vaid 25 jne. Maja köetav üldpind on ligi 160 m2. Ja soojuskandateks on radiaatorid osaliselt ka põrandaküte ( vannituba ja esik ). Misk mulle see müratase nii tähtis on: Sellepärast, et eraldi pumbaruumi ei ole.

[Veikko]

Kui maja soojustus on 25 villa siis see küll midagi erilist ei ole. 25 mm penoplasti oleks hea. Kui pumbaruumi ei ole siis on natuke jama, kas tõesti uut maja planeerides ei saanud kasvõi 4 m2 tehnilisele ruumile ette näha. Avatud ruumis on kindlasti probleem olemas müra suhtes. Pead mingi helikindla katte siis sellele peale panema.

[Andvari]

Veikko ma tean seda ise ka mis sa kirjutad! Ma sooviks siin vastustes näha konkreestseid pumpade parameetreid nagu öeldud müratase, siis võiks veel olla seal kasutegur selles nimistus. Et mida peaks võrdlema, kui pumpa valida.
Ma ei tea äkki peaks vaatama, et pumba kompressor oleks mingit kindlat tüüpi ja midagi selles laadis. Et valida välja pumba parameetrite järgi kõige parem pump.
See, et kas ma panen selle nüüd puukuuri või ülihästi soojustatud majja see on juba mu enda asi. Pumbad ei ole ju võrdsed - ühesugused. See, et ma panen pumba ülihästi soojustatud majja ei tee sitast pumbast head pumpa ja vastupidi.
Nii et Veikko too palun välja kindlad pumpade tegurid, mitte ära aja ümmargust juttu.
3 tegurit olen juba ise maininud. Noh hind võiks ka ju olla selles nimistikus, aga see ei ole primaarne.

[rokikas]

Kui su maja vastab nendele nõuetele http://www.finlex.fi/data/normit/34163- ... 221208.pdf siis on sul eestimõistes päris hea soojuspidavusega maja.
Küttekulu + soe tarbevesi ~140 - 150 kwh/m2./a.(http://www.energiatehokaskoti.fi/perust ... ohjearvoja) * 160 m2. = 22400 - 24000 kwh.a.
Kas selliste kuludega majas tasub maakütet paigaldada on iseküsimus aga ehk oled selle omale selgeks arvutanud ja selle põhjal ka otsuse teinud.
Eks oma maja soojusvajaduse näitajate põhjal saad teha esmase selekteerimise millised seadmed sulle sobivad. Seejärel võrdled nende seadmete kasutegurit (COP) sinu soojusvajadusi ja maakollektori eripärasid arvestades. Lõpuks valid parimate hulgast kõige vaiksema seadme.
Kui hind ka mängu tuua siis tuleb leida mingi kompromiss hinna/kasuteguri/müra vahel. Vaata ka garantiiaja pikkust ja mille kohta see täpsemalt kehtib. Seejuures oluline ka müüa ajalugu ning jätkusuutlikus (kas 4 aasta pärast see firma tõenäoliselt veel tegutseb).

Kui maja soojustus on 25 villa siis see küll midagi erilist ei ole. 25 cm. penoplasti oleks hea.

Eeldusel et tuuletõke/vill/aurutõke on korrektselt paigaldatud siis mis eelis on penol.

[Andvari]

Kasutegurist oli juba juttu on veel ehk veel midagi? Kuna maja on 2 kordne ja 2 korrusele ei hakanud küttekollet ehitama, sellest siis maakütte mõte. Esimesel korrusel mul ahi ja pliit soojamüüriga. Mingi idee oli lisada veel päiksepaneelid ja süsteem, et kütaks ehk sellest tuleva soojaveega ülemise korruse kõik 4 tuba ja halli ära. Ja kui võrrelda nüüd seda aega, kui esimesed maaküttepumbad meile jõudsid ja praegust aega, siis hind on väga kõvasti langenud. Nii et süsteemi tasuvusaeg on oluliselt lühenenud selle tõttu. Maakollektori tüübi valimisega probleeme pole. Maad on nii et tapab, ainult veekogu pole ligiduses, samas saan tiigi teha kui tahan.

[rokikas]

Kuna maja on 2 kordne ja 2 korrusele ei hakanud küttekollet ehitama, sellest siis maakütte mõte. Esimesel korrusel mul ahi ja pliit soojamüüriga. Mingi idee oli lisada veel päiksepaneelid ja süsteem, et kütaks ehk sellest tuleva soojaveega ülemise korruse kõik 4 tuba ja halli ära.

