Ehitusfoorum

Eelistan küttesüsteemidest puidukatlaid ja soojuse jagajana põrandakütet. Puit on alati hea hinnaga ja töö tegemine tervisele kasulik. Põrandaküte annab soojust ära võrdselt terves ruumis ja jalatallad on põrandal soojad. Aga probleem ongi selles, et kas on võimalik kasutada neid kahte asja käsikäes ja on see mõistlik. On kellelgi selliseid kogemusi?

Ja see kooslus töötab nagu iga teine korralikult projekteeritud ja väljaehitatud küttesüsteem. Kui töötegemine meeldib siis peab süsteemis olema lahja katel ja akupaaki ei ole vaja panna.

Ei saa seda süsteemi ilma akupaagita tööle. Mul on sõbral üsna suure maja taga Jäspi universaalkatel, mida enamuse ajast kõetakse õliga.
Töö tegemise huvides ta siis proovis seda ka vaikselt puudega kütta aga ilma akupaagita ei õnnestunud see kuidagi. Põrandad saavad oma soojuse kätte ja üle jäävat soojust pole korraga kuskile enam panna.

Ilma akupaagita saab tööle küll. Põrand ongi ju mingil määral akupaak. See ju tonnides palju rohkem, kui vette mahub. On ka pika põlemisega katlaid. Nii ehk naa on igal süsteemil omad probleemid.
Põrandakütte üks probleem näiteks on pikk üleskütmise aeg, kui oled kodust pikemalt ära olnud. Siis läheb ikka mitu päeva ennem, kui toasooja normaalseks saab.

Mitu päeva ? Eriti sitasti tehtud siis.

dumbuser kirjutas:Mitu päeva ? Eriti sitasti tehtud siis.

Nii ilusti õeldud.
Teadmata isegi kaua maja kütmata, mitme kraadi pealt üles kütta, ja kohe vastus olemas.
Tubli spetsialist.

Alla nulli vast ikka ei ole, sel juhul läheks vesiküttega toru ribadeks, koos põrandaga. Seega no heal juhul peaks kütma seda maja 23 kraadi võrra. Aga ma ei kujutua ette miks seda mitu päeva peab tegema ?

mina näen, et otseküttel ilma akupaagita pole sussutamisel mõtet. kütad kord päevas oma paagi ülesse ning põrandakütte segusõlm võtab ise vastava temperatuuri mida vaja. otseküttena peab istuma pidevalt väiksel lüpsipingil katla ees ning hagu peale loopima. pealegi kui põrandaküte võtab peale madalat temperatuuri (kuni 45c), siis mis saab siis kui põrandaküte ei tarbi kuid võimas laks on katlas?- keema läheb.

kütmata jätmisel on tõesti üles soojenemisel ajakulu kuni 24h põrandal endal. enda kogemustest kui põranda ning hoone temp on näiteks +10c, siis järgmiseks õhtuks on kindlasti põrand oma tempi saavutanud kuid oleneb hoonest, tuba mitte.

Püüdke aru saada ka Veikko irooniast töötegemise meeldimisest. Kui ikka meeldib tööd teha ja puid katla alla pilduda (seda siis pidevalt), siis sobib väga hästi ka akupaagita variant. Sel juhul ei ole ka tarvis automaatikaga segamissõlme. Katlakütja juba vaatab, mis temperatuurid teevad. Halupuidukatlamaju on küll ja veel, kus inimesed 24/7 istuvat katlamajas ja pilluvad halge alla. Juhul, kui temperatuurid lähevad kõik üles ja tekib keemamineku oht, siis pannakse õhuklapid kinni, kui see ei aita, hakatakse isegi veega tuld kustutama. Aga kogenud katlakütja juba teab, mis ilmaga, kui palju tuleb puid alla pilduda ja mis asendis peab olema segamissõlme käepide.

xxNIMETUxx kirjutas: kütmata jätmisel on tõesti üles soojenemisel ajakulu kuni 24h põrandal endal. enda kogemustest kui põranda ning hoone temp on näiteks +10c, siis järgmiseks õhtuks on kindlasti põrand oma tempi saavutanud kuid oleneb hoonest, tuba mitte.

