Ehitusfoorum

Meil peaks nagu kehtima samad ehitusnormid, mis Soomes aga minu silm pole veel näinud kusagil 100 mm. tuulutusliistuga katuseroovitust. Isegi 50mm. on päris haruldane. Ja ka see pole mingi ime kui tuulutusliist isegi on aga räästas puudub ikkagi tuulutusvahe ja see, et ka harjas peab tingimatta õhk välja liikuma, on mõnele suur üllatus tänapäeval ( õhk ei liigu ühte kallet pidi üles ja teist all, sest soe õhk normaalselt liigub ikka füüsika seaduste järgi, nii ahjudes, korstentes, katustes- ühtemoodi).Normaalsetes tingimustes muidugi piisaks ka suht vähesest tuulutusest aga meil on suur temp. kõikkumine ja lumi tuiskab vahel...vahed täis.
Praegu on suur mure ühe koolimaja katusega, kus upputab pärsi hoolega.Käisin ka vaatamas ja näe imet... - polegi räästas tuulutusvahet ja aluskile lõppeb ka seina peal. Katuseakende vahel tuiskab aluskatte peale ja kuna lumel pole kuskile libiseda, siis sinna ta jääb ja ka sulab, sest ka kile all pole mingit tuulutust ja kogu maja niiskus ja soojus jääb põõningule ja sulatab lund, tekitades jääd, nii kile peal kui katusel, vesi niriseb seina vahele, tungides akende vahel isegi tuppa. Vaatepilt on kaunis isegi, sest sellist jääpurikate mängu näeb harva... aga seinad on seest märjad ja on vaid aja küsimus, et kogu maja lihtsalt hävib.
Sarnaste tunnustega ehitisi leidub aga teisigi...

Kuidas siis meister, kes tunneb füüsikat, soovitab teha toimivat katuseharja tuulutust?

taastaja

No... esiteks, iga maja on eriline ja ka katuse materjale on erinevaid. Tõsiselt rääkida saab muidugi ainult kivist ja käsivaltskatustest.Ma ei valda kumbagi kahjuks...sest on paremaid!!
Kui on lahtine pööning, siis piisab kui räästas on pragu ja otsaviiludes tuulutusrestid.Muudel juhtudel tuleb sarnaselt õhk suunata soojustuse pealt otsaviilude avadesse aga ikkagi vajab iga katusealune oma lähenemist, sest näiteks kui esinevad kelbad, on kohe ka uued lahendused , või on terve katus püramiidi kujuline, jälle lahendused muutuvad.Peaasi, et soe õhk seisma ei jääks katuse alla aga samas ei tuiskaks lund pööningule.
Mingit otsest katuseharja tuulutust ma ei julgeks küll soovitada just tuisu pärast.

katuserobi kirjutas:Meil peaks nagu kehtima samad ehitusnormid, mis Soomes aga minu silm pole veel näinud kusagil 100 mm. tuulutusliistuga katuseroovitust..

Igal riigil on veel siiani omad ehitusnormid. Too viide kus saaks lugeda neid soome ehitusnorme mis nõuaksid 100 mm. tuulutus "liistu". Mina ei ole sellist ehitusnormi siin veel lugenud. Saaksin ka targemaks.
Muidu jälle palju sõnu aga sisu na hõre.

Eesti võttis üle sommide määrused... vähemalt mis katuseid puudutavad.Muus osas ei oska sõna õelda.
Soomes on lubatud ka 50 mm. aga aluskattega.

50 mm. aluskattega aga 100 mm. järelikult ilma aluskatteta . Läheb päris huvitavaks. Too ikka link ka sellele nõudele/määrusele/ehitusnormile kust sa seda lugesid.

Einojah... ma ju tegelen ainult valtskatustega ja muu nagu tähelepanu ei tõmba. Soomes ei nõuta valtskatuse alla mingit aluskatet, sest 200 aastat vanu katuseid on tänaseni säilind (ja sel ajal polnud aluspüksegi, rääkimatta aluskattest).
Mingeid linke ma ei oska tuua, sest RT kaart omal olemas ja olen ka Soome ehitusfoorumis, kus iga päev asjast räägitakse.Olen ka Soomes tööl olnud ja ise näinud oma silmaga, seda mida kirjutan.