Kui puhtalt rahale mõelda siis selline päikesekütte süsteem mis oleks võimeline ka kogu talve seda 2. korrust kütma maksab niivõrd palju et ei ole tasuv. Pigem võiks planeerida et päike kütaks kevad/suvi/sügis tarbevett ja kui jääb üle siis aitaks ka küttesüsteemi. Kui plaanid kasutada ka regulaarselt ahju/pliiti siis see vähendab veelgi maasoojuspumbale langevat koormust ja sellega pikendab tasuvusaega.

Ja kui võrrelda nüüd seda aega, kui esimesed maaküttepumbad meile jõudsid ja praegust aega, siis hind on väga kõvasti langenud. Nii et süsteemi tasuvusaeg on oluliselt lühenenud selle tõttu.

Kui oled omale sellise arvutuse teinud siis võiksid selle ka siia riputada. Oleks päris huvitav näha.

[Andvari]

Ma ei ole seda tasuvusaega nii põhjalikult kalkuleerinud. See sõltub nii paljudest asjadest. Peaks enne paika panema milline pumb ikkagi osta. Selle pumba parameetrite alusel saaks siis välja arvutada konkreetselt kasutades maja energiatarvet, soojapidavust. Üks asi mis pikaajalisi prognoose raskendab on elektrihinna tõus. Kui ma hakkasin neid asju uurima juba siis kui esimesed pumbad eestisse tulid, siis oli 2 momenti, mis panid natuke pidurit. Esiteks pumba suht suur maksumus mingi 150000 eeki praeguse umbes 50000-60000 juures ja garantiiaeg, mis oli üldjuhul 5 aastat. Kui ma ei eksi, siis praegu pakuvad osad firmad mu teada juba 10a. garantiid pumbale. Aga jääks ikkagi teema pealkirja juurde. Et nimestik siis praegu:

Kasutegur
Energiatarve ( elektrikuluklass )
Müratase

[rokikas]

Esiteks pumba suht suur maksumus mingi 150000 eeki praeguse umbes 50000-60000 juures ja garantiiaeg, mis oli üldjuhul 5 aastat. Kui ma ei eksi, siis praegu pakuvad osad firmad mu teada juba 10a. garantiid pumbale.

Ehk tood mõne lingi kus sellise hinnaga ja garantiiajaga maakütte pumpa saab.

Üks asi mis pikaajalisi prognoose raskendab on elektrihinna tõus.

Olen märganud et prognoosides kasutatakse tihtipeale 3 % hinnatõusu aastas. See olenemata millisest energiakandjast on jutt.

Aga jääks ikkagi teema pealkirja juurde. Et nimestik siis praegu:
Kasutegur
Energiatarve ( elektrikuluklass )
Müratase

Eeldad et keegi sõltumatu (mitte maakütte müüja) inimene aimamise teel teeks kindlaks sinu majale sobiva pumba võimsuse ja sobiva hinnaklassi. Seejärel otsiks netist neile eeldustele vastavad seadmed ning koostaks sinu soovidele vastava põhjendatud edetabeli. Arvan et natuke palju tahetud.
Tee ise kõigepealt kodutöö ära ja siis ehk saad ka asjalike kommentaare sinupoolt tehtud nimekirjale.

[Andvari]

Ma ei tea, kas ma väljendan ennast halvasti, et minust aru ei saada. Ma ei palu, et keegi konkreetselt paneks paika millist pumpa mul vaja on (st. kw jne). Sooviks teada pumpade üldisi parameetreid mida tasuks võrrelda omavahel, kui plaan soetada maaküttepump. Lisaks võiks ära tuua, kui keegi teab, näiteks mingi kindel tüüp/mark kompressor mida tasuks osta, mida mitte? Mingid tüüpvead erinevatel pumpadel?
Üldjuhul kodulehtedel ei ole hinda väljas ja peab eraldi hinnapäringu tegema.
Aga mõned kohad ikka on kui otsida:
http://www.bestair.ee/et
http://www.citykliima.ee/index2.php/2/59
Kõige odavam kogu kupatus, mis mina leidsin: pump+kollektor+paigaldus http://www.ecoheat.ee/est/index.php?page=about
Ma ei ole täpsemalt süvenenud nendesse pakkumistesse. Samuti arvan, et kui hinnapäringuid teha, siis on võimalik veel odavamalt saada, kui nendel lehtedel kirjas.
See praegune nimekiri on lihtsalt need tegurid mida ma erinevate soojuspumpadel võrdlema asun, kui ostmiseks läheb.