Ju mul siis mingi perversne asi on. Igas toas on oma kontuur ja kui maja on kolm päeva kütmata ning õhutemperatuur on umbes 10 kraadi siis läheb umbes 12 tundi, et toas oleks 23 kraadi. Kui tõesti läheb mitu päeva siis mina hakkaksin küll kuskilt viga otsima. Tegelikult saavutab üsna viletsa olukorra ka siis kui põrandakütte puhul on pool tuba mingeid täispinnaga põrandale toetuvaid kappe ja voodeid täis.
Mis aga puidukatlasse puutub siis olen proovinud ja rohkem ei taha. Panin endale söekatla ja hetkel kütan üle kahe päeva. Ehk siis umbes 20 minutit läheb katla juures. Puudega kütmisel läks umbes pool tundi ja pidi uue sületäie sisse laduma. Akupaagi kohta on kah juba kõik ära öeldud. Endal on pisike paak, kuna kelder on üsna madal ja väga niru ruumilahendusega. Ja pisike on ta seepärast, et kui kõikide põrandate kontuurid on lahti ja jahutavad katlast tulevat vett, ka siis suudab katel selle 1500 liitrit vett 90 kraadini ajada terve paagi ulatuses, kasutades kogu asja jaoks ühte katlatäit sütt. Ma ei väidagi, et see on igavesti hea lahendus aga minu jaoks hetkel kõige mõistlikum.

Kolme päevaga ei vajugi temperatuur 10 kraadini. Jutt käib kahest nädalast. Reguleerimine käib käsitsi ja ülesküttes ei hakka "igapäevaelu" reguleeringut rikkuma.
Kui kiiremini tahaks maja soojaks saada, siis peaks ju põranda üleloomulikult soojaks ajama.

motamees kirjutas: Kolme päevaga ei vajugi temperatuur 10 kraadini. Jutt käib kahest nädalast. Reguleerimine käib käsitsi ja ülesküttes ei hakka "igapäevaelu" reguleeringut rikkuma.
Kui kiiremini tahaks maja soojaks saada, siis peaks ju põranda üleloomulikult soojaks ajama.

Ei tule küll enda elus ette hetki, kus pole mitu nädalat keegi kodus käinud. Ja seda enam, kui tegemist on taolise katlasüsteemiga. Sellepärast jätta põrandaküte panemata on ikka absurdsus kuubis. Ja kui juhtubki mingi ime läbi, et tuleb minna mitmeks nädalaks eemale, saab ju naabrimehe või sõbra tuttava tellida, kes majas talutavat temperatuuri hoiaks. Toataimed tahavad ju vahel ka kastmist ja talutavat temperatuuri.
Ei hakkaks siin põrandakütte häid ja halbu külgi vast lahkama. Neid teemasid leiab siin foorumist küll.

OK, tegu oli küll üksiku juhtumiga aga tõi välja ikkagi mingid kitsaskohad.
Üks oli maja üleskütmine ja teine, et Dumbuseril oli täna sitt tuju.
Igast asjast saab midagi õppida.

omal ka millalgi selline süsteem vaja püsti panna. Kas akupaak on mida suurem, seda parem või on millegi järgi optimaalne see suurus?

Jämedalt on akupaagil minimaalne nõutav maht, st. kui katla topid sütt täis ja tarbid sooja vähe siis peab süsteemis olema vett niipalju, et vesi keema ei läheks. Kui keema läheb, pole just meeldiv asi. Sealt edasi võib paak suurem olla, asja mõte on, et mõni tahab ükskord korralikult kütta, et mitte iga paari tunni pärast tuld ei peaks uuesti alla tegema. Tavaliselt on akupaagi mahuks arvestatud, et külma talveilmaga üks kord päevas kütad. Edasine suurenemine ei anna enam majanduslikku efekti.
Nii et paagi suurusel on optimum olemas.

