Ehitusfoorum

Tere!

Selline küsimus, et tahaks kaminasüdamikule teha ümber korpuse, aga ei oska nüüd otsustada kas teha see savitellisest või karkassist-kipsist. Siit siis küsimus, et kas kaminasüdamik suudab üldse ülesse kütta lapiti laotud savitellist, et siis ka mõnda aegagi peale tule tegemist sealt sooja saada või on see mõtetu raha raiskamine ja töövaev ning lõppude-lõpuks annab sama efekti mis kipsist korpus!?

Tänud Teile, kes viitsivad vastata!

Taavi

Tee nii, nagu odavam tuleb. Nagunii teed natukese aja pärast ümber. Eeldan, et kiviahjuks.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/

motamees kirjutas:Tee nii, nagu odavam tuleb. Nagunii teed natukese aja pärast ümber. Eeldan, et kiviahjuks.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/

Ikka suudab kütta ja see soojus kuhugi kaduma ei lähe. Tuleb kõik peale tule tegemist tasapisi kivi seest tuppa tagasi.
Gurud räägivad oma kogemustest. Kui see jääb põhikütteks, siis igal juhul kuula neid - kiviahjus saad ka küttest rohkem sooja kätte.

taastaja kirjutas:Ikka suudab kütta ja see soojus kuhugi kaduma ei lähe. Tuleb kõik peale tule tegemist tasapisi kivi seest tuppa tagasi.
Gurud räägivad oma kogemustest. Kui see jääb põhikütteks, siis igal juhul kuula neid - kiviahjus saad ka küttest rohkem sooja kätte.

Ei jää põhikütteks, kütan muidu õhksoojuspumpadega aga suurte külmadega jäävad pisut lahjaks ja -25 pakivad end üldse kokku ja siis oleks vaja millegagi see aeg ära elada. ja loomulikult jääks ka elav tuli niisama silmailuks õlleõhtutel

Et Saurusele pärast üllatusena ei tuleks - oma olemuselt on bullerjan ja metallkamin sarnased küttekehad. Väljanägemine erinev aga mõlemis toimub vaegpõlemine.

motamees kirjutas:Et Saurusele pärast üllatusena ei tuleks - oma olemuselt on bullerjan ja metallkamin sarnased küttekehad. Väljanägemine erinev aga mõlemis toimub vaegpõlemine.

Tänud vastamast, aga seleta mulle lahti mis tähendab täpsemalt vaegpõlemine!? On omal töökojas olemas ka bullerjan ja sooja annab täitsa hästi, et mis siis selles vaegpõlemises halba on?

Vaegpõlemine tähendab hapnikuvaest põlemist. Põlemisjäägid ei ole lõplikult läbi põletatud ja sisaldavad palju tahma. Kuna kogu soojus on gaasidest välja võetud, tekib korstnas alatemperatuuri tõttu kondentsvesi. Vesi ja tahm kokku tekitavad pigi, mis on korstnas põledes üks äraarvamata halb nähtus. Kogu soojus võetakse gaasidest ära, kuna põlemisprotsess ei saa olla hoogne. Hoogsal põlemisel tekib väga palju kuumust ja rauast küttekolle teeks toa liialt soojaks.
Sõbraga sai jälgitud kamina korstnast väljuvat suitsu. Millegipärast vajus suits korstnaavast väljudes kohe maa poole. See juba näitab suitsugaaside jahedust või hoopis teist füüsikalist kontsistentsi. Tavaline ahjusuits tõuseb taeva poole. Nii on olnud aegade jooksu. Nüüd suure õkonoomitamise ja metallist küttekollete ajastul on hakanud kärsahais vajuma maadligi. Maal (poisil keskkütte katel, loomalikult metallist) on kohe tunda, kui katlal tuli all. Suits langeb mööda katusekallet alla. Kälimehe juures maal (tal kiviahjud) pole sellist haisu täheldanud.
Vabandust, et mul selline "professionaalne kretinism" ja neid asju jälgin.

"professionaalne kretinism"
Mul ka rauast keskkütte katel ja naaber küsis alles, et kas ma ka üldse katelt kütan? Ta nimelt pole veel korstnas suitsu näinud Mida arvad?

Kas Sa kütad katla välispinnaga maja?

taastaja kirjutas:... Mida arvad?

Mis siin arvata, naabrimees pole sul pottsepp.
Ega säält korstnast siis mingit paksu musta tossu tulegi. Imeliku lõhna ja värviga aur tuleb.
Nüüd jääb üle vaid õelda, et poiss ei oska katelt kütta ja Taastajal on üks eriliselt hää katel.

Motamees kirjutas:

Maal (poisil keskkütte katel, loomalikult metallist) on kohe tunda, kui katlal tuli all. Suits langeb mööda katusekallet alla. Kälimehe juures maal (tal kiviahjud) pole sellist haisu täheldanud.

.............................................................................


Kui siin metallist keskkütte katla välisküljega maja köetakse, siis palun vabandust. Usun, et materjalid pole süüdi ja süüdistamist väärt...asi ikka mujal kinni.

taastaja kirjutas:...Kui siin metallist keskkütte katla välisküljega maja köetakse, siis palun vabandust. Usun, et materjalid pole süüdi ja süüdistamist väärt...asi ikka mujal kinni.