[Veikko]

Kasutegur - eesti keskmine peaks olema 2,5-3
Energiatarve - sõltub maja soojustusest, omaniku soojavajadusest, aga kui teed maja energiakulu 70 kw m2 aastas siis on väga hea.
Müratase[/quote] - kirjas kõikidel seadmetel tehnilises dokumentatsioonis. Ka sõltub see asukohast kuhu pannakse ja kas seal ei ole müratekitavaid, võimendavaid tegureid.

Aga aru ma ei saa mis soome projektid, uued majad jne, aga alles nüüd mõeldakse küttesüsteemile kui sisetööd käivad nii ehitatakse maju võõrastele ja müükideks.
Üleültse said ka lõpuks ise aru et sinust ei saa teised aru, sinu küsimustele ei ole võimalik vastata kõrvalseisjal.

[Andvari]

Jah viga selles ongi, et algselt ei olnud planeeritud maaküttet. Olen täiesti nõus, et nii ei ehitata.
Küsiks siis nii, et mida sa ise veel võrdleks Veikko, kui endale pumpa ostam lähed? Äkki nii on lihtsam vastata.

[Veikko]

Jah viga selles ongi, et algselt ei olnud planeeritud maaküttet. Olen täiesti nõus, et nii ei ehitata.
Küsiks siis nii, et mida sa ise veel võrdleks Veikko, kui endale pumpa ostam lähed? Äkki nii on lihtsam vastata.

Kas sul maad jätkub ca 800 meetrit kollektori jaoks. Mina sinu asemel ikka leiaks need 4-6 m2 majas ruumi soojuspumba ja vajamineva armatuuri jaoks siis kukub ära kohe müraküsimus. Enne pumba valikut teeks teoreetilised arvestused energiavajaduse kohta otsi abi http://www.tuit.ut.ee/171975 . Pumba valik juba pärast teoreetilist analüüsi ja ainult kvaliteetsed brändid. Uuri mis pumpasi kasutatakse põhja soomes kui seal heas siis siin ülihea.

[kanapea]

Jah viga selles ongi, et algselt ei olnud planeeritud maaküttet. Olen täiesti nõus, et nii ei ehitata.
Küsiks siis nii, et mida sa ise veel võrdleks Veikko, kui endale pumpa ostam lähed? Äkki nii on lihtsam vastata.

Kas sul raha on ,et maasoojuspumpa osta? See on üks tähtsam küsimus.Järgmiseks kui palju sul on seda. Selle järgi ka kvaliteet pumba paigaldusele(kas odavamad või kallimad materjalid).

[ei mäleta]

Jah viga selles ongi, et algselt ei olnud planeeritud maaküttet. Olen täiesti nõus, et nii ei ehitata.
Küsiks siis nii, et mida sa ise veel võrdleks Veikko, kui endale pumpa ostam lähed? Äkki nii on lihtsam vastata.

Kui eraldi ruumi pumbale ei ole, siis on muidugi jama majas. Vali kui tahes vaikne pump, aga kuulma hakkad seda nagunii. Kompressor ja tsirk.pumbad tekitavad madalsageduslikku müra ja see levib igale poole. Mingil määral võib paigutusega müra levikut piirata ja palju oleneb sellest, mis vaheseinad ja vahelagi sul on.

Numbrite järgi ostmisel võid orkki lennata. Näiteks on mul kodus külmkapp, mis kirjade järgi ei tohiks rohkem müra teha, kui 39 dBA. Töötab tõesti vaikselt, kuid siiski on tema tegemisi-toimetus aeg-ajalt kuulda, eriti õhtuti, kui lapsed magavad ja maja vaikne. Maasoojuspumba paberites on mul kirjas üldse 31 dBA. Ei tea kus kosmoses Junkersi poisid seda mõõtmas käisid, igatahes müra teeb maasoojuspump tunduvalt rohkem kui seinaääres seisev külmkapp. Näiteks Nibe kirjutab oma pumpade müratasemeks 43 dBA ja see on juba tükk maad reaalsem number kui 31.

COPi numbritest vaata ikka selliseid numbreid, kus on tsirk.pumpadele kuluv energia juba arvesse võetud. Näiteks Nibe on üks selline firma, mis oma tehnilistes andmetes reklaamib COPi 5.0 ja rohkemgi, kuid selle arvutamisel pole arvesse võetud tsirk.pumpasid. Omal ajal proovisin Nibe müügimeestelt seda reaalsemat COPi numbrit välja uurida, aga seda ei osatud või ei tahetud öelda. Igatahes teada ma seda ei saanud. Samas Thermia, Junkers ja paljud muud tegelased ei karda inimestele reaalsemaid numbreid reklaamida, ehk COP 3.9 - 4.3 koos tsirk.pumpadele kulunud elektriga.

