100mA rikkevoolukaitse elamule

[HHH]

Kui palju kasutatakse varianti et peale pealülitit paigaldatakse kolmefaasiline 100mA rikkevoolukaitse, millest läbi käib kogu elamise elektritarbimine? On sellel asjal mõtet üldse?
Eeskätt kasutaks teda tuleohutuse eesmärgil, kuna juhtmed jooksevad laepeal külmal pööningul villasees ja harukarbid on katuse toolvärgi küljes.

[Küülaline]

Üsna harva kasutatakse. Ja siis ka 300mA või 500mA. 100mA ei ole kohanud.

[dumbuser]

100mA on enamuste inimeste jaoks surmav. Vist oli alla 5% kes ellu jäävad. Reaalselt on need suurema vooluga isendid mõeldud sellistesse kohtadess kus summaarne lekkevool on juba nii suur, et 30mA rakendub igal juhul. Kui ikka on tubade kaupa seadmeid siis on ka parima isolatsiooni puhul lekkevool ikkagi olemas. See on siis mingites tehastes, tsehhides, jne. Kui sul kodus on summaarne lekkevool rohkem kui 30mA siis on minu arvates miski juba mäda (täitsa kindel ei saa olla, vbl ongi mingi tööstushoone). Edasi ei saa ma aru mis kuradi uba on ühe katkise boileri või põrandakaabli pärast terve maja pimedaks lasta, kaas arvatud ka võimalikud garaazid, saunad, aiavalgustused jne. Sest täpselt sedasi hakkab see asi seal käituma. Aga noh maitse asi. Mina isiklikult ei tuleks kaine peaga küll sellisele mõttele

[Küülaline]

dumbuser pole asjast üldse aru saanud. Asja mõte ongi selles, et katkise boileri pärast maja mitte pimedaks lasta. See 500mA rikkevoolukaitse ei ole mõeldudki inimeste kaitseks ja selleks, et ta summaarset lekkevoolu üles ei korjaks ongi ta 500mA, mitte 100mA. Kui kuskil juhtmestikus tekib üksik suur lekkevool, mis võib põhjustada süttimise, siis ta rakendub.

[HHH]

dumbuser pole asjast üldse aru saanud. Asja mõte ongi selles, et katkise boileri pärast maja mitte pimedaks lasta. See 500mA rikkevoolukaitse ei ole mõeldudki inimeste kaitseks ja selleks, et ta summaarset lekkevoolu üles ei korjaks ongi ta 500mA, mitte 100mA. Kui kuskil juhtmestikus tekib üksik suur lekkevool, mis võib põhjustada süttimise, siis ta rakendub.

Täpselt see oligi asja idee!
Huvitav ma ise olen just kohanud 100mA varianti.
Loomulikult tuleb pesuruumile ja õues pistikupesadele-valgusle eraldi 30mA rikkevoolukaitse grupid ka. Kas 100mA on tõesti ka uute PPJ kaablitega süsteemis normalne leke? kui nii siis pigem kasulik see 300mA RVK.

[dumbuser]

Ahah. Ja kui tihti siis juhtub, et tekib mingis juhtmestikus leke ?

[Küülaline]

Tsiteerin ühte artiklit Elektrialas 3/2004:
Rikkevoolukaitsete kasutamine aitab vähendada ka elektrist põhjustatud tulekahjude arvu, sest põlevmaterjalide süttimiseks on vaja kohalikku võimsuseeraldust u. 100 W. Pingel 230 V tähendab see rikkevoolu ligikaudu 0,4 A. Seetõttu valmistatakse rikkevoolukaitselüliteid, mis on ette nähtud tuleohu ärahoidmiseks, nimirakendusvooluga 300 mA.

[dumbuser]

Ma nüüd vahepeal mõtlesin selle asja üle ja kui aus olla siis ei saanud mitte kottigi aru. Ehk siis paneme RVK 300mA kohe peale peakaitset ja siis on veel lause, et ta ei korja üles summaarset rikkevoolu. Ehk keegi seletaks mismoodi see asi saavutatakse ? Tsitaadi kohta tekib vaid küsimus, et miks siis on vaja teha installatsioon mis võimaldab seda 100 vatist võimsust kuskile põlevmaterjali sisse ajada ?

[Küülaline]

pesuruumile ja õues pistikupesadele-valgusle eraldi 30mA rikkevoolukaitse grupid

Tänapäeval peavad kõik pistikupesad olema kaitstud 30mA RVK-ga.