Kõige aluseks peaks olema siiski hoone soojuskaod. Sealt edasi tuleb katla ja akupaagi kooslus.

Motomehele. Põrandakütte suur inerts on ju niigi teada, mis sellest siin nämmutada. Samas töötab see inerts ju ka vastupidi. Kui ikka radikatesse enam sooja vett peale ei tule, algab hoone jahtumine, sel juhul on põranda temperatuur ca 20. Põrandakütte korral on aga põranda temp ca 27 kraadi. Ja sõltub nüüd põranda massist ja hoone soojuskadudest, kui pikk see inerts on. Igatahes ruumi temperatuur ei lange nii kiirelt.

Lammas kirjutas:...Motomehele. Põrandakütte suur inerts on ju niigi teada, mis sellest siin nämmutada...

Vabandust, ma enam ei tee.
Mis meelel, see keelel. Hiljuti just tegelesin selle maja üleskütmisega.

Hiid kirjutas:omal ka millalgi selline süsteem vaja püsti panna. Kas akupaak on mida suurem, seda parem või on millegi järgi optimaalne see suurus?

Ma arvan küll, et sul on õigus. Nimelt, kui igapäev palju kütta ei viitsi/jõua, siis võid ju ka poole paagist üles kütta. Vesi akupaagis läheb tuliseks ikka ülevalt alla, üpris kindla piiriga.

Mõtekas oleks akupaagi suurus ikka selline valida, mis vähemalt talvel jõuab ühe ööpäevaga maja soovitud soojuse peal hoida. Pluss sooja tarbevee vajadus. Kui on 2X suurem ei juhtu mitte midagi. Saad kaks päeva.
Suuremal akupaagil on see eelis, kui ka suvel tahad sooja tarbevett, siis ühe kütmisega saad rohkem e kauem(10..13 päeva korraga). Kindlasti on ka ökonoomsem kaks täit korraga kuumaks ajada, kui teist täit suht külma katlaga uuesti alustada. Loomulikult ülisuure majaga lähe mahud nii meeletuks

See siis
ainult eramaja katlakütja arvamus

taastaja

dumbuser kirjutas:Mitu päeva ? Eriti sitasti tehtud siis.

dumbuser kirjutas: Ju mul siis mingi perversne asi on. Igas toas on oma kontuur ja kui maja on kolm päeva kütmata ning õhutemperatuur on umbes 10 kraadi siis läheb umbes 12 tundi, et toas oleks 23 kraadi. Kui tõesti läheb mitu päeva siis mina hakkaksin küll kuskilt viga otsima.

Ons sul kivimaja vöi puitkarkassiga?
Motamehe kogemus käis kivimaja kohta, millel koos keldriga kokku kolm korrust, vundament 70 m2, maja oli jahtunud 2 nädalat, väljas -10 C. Ma küll ei sooviks möelda, mida betoon ja kivid selle kohta kostaksid, et neil temperatuuri 18 C kraadi 12 tunniga töstetaks.
Süsteemis viga ei ole, lihtsalt elementaarne kivi füüsikaline omadus, dumbuser.

Külaline kirjutas:Eelistan küttesüsteemidest puidukatlaid ja soojuse jagajana põrandakütet. Puit on alati hea hinnaga ja töö tegemine tervisele kasulik. Põrandaküte annab soojust ära võrdselt terves ruumis ja jalatallad on põrandal soojad. Aga probleem ongi selles, et kas on võimalik kasutada neid kahte asja käsikäes ja on see mõistlik. On kellelgi selliseid kogemusi?

Puidukatel + akupaak + põrandaküte/radikad täitsa tavapärane lahendus. Eks igal katlal omad kiiksud ning neid oskavad kõige paremini kommenteerida nende kasutajad.