Mis aga puudutab veel seda üleni tuulduvat harja, siis sellist lahendust tõesti ei tea, mis näeks välja Eeastipäraselt ajalooline aga Poolas tutvusin ühe huvitava lahendusega, mida aga siin raske seletada.

Valtskatustele või siit mingeid teadmise saada... on 100mm

http://www.ruukki.ee/www/materials.nsf/ ... penElement

Täienduseks võiks lisada, et madalatel kalletel peab olema kuni 200 mm


taastaja

Mul on täpselt see sama asi soomekeelsena laual...
Huvitav lahendus on pakutud puitkiiluga sotrenni alla.Valts vahib vastuvoolu. See on siiski parem lahendus kui see, et vennad tõmbavad katusekruvid sealt läbi, mida näeb väga tihti.

see pole valts...see vaid sulle väga tuttav klamber, mis kaika katteplekki kinni hoiab.

taastaja

Olen ise kunagi samasuguseid klambreid, siis kasutanud ... aga nüüd teen nii, et see plekk, mis kaigast eest katab, läheb kaikka alla ja kui kaigas kinni kruvitud, siis painutan ta püsti ja valtsin kokku ülevalt.

Nagu mina aru saan, siis selle 200mm mõte on selles, et mitte ainult "kuivatada" läbi tulnud toaniiskust soojustusest välja, vaid ka hoida pleki temperatuur igal juhul miinuses, et ei tekiks jääd. Hetkel on vähemalt Tartu linnas kohutavad jamad just 200mm asemel tüüpiliselt vast ehk 25mm tuulutusliistudest....

Ma olen samal arvamusel, sest see on meeletu mis toimus. Lumi ja jää on lõhkunud väga palju, näiteks toonud alla katusele kinnitatud redeleid ja käimisteid, satipannidest rääkimatta.Kus aga tuulutus korras, seal praktiliselt jääd polnud ja lumi iseenesest nii palju ei lõhu.
Suvel see 25mm toimib ilusti ja vuhiseb lausa järsemal katusel aga talvel on olukord teine ja hakkab lund alt sulatama, pealt külmetama, millest tekib eluohtlik jää katusele, lume alla.Kindlasti peaks tuulutusliistuks kasutama 50mm. Ja ka kile alla korralik tuulutus kui see vähegi võimalik on.Kui aga lamedam katus jookseb ülevalt vastu teist seina, siis peaks ka sinna tuulutusvahe tekitama.Joonised on siin samas teemas olemas isegi.

sashaobrok kirjutas:Nagu mina aru saan, siis selle 200mm mõte on selles, et mitte ainult "kuivatada" läbi tulnud toaniiskust soojustusest välja, vaid ka hoida pleki temperatuur igal juhul miinuses, et ei tekiks jääd. Hetkel on vähemalt Tartu linnas kohutavad jamad just 200mm asemel tüüpiliselt vast ehk 25mm tuulutusliistudest....

Just. Eks see õhuvahe kõrgus ole sõltuvuses katusekaldega. Madalametel kalletel õhk lihtsalt ei voola piisava kiirusega ja mida kitsam vahe, seda kehvemaks see jääb. Kui on tegemist just puidust kandekonstruktsioonidega, mis ei tohi ummuksisse jääda on vajalik see 200mm. Olen näinud ka suuri puitkatuselahendusi kus õhuvahe kõrgus katuslae peal on 500mm olnud.
Vast alles teine või ka samane nõue oleks, et katusekate jääks külmaks. Eks soojusisolatsoonikihi paksusel ole siin oma roll. Aga käitluses oleval hoonel on soojustuse väliskihi temperatuur pea alati kõrgem, kui talvine õhutemperatuur. Siis peab päästma jälle see liikuv õhk katuse õhuvahes mis katust jahutaks, et ei tekiks sulavett katusekatte pinnal.

taastaja