Vesipõrandaküte + õhksoojuspump, andke nõu

[teet]

Tere,

uus ehitus, fibo sein, penoga soojustatud, 3 korrust:
I korrus 48m2
II korrus 48m2
III korrus 22m2

I ja II korrusel on paigaldatud õhksoojuspumbad. Neid kasutaks lisaküttena.

I korrusel põrandale oleks võimalik paigaldada 100mm peno ja selle peale veega põrandakütte torustik ja siis betoon, seda sooviks kütta veesärgiga kaminaga.

Küsimused vaevavad:

1. Millist põrandaküttetoru eelistada?
2. Kui suur peaks olema akupaak?
3. Millised vidinad aitavad mul ennetada/välistada keemist?
4. Kas loomulik- või pumbagatsirkulatsioon?
5. Kuidas saavutan olukorra, et torudesse suubub vaid 35-40C vesi?

Aitäh vastajatele.

[Tupsu]

See veesärgiga kamin on saatanast. Ära seda parem pane.
Peale ilusa elava tule (kui viitsid ikka regulaarselt klaasi tahmast puhastada) pole sealt midagi head oodata.

Kindlasti ei ole loomulik tsirkulatsioon normaalse vesipõrandakütte lahenduse korral võimalik.

[trebla]

Tere,

uus ehitus, ......

....I ja II korrusel on paigaldatud õhksoojuspumbad. Neid kasutaks lisaküttena.

I korrusel põrandale oleks võimalik paigaldada 100mm peno ja selle peale veega põrandakütte torustik ja siis betoon, seda sooviks kütta veesärgiga kaminaga.

Küsimused vaevavad:
......
Aitäh vastajatele.

Kas keldrit pole?

Oma kogemusest vana maja renoveerimisel mainiks järgmist;

100 mm peno betoonpõranda all on vähe. Arhitekt ütles hiljem, et tulnuks 200 mm panna. Mul on paekivivundament maast nii 50 cm kõrgusel, seal vahel kuiv liiv, siis 100 mm peno ja siis betoon, millel parkett. Kui põrandakütet sees ei ole, siis läheb põrand ikka talvel nii külmaks et peale astuda ei taha.
Võib-olla on seal külmasillad betoonpõranda ja vundamendi vahel, kuid siiski - kui võimalik, pane kahekordne peno alla.
Sõber tegi nii, et ümber perimeetri 2-3 (?) m laiuselt oli 150 mm, keskel 100.
No ma ei tea, peno ei maksa suurt midagi.

Sinu postitusest saab nii aru, et kamin peaks olema justkui põhiküte?
Jama - kamin on mõeldud iluasjaks! Esiteks on tema kasutegur korralikust ahjust igal juhul väiksem, ja kui sa terve talve oled pidanud puid kaminasse uhama, et sooja saada, siis ülejäänud aastal ei taha sa mingit tuld ilu pärast vahtida. Puht psühholoogiliselt. Kui tahad ikka puudega kütta, siis ehita ahi - ehk tänapäeval kaminahi - asi mis on algselt ahjuks mõeldud aga tänapäeval saab neid ka suure klaasuksega ja ajavad ka kamina asja ära. Või kui on vaja ikka miskit ekstravagantset tulekollet, siis ehita mõlemad - kamin ja ahi - mõni osav pottsepp oskab need äkki ka kokku ehitada.

Pealegi - sügisel-kevadel, kui väljas juba mõned plusskraadid, siis on heade õ-õ pumpade COP nii suur, et energiahind nendega tuleb odavam kui puud kehva kasuteguriga kaminas, seega on pigem need pumbad põhiküte ja kamin toetav asi. Isegi kui puid ise teed... arvuta, palju su tund ja sae bensiin ning amortisatsioon maksab?

Põrandaküttetorustiku panemine on mõistlik - ise jätsin selle omal ajal tegemata , nüüd kahetsen - võinuks küttekaabli kõrval ka toru maas olla, igasugu õ-v pumbad lähevad tasapisi odavamaks ja iial ei või teada, kuidas ka Gaspromil käsi väänata suudetakse. Mingil hetkel võib ka see soodsaks jälle osutuda. Miski tehniline ruuum peaks gaasikatla ja/või õ-v pumba jaoks olema - nood ei taha palju ruumi õnneks.

Kui tahad oma veesärgiga kaminaga jännata, siis lase käia, aga tee torustikud nii, et neid saab ka muude soojaveeallikatega ühendada. Kamina enese võid ju miskil hetkel välja visata, põranda uuestitegemine on aga suurem jama.

Veel - üldise energiahinna kallinemise juures lähevad tulevikus arvatavasti ka meil rohkem moodi päikesekütte soojaveepaneelid ja ka päikeseelektripaneelid. Nende ja nende torustike /kaablite jaoks oleks mõistlik paigutussvõimalused jätta, ei pea hiljem maja lõhkuma. Päikeseküttepaneelide torustikele pidavat ühest 100 mm hülsist jätkuma