Ei maksa nüüd Stupiduseri nalja minu kontole kirjutada.
Materjali mainisin sellepärast, et keskütte katlas on vesi sees ja mitte kunagi ei lähe tema soojavaheti pinnatemperatuur üle 100kraadi (kui just tööstuslikud katlad välja arvata). St, et tegu pole kiviga. Tänu madalale pinnatemperatuurile ei saavuta ka tuli oma kõige paremat põlemisresiimi. Siit algavad hädad ja küsimused, kuidas saab puhtaks ühe ja teise nurga sellel ja sellel katlal. Miks on pigi seinal ja miks tekkis korstnapõleng... jne. jne.
Kui nüüd natuke mõelda, miks tööstuslikes kateldes hoitakse suuremat survet - Nii suurtes kogustes kütust põletades tuleb seda teha juba väheke õkonoomsemalt.

motamees kirjutas:Vaegpõlemine tähendab hapnikuvaest põlemist. Põlemisjäägid ei ole lõplikult läbi põletatud ja sisaldavad palju tahma. Kuna kogu soojus on gaasidest välja võetud, tekib korstnas alatemperatuuri tõttu kondentsvesi. Vesi ja tahm kokku tekitavad pigi, mis on korstnas põledes üks äraarvamata halb nähtus. Kogu soojus võetakse gaasidest ära, kuna põlemisprotsess ei saa olla hoogne. Hoogsal põlemisel tekib väga palju kuumust ja rauast küttekolle teeks toa liialt soojaks.
Sõbraga sai jälgitud kamina korstnast väljuvat suitsu. Millegipärast vajus suits korstnaavast väljudes kohe maa poole. See juba näitab suitsugaaside jahedust või hoopis teist füüsikalist kondentsi. Tavaline ahjusuits tõuseb taeva poole. Nii on olnud aegade jooksu. Nüüd suure õkonoomitamise ja metallist küttekollete ajastul on hakanud kärsahais vajuma maadligi. Maal (poisil keskkütte katel, loomalikult metallist) on kohe tunda, kui katlal tuli all. Suits langeb mööda katusekallet alla. Kälimehe juures maal (tal kiviahjud) pole sellist haisu täheldanud.
Vabandust, et mul selline "professionaalne kretinism" ja neid asju jälgin.

Ok, pilt selge millest rääkisid! Olen saanud töökojas paar kuud tagasi bullerjanil metallkorstna lahti võtta, kuna oli põlve kohast täiesti kinni pigitanud

Eks Motamees tahtis juhtida tähelepanu sellele, nii hästi, kui oskas, et sa jummale eest ei ühendaks selliseid vaepõlejaid kivikorstnaga. Need tahavad õhukese siseseina ja soojustusega korstna lahendust.

veel motamehele: Eks kaasaegsed väikemetallkatlad ole sisustatud ka kivivoodriga. Kui need järelpõlemiskambris esimese hooga kuumaks saad, siis korstna järgi pole küll aru saada, et katlal tuli all oleks. Tähelepanelikul vaatlusel, vastu sinist taevast on vaevu näha, et mingi õhuvoolude liikumine seal toimub.

taastaja kirjutas:... Need tahavad õhukese siseseina ja soojustusega korstna lahendust...

...ja pigituvad needki ära.
Tuli meelde naabrimehe ütlemine, kui ta omale kasutatud lääne traktori ostis. "Need mootorid tahavad head lääne õli ka saada - Tahtis küll, väga tahtis, kõik sõi ära."

taastaja kirjutas:... veel motamehele: Eks kaasaegsed väikemetallkatlad ole sisustatud ka kivivoodriga...

Mulle polegi nii väga vaja seda õelda. Seda peaks rohkem rahvale toonitama. Kivikoldega kekskütteahi hakkab juba kiskuma sinna kiviahju kanti. Saab tulega õigesti toimetada.
Seda vahet aga ei osata tähele panna. Vaadatakse lihtsalt, et ka naabrimehel ju rauast küttekeha ja nii hää. Ma ostan ka. Peensusteni ei tungita ja siis on pärast vesi ahjus - nii otseselt, kui kaudselt.

Kui kamin ei ole põhikütteks siis pole probleemi ,et pead põlemis protsessi pikendama õhuavade kinnilükkamisega.Kui põlemine saab piisavalt õhku siis ei juhtu korstnaga midagi hullu.Kaminakorpuse võid teha ka servi või 85mm laiusest kivist.Odavam on muidugi teha kipsi ja fooliumvillaga .Nendega saab disainiga ka rohkem mängida.
Tänapäeval kasutatakse aga kamina ehitusel juba surer-isol plaati ja soojussalvestavat plaadi.Sellega saad ka erinevat kuju anda.Nendega tehtes aga kamina maksumus tõuseb märgatavalt.Kui majal on soojustus hea ja pidevalt elatakse sees siis on kindlasti kamin abiks.Kui aga on tegu tuult läbilaskva majaga oleks parem teha kivikamakas mis sooja salvestaks.