Hiid kirjutas:omal ka millalgi selline süsteem vaja püsti panna. Kas akupaak on mida suurem, seda parem või on millegi järgi optimaalne see suurus?

Eks see eelkõige mugavuse/rahakoti küsimus vist ole. Mida harvem peab katelt kütmas käima seda mugavam. Samas mida suurem tünn seda kallim + kas on piisavalt vaba ruumi + mida suurem akupaagi välispind seda suuremad kaod.

overspeed kirjutas:Ons sul kivimaja vöi puitkarkassiga?
Motamehe kogemus käis kivimaja kohta, millel koos keldriga kokku kolm korrust, vundament 70 m2, maja oli jahtunud 2 nädalat, väljas -10 C. Ma küll ei sooviks möelda, mida betoon ja kivid selle kohta kostaksid, et neil temperatuuri 18 C kraadi 12 tunniga töstetaks.
Süsteemis viga ei ole, lihtsalt elementaarne kivi füüsikaline omadus, dumbuser.

Kivimaja on. ma paar nädalat pole kütmata jätnud aga on olnud juhuseid kus toas näitab kraadimõõtja umbes 10 kraadi, põrandal palja jalaga pikalt ei tahtnud olla. Ja ööpäevast oli küll, et seda asja normaalseks kütta. No las siis olla nagu on. Ma tean tegelasi, kes on nõus ka terve öö automootorit töös hoidma, et hommikul külmkäivitus mootorit ei rikuks. Temperatuur on kuskil -10 juures.
Aga kaua läheb aega, et 12 tundi/18 kraadi maja lagundama hakkab ? Ma tõesti ei tea.

Ma just sellepärast asjas kahtlengi, et kuna vesi keeb 90kraadi juures aga põrand nii kuuma ei taha, et siis kas on asjal mõtet nagu. Kas akupaagist tulevat vee temperatuuri on võimalik siis alandada ka või? Nii et põrandasse jõuaks max 45kraadine vesi? Kui paak on 90kraadist täis, saab ta siis sealt näiteks põrandast tagasitulevale 40kraadisele veele anda vaid 5kraadi.

Külaline kirjutas:... Kui paak on 90kraadist täis, saab ta siis sealt näiteks põrandast tagasitulevale 40kraadisele veele anda vaid 5kraadi.

Põrandast ei tule Sul 40 kraadine vesi tagasi ka. Siis on juba midagi valesti ehitatud.

Loomulikult saad valida vee temperatuuri. Põrandasse lastakse tavaliselt veel madalama temperatuuriga küttevesi.

Ma pole päris kindel aga pakun et kuskil 100 aastat on kindlasti suudetud kuumast ja külmast veest automaagiliselt õige kraadiga vettt kokku segada. See võlusõna on segusõlm. Ilmselt on ka muid nimesid. Raske uskuda, et see mingi põrutav uudis on. Hinna poolest peaks saama hakkama kuskil alates €50. Suuremad hinnad sisaldavad sellist tehnikat mis jälgib juba liskas väljaminevale temperatuurile ka seda, milline võiks see temperatuur olla erinevate ümbruses valitsevate olude puhul. Kui sa nüüd tõesti arvad, et keegi oma nädalaid seisnud maja puhul umbes 7 kraadini jahtunud põrandasse laksti 90 kraadise vee ajab siis see pole keelatud arvamus. Praktikas aga võib sel juhul tõesti igasugu jama juhtuda. Näiteks 70 kraadise veega põranda puhul oli umbes nädal aega raksumisi ja kriginaid, siis jäi vait. Kuna see pole minu põrand siis pole mul aimugi mis seal juhtunud on. Plaaditud põranda on ja välisel vaatlusel pole viga miskit, plaadid kah kinni veel. Ise olen piirdunud 36 kraadise veega ja pole miskit juhtunud.