Vundamendi alus!

[Inserihakatis!]

Tere!

Oleks üks põhimõtteline teema, mida sooviksin foorumi külastajatega arutada.

Kui võtta ette erinevate plokitootjate vundamentide standardlahendused, siis kui on kajastud sõlmel ka vundamendi alus siis on selleks killustikalus. Samuti on eramajade projekte vorpivate arhitektide tüüpsõlmel alati killustikalus.
Koolis (Tehnikaülikoolis õppejõud dotsent Valdo Jaaniso) õpetati, aga et see on väärlahendus, mis on väga sügavalt juurdunud Eesti ehituskultuuris. Jah tõepoolest killustikalus on vajalik siis kui ehitatakse välja ka drenaaz hoonele, siis on killustikalus hea dreeniv kiht. Samuti tuleb killustikalus kasutada pinnaste puhul, mis avatud kaeviku korral kaotavad oma loodusliku struktuuri (näiteks moreenpinnased).
Killustikaluse korral tuleb killustik kindlasti eraldada looduslikust pinnasest geotekstiiliga, sest vastasel korra väikse teraline pinnas kantakse lihtsalt veega ajapikku killustiku sisse ja see võib põhjustada vundamendi vajumeid.
Materjali (betooniga veekeskkonnas probleeme ei ole) seisukohalt ei ole drenaaz vajalik.
Mida siis kasutada taldmiku alusena?
Minu arust on parimaks võimaluseks oleks kasutada alusbetooni. Eemaldada kaevikust kõik lahtine looduslik pinnas ja valada madalaklassiliselt betoonist tasandusvalu.
Samuti on võimalus kasutada näiteks kruusa, mis on peeneteralisem kui killustik ja seega puudub ka loodusliku pinnasega segunemise oht.

Ootaksingi teema lugejatelt ja kaasamõtlejatelt erinevaid võimalusi, mida kasutaksite Teie killustiku asemel ja mida peaks tähelepanema alternatiivsete materjalide kasutamisel.

Insener

[Külaline]

Tere. Mõttekäik õige. Väiksed märkused. Dreen ei pea vundamendi taldmiku alt vett ära juhtima vaid dreeni kõrgus on taldmikupealsega ja seal asuva hydro kõrgusel. Dreen ei tohigi olla taldmikust allpool, kuna siis on oodata vundamendialuse pinnase uhtumine drenaazi . Kui üritatakse taldmiku alt killustikuga teha dreenikihti, siis on garanteeritud see, et 1) mõne aja pärast ta nagunii ei tööta sõltumata geotekstiili olemasolust, kuna vesi kannab sinna niikuinii mingit tahedamat ollust sisse ja veetihedalt liituvat geotekstiilkihti taldmiku ümber niikuinii ei tehta; või/ja 2) toimub pinnase ja killustiku segunemine -> vundamendi all oleva pinnase vajumine ja .... Aga lohutuseks, et Eestis on tohutult insenerlikult väärlahendusi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Inserihakatis!]

Tere!

Lugupeetud Alar Piirfeld.

Kas killustikaluse võib siis asendada kruusast alusega? Või mis riskid võivad sellega kaasneda?
Kruusa saab ju samamoodi korralikult ära tihendada ja ka tihendamine ise on veidi kergem.

Kui drenaazi ei tehta nagunii taldmiku pinnast allapoole siis on ju killustikalus aluse tegemine suhteliselt mõtetu. Selgelt on killustikalus vajalik suurte plaatvundamendite alla, kus ilmselt soovitakse ehitamise käigus raskete masinatega peale sõita. Sel juhul rikutakse lihtsalt loodusliku pinnase struktuur ja kandevõime. Aga lintvundamentide ja kohtvundamentide alla ei ole ju killualus vajalik. Välja arvatud juhul kui soovitakse augud valmis kaevata ja siis lasta neil pool aastat lahtises kaevikus seista. Eestis on tihti aluskihtidena levinud leondumisohtlikud pinnased, mis ei kannata lahtises kaevikus veesees ligunemist.

Siinsed ehitajad võiksid komenteerida killustikalus vs liivalus, mida nemad arvavad sellest. Kas on lihtsam ehitada killustikalusel või liivalusel?
Kas teete enamus vundamente killustikalusel sellepärast et kõik teevad nii või on sel ka mõni praktilisem põhjendus.

Insenerihakatis!

[igiliikur]

Jälgin ka pidevalt seda foorumit ja omast arust olen el teemal pädev, aga tunnen, et võin ka siin sõna sekka öelda...
Väike näide: pinnas liiv-kruus-savi, all olemas nõuka aegne maaparandus drenka, kaevasin seoses mahuti paigaldusega tuleva maja vundast ca 10m eemal selle läbi...Mina näiteks ei näe selles ohtu postvundale!?
Miks selline jutt? Aga sellepärast, et posti augu põhjad jääva"nii nagu on", sinna ei lähe ju ka mingi kild ega kruus alla?