[maik]

Kui maja soojustus on 25 villa siis see küll midagi erilist ei ole. 25 mm penoplasti oleks hea. Kui pumbaruumi ei ole siis on natuke jama, kas tõesti uut maja planeerides ei saanud kasvõi 4 m2 tehnilisele ruumile ette näha. Avatud ruumis on kindlasti probleem olemas müra suhtes. Pead mingi helikindla katte siis sellele peale panema.

Minu tagasihoidlik soov oleks teada miks 25 villa ei ole midagi erilist aga 25 mm penoplasti oleks hea?

[Veikko]

Kui maja soojustus on 25 villa siis see küll midagi erilist ei ole. 25 mm penoplasti oleks hea. Kui pumbaruumi ei ole siis on natuke jama, kas tõesti uut maja planeerides ei saanud kasvõi 4 m2 tehnilisele ruumile ette näha. Avatud ruumis on kindlasti probleem olemas müra suhtes. Pead mingi helikindla katte siis sellele peale panema.

Minu tagasihoidlik soov oleks teada miks 25 villa ei ole midagi erilist aga 25 mm penoplasti oleks hea?

Joo vähem ja hakka ennast harima siis saada ka teada. Sinu puhul peab paika vanasõna - Üks loll jõuab rohkem küsida kui 10 tarka vastata.

[maik]

No ei saanudki ma vastust oma tagasihoidlikule küsimusele.(haridusest on puudu vist)Lugedes Veikko postitusi kütte-teemades, siis selgub kurb-tõsi-asi, et iga teine postitus on küsival toonil.
Olen kogu elu ennast harinud ja ei kandideeri kõige targemaks siin foorumisi, sest iga päev avastan midagi uut.
Smaili järgi inimest joodikuks sõimata? tundub, et sul on selja taga raske lapsepõlv.

[sashaobrok]

Ma joon rohkem ja tahan haritud olla. Mis vahe on 25mm penol ja 25mm villal?

[Andvari]

Sai siis valitud Vaillanti pump. Kuna tehti väga hea hinnapakkumine + 10 aastane garantii kompressorile.

[rokikas]

Kui sõjasaladus ei ole siis ehk kirjutad millised näitajad pumbal ja milline hinnaklass.

[Andvari]

Nii vastus siis rokikas küsimusele. Parem Hilja, kui mitte kedagi.
Pump on töös olnud nüüd novembri lõpust 2011.a.
Valitud sai soojuspump Vaillant geoTherm 8 plus. Pumba näitajaid saab igaüks ise vaadata netist.
Miks just see pump. Väga kõrge kasutegur kogu süsteemile!, väga vaikne. Põhiline: kompressoril 10 a. garantii, teistel osadel 2 a. + minu arust normaalne hind ( messihind ).
Tellitud said lisaks:
Paigaldustööd, materjalid, transport, kaughalduse internetimoodul vrnetDialog ja segusõlm põrandküttele. See segusõlm asendus küll nn. kahe multiboxiga.
Maakollektori materjalid, paigaldustööd 500 meetrit + maakollektori soojuskandja kontsentraat. Ühesõnaga kogu kupatus - ise ei teinud midagi , kuigi tagantjärgi oleks võinud ise maakollektori maha panna küll.
Kõik läks kokku maksma 8050 eurot.
See ei ole veel päris lõplik number kogu küttesüsteemile.
Kuna põrandaküttetoru eluruumidesse panna ei tahtnud sai tellitud radiaatorid.
Praegu olemas esimese korruse radiaatorid 5 tk. maksumus 900 euri. Sai valitud siledapaneeliga.
H-liitmikud + eurokoonused+ termostaadid + paigaldus kokku 197 euri.
Ja umbes 150m 20d alupextoru -150 euri. Toru vedasin igasse radiaatorisse eraldi nii sisend, kui väljund.
Lisaks põrandaküttetoru 16mm ( vannituba ja esik ) 100m. Hind 65 euri
Ehk kokku siis ca 1315 euri.
Ülemisele korrusele tuleb üks radiaator rohkem. Ehk kokku mingi 1500 euri.
Kogu küttesüsteem kokku siis 8050+1500+1315 = 10765 euri
Lisaks majas olemas ahi ja pliit soojamüüriga esimesel korrusel kokku maksid 4200 eurot.