Määrdunud korsten

[R.Tamm]

Tere!

Minul on järgnev küsimus - ehk oskab keegi nõu jagada.
Nimelt sai majale tehtud uus punasest tellisest korsten, shamot pitsiga.
Majas elavad hetkel aga inimesed, kes ilmselt vale kütmise tagajärjel (niisked puud on nö leebeimad, millega seal ahju on kõetud) on ilusa-uue korstna väljanägemise rikkunud. Sellele, mis korstna sisemuses toimub, ei julge eriti mõteldagi. Asja tulemus on see, et läbi korstna on selle välispinnale imbunud nõge ja korsten näeb kole välja nii seest kui väljast.
Kuidas korstent sellisel juhul korralikult puhastada seest ja kuidas toimida, et läbi toa kõrguv korsten taas puhas ja silmale ilus vaadata oleks ka välispidiselt?

Ahjuga ilmselt sedavõrd suurt probleemi pole, kuna selles kerkivad-kestvad temperatuurid kõrgemad ja sedalaadi kahjustused vast harvemad.

Ette tänades!

[motamees]

Kas korsten siis juba majas sees on pigist läbi imbunud?
Kui nii, siis on ka ahjus palju tahma sees. Seal võivad süüdi olla märjad puud ja liiga "kitsi" kütmine. Kas korstnaga koos tehti ka uus ahi?

[R.Tamm]

Tere!
Just nii: korsten on väljast pigine. Ja ahi tehti tõesti koos korstnaga uus.
Põhjus ilmselt jah märgades puudes ja ütleme nii, et peamine põhjus on hoopiski milleski drastilisemas - seal uues ahjus on põletatud asju, mida seal mitte põletada ei tohiks. Ja niiskust sisaldavad need asjad rohkem kui üldjuhul kuitahes märjad puud. Piinlikkusest selle tõttu, mida mõni inimene seal põletanud on (tegemist lihtsalt ülimalt suure rumalusega), ei malda üteldagi, mida sinna ahju põletamiseks topitud on.

Mida ette võtta, ahi ja korsten seest ja väljast puhtaks saada?

Ette tänades,
Raimo

[Robi 1]

Osta kuivi haavapuid ja küta edaspidi õieti.

[motamees]

Põletatud siis ilmselt pamperseid, laste või täiskasvanute omi.
Ega siin mingit hääd nippi polegi. Tuleb asi ära kannatada ja hakata korralikult kütma. Kui kõik on uuesti ära kuivanud, siis alles tasub mingit remonti tegema hakata. Kuivamine võib kesta isegi suveni. Siis ilmad soojemad ja ahi jõuab rohkem kuivatada.
Pigi tuleb igast materjalist läbi, nagu niiskust saab. Ainuke asi, mis teda peab on klaas.
Korstnaid põletatakse ka pigist puhtaks. Selle kohta on korstnapühkijatel ametijuhendis eraldi päätükk kohe kirjas. Tegu äärmiselt ohtliku protseduuriga ja igal tasapinnal peab olema mees valves.
Kindlasti tuleks ennem põletamist ära pühkida (kraapida) liigne pigi. Muidu võib põlemise käigus korstna lõhki pressida. Pigi paisub põlemisel meeletult.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/
Äkki saaks ka ahjust pilte. Mõni ahi ei kuivatagi korstent ära. Korstna termomeeter kulub marjaks ära.

[Kalvis]

Korsten läheb pigiseks ka vaid ainult puudega küttes, märksõnaks ongi õige tuli küttekolde all. Ja kui aus olla, ma ei teagi nippi absoluutselt pigivabaks kütmiseks, nati tahma tekib ikka.
Samas olen kütmud saunaahju vaid "pamperseid", tõrva, pappi ja kõikvõimalikke õudusi ning nuta või naera, kuid mingit korstna tahma, pigi või muud õudsaid asju korstnas ei ole.

Üldiselt on kõikide korstnahädadel kaks põhjust - liiga madal temperatuur (peamine) ja liiga vähe õhku põlemisel. Mõlema koosmõju on sussitamine. Tean, et mõni on suutnud 1-3 kuuga oma korstna umbe kütta ja puhastama läks vaid sellepärast, et suits enam korstna ei läinud vaid tuli tuppa.

[R.Tamm]

Tere!

Tänud vastuste eest.
Kui maale lähen, siis püüan meeles pidada, et ka fotoaparaadi kaasa võtaksin ja teen mõned pildid.

Saunaahjude puhul, ma kujutan ette, ei ole selles osas asi nii kapriissne, kuna enamasti suitsulõõrid-soojaseinad jms lühemad ja suits jahtub ka vähem maha ja "tormab kogu täiega" korstnast hõlpsamini välja. See siis minu kui võhiku mõttekäik, millest võiks ühe või teise küttekolde kapriissus jms tingitud olla.

Aga ikkagi jääb üles veel üks probleem, millele äkki keegi mingit nippi oskab soovitada, mida proovida võiks: kuidas korstnajalga välispidiselt puhtaks või puhtamaks saada?

Parimatega,
Raimo

[vuuk]

Üldiselt on kõikide korstnahädadel kaks põhjust - liiga madal temperatuur (peamine) ja liiga vähe õhku põlemisel. Mõlema koosmõju on sussitamine.

Lisaks Kalvise nimetatud korstnahädade kahele põhjusele on ikka veel. Näiteks kui ahi või pliit+soemüür+viimalõõr on konstrueeritud nii, et suitsu teekond on korstnani on liialt pikk. Sellisel juhul annavad koldest väljuvad suitsugaasid lõõristiku seintesse kuumuse ära ja korstnasse jõuavad liialt jahedad gaasid. Kui lisaks kütteks kasutatakse liigniisket puitu, siis jahedale korstna sisepinnale hakkab kogunema kondensaat. Kivimaterjali boorsuse tõttu difusiooni toimel hakkab aja jooksul vedelikusegune tahm korstnaseintest läbi tungima.
Kui uskuda A.Veski raamatutarkusi, siis suitsu teekond koldest korstnani, ehk lõõristku kogupikkus ei tohiks ületada 6m.
Silmas pidades telliskorstnate "tervist" peaks jõudma sellesse suits temperatuuriga 200¤C.
Sellest lähtuvalt katlad ja ahjud, mille omaduste tõttu see tingimus ei ole täidetud, ei sobi kokku telliskorstnaga. Seega korstna tüüp tuleb valida vastavalt ahjule ja ka vastupidi.
Korstna välispinnale jõudnud pigi vastu on suhtelisel võimatu võidelda. Tõenäoliselt kõige õigem oleks korsten ümber laduda ja pigitumise põhjus kõrvaldada.

[Andrus Schults]

Hästi pühitud korsten tähendab turvalist kütmist!