[Külaline]

Jälgin ka pidevalt seda foorumit ja omast arust olen el teemal pädev, aga tunnen, et võin ka siin sõna sekka öelda...
Väike näide: pinnas liiv-kruus-savi, all olemas nõuka aegne maaparandus drenka, kaevasin seoses mahuti paigaldusega tuleva maja vundast ca 10m eemal selle läbi...Mina näiteks ei näe selles ohtu postvundale!?
Miks selline jutt? Aga sellepärast, et posti augu põhjad jääva"nii nagu on", sinna ei lähe ju ka mingi kild ega kruus alla?

Kui sul on seal augu põhjas selline pinnas, mis kannab posti ristlõike ulatuses ehitise osakoormuse ära, siis peaks kõik korras olema. Tegu siis ilmselt kergehitisega?

taastaja

[Inserihakatis!]

Tere!

Paistab, et teema hakkab juba oma lõppu leidma. Minu eesmärk oleks olnud, et arutluse lõpus oleks foorumi lugejad aru saanud, et killustik aluse kasutamine ei ole alati ilmtingimatta vajalik nagu on hetkel Eesti ehiusmaastikul juurdunud. Enne oleks tahtnud kuulda ka ehitajate arvamusi killustik aluste plusside ja miinuste kohta. Hetkel pole tulnud märkimisväärset tagasissidet ja arvamusi.

Teemaalgataja

[rokikas]

Killustikaluse korral tuleb killustik kindlasti eraldada looduslikust pinnasest geotekstiiliga, sest vastasel korra väikse teraline pinnas kantakse lihtsalt veega ajapikku killustiku sisse ja see võib põhjustada vundamendi vajumeid.
r

toimub pinnase ja killustiku segunemine -> vundamendi all oleva pinnase vajumine ja .... Aga lohutuseks, et Eestis on tohutult insenerlikult väärlahendusi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Küsiks parem kuidas muudavad ajapikku killustikuvahele kogunevad pinnaseosakesed vundamendi kandevõimet halvemaks (kui võimalik külmakergete oht kõrvale jätta).

Dreen ei tohigi olla taldmikust allpool, kuna siis on oodata vundamendialuse pinnase uhtumine drenaazi .

Kui taldmiku all on näiteks liiv siis tõesti aga killustiku korral see küll tõenäoline ei tundu.

Dreen ei pea vundamendi taldmiku alt vett ära juhtima vaid dreeni kõrgus on taldmikupealsega ja seal asuva hydro kõrgusel.

Hetkel ei meenu ühtegi projekti kus ma oleksin sellist lahendust näinud. Minu kogemustel üldjuhul asetseb drenaaž allpool taldmiku. Drenaaži kõrgem punkt on taldmiku alumine serv. Võib muidugi olla et ma olen eestis ja soomes kokku puutunud ainult vigaste projektidega aga hetkel ma seda tõenäoliseks ei pea.

[Külaline]

Eks vundamendi talla ja dreeni kõrgusi maapinna suhtedsvälja ei tooda. Madalvundament ehk siis?
Minul isiklikult on vähe segaseks jäänud see ehituslik dreeni värk, kui vundament rajatakse ikka külmumispiirist madalamele. Andke lollile andeks Milleks see dreen seal talla kõrval, kui majal keldrit pole? OK suuremates asulates on välja ehitatud süsteem kuhu see sellisel sügavusel "välja kallata",et saad krundi kiiremini kuivaks. Või on vaja põrandaalune kuivana hoida, mis otse maapinnale on valatud, mõne lahtise penotükiga seal vahel

Soomes sillutatakse killustik vundamendi talla alla enamasti looduslikule kaljule, mis erinevalt meite looduslikest tingimustest, mingit soga pinnasest üles ei keera, mis killustiku vahelt/alt dreeni veega minema kappaks. Sellepärast.

taastaja

[rokikas]

Eks vundamendi talla ja dreeni kõrgusi maapinna suhtes välja ei tooda. Madalvundament ehk siis?
Või on vaja põrandaalune kuivana hoida, mis otse maapinnale on valatud, mõne lahtise penotükiga seal vahel

~95 % uuseramutest millega ma olen kokku puutunud on just sellised jah.
Kui ei ole seda drenaažist tulevat vett kuhugi ära juhtida siis need torud tõesti mõtetud.

Soomes sillutatakse killustik vundamendi talla alla enamasti looduslikule kaljule, mis erinevalt meite looduslikest tingimustest, mingit soga pinnasest üles ei keera, mis killustiku vahelt/alt dreeni veega minema kappaks. Sellepärast.

Kaljut on siin palju jah aga leidub ka kõike muud.