[jan]

Parandage mind, kui ma eksin, kuid selline RVK kaitseb tulekahju eest ainult nendel üliharvadel juhtudel, kui kaabli isolatsioon on vigastatud või kaablisse on keeratud kruvi, mis satub faasi ja maanduse vahele selliselt, et päriselt lühist veel ei tekita, kuid soodsatel tingimustel (õhuniiskus) hakkab üle lööma või lekkima. Seadme rikkele peaks reageerima nii ehk naa konkreetse grupi ees olev RVK.

Minu arusaamade järgi saavad enamik elektrist tingitud tulekahjud alguse siiski suurest üleminekutakistusest (loe: oksüdeerunud või logisevad ühendused), harvamatel juhtudel ülekoormatud (valesti dimensioneeritud) kaablitest või seadmetest. Ühelgi sellisel juhul RVK ei reageeri. Ameerikas on kontaktide sädelemise vastu kasutusel ACFI-d (ehk arc-fault circuit interrupter). Kas ka meil siin midagi sellist liikvel on, ei tea. Pealegi pole ka need ideaalsed - kui oksüdeerunud kontakt just ei sädele, siis ta ei reageeri.

Jätsin hetkel kõrvale ka neutraali katkemisest, üle- ja alapingest ning äikeselöökidest tingitud tulekahjud, sest need algavad samuti enamasti seadmetest, mitte kaablitest ning nendel juhtudel ei paku RVK samuti mingit kaitset. Pealegi on nende ennetamiseks eraldi seadmed, mis ka meil saadaval. Samas võid kogu kilbi täis toppida iga võimaliku rikke vastu mõeldud kaitseaparatuuri, kuid Murphy seaduse kohaselt juhtub siis ikkagi midagi nii labast (näiteks radiaatori termostaat ei suvatse lahutada enam), et selle peale ei kõssa ükski asi.

[Küülaline]

selline RVK kaitseb tulekahju eest ainult nendel üliharvadel juhtudel

Sellepärast seda kaitseviisi üliharva kasutataksegi.

[HHH]

Aga kui nt. hiir juhtmeid närima hakkab?
summaarset rikkevoolu ta kokku võib koguda aga ei rakendu. No rakendub jah, juhul kui majas on 17 30mA RVK-d ja neis kõigis on leke mis jääb napilt alla rakendusväärtust

Et saan siis aru et seda 500mA RVK-d ei kasutada eriti.... Kui mingit kindlat nõuet vms. pole siis läheb ta ikka käiku. Minu uni saab rahulikm olema vähemalt

[jan]

Kas nende kaablite ees, mis sul seal pööningul jooksevad, on juba RVK-d olemas? Kui on, siis pole ju sellel täiendaval RVK-l nii ehk naa mõtet?

Hiire närimise vastu kaitseb küll, kui hiir on piisavalt tark, et närib kollarohelise isolatsiooni ka läbi.

[trebla]

Tore, et inimene on enesele RVK tööpõhimõtte selgeks teinud, kuid kõike kättejuhtuvat ei maksa vägisi kokku kuhjama ka hakata.

Pea-RVK-d on vajalikud TT juhistikes, kus rikkesilmuse suure takistuse tõttu ei pruugi ahelate nõutav väljalülimisaeg (0,2 sek?) tavaliste liinikaitselülititega saavutatav olla.
Kui pea-RVK seal paigaldatakse, siis on (vist lausa peab olema) tavaliste hetktoimeliste suhtes selektiivne (ehk siis tähisega S), st viitega rakenduv.
Omaette ooper saab olema pea-RVK rakendumise (kogu elamine on siis ju pime) puhul vea otsimine. Viga võib olla põhjustatud ka mõne N juhi kokkupuutest maandusega, seega ei pruugi piisata faasilülitite klõpsimisest vaid vaja lahti ühendada ka vastavate liinide N-juhid. Kas mitte selle tõttu ei kasutata neis TT riikides ka kahe (1F+N) ja neljapooluselisi(3F+N) automaate?

Potentsiaalselt ohtlikud ahelad tuleb niiehknii nii meie TN kui ka nende TT juhistike puhul niikuinii kaitsta max 30 mA rakendumisvooluga RVK-dega (mõned riigid nõuavad mõningatel juhtudel 10 mA (Saksamaa, Norra?). Mina soovitaks selle pea RVK -ga jamamise asemel enne potentsiaaliühtlustuse korda teha, et olemasolev TN juhistik saaks normaalselt toimida. Ja seejärel veenduda, et oleks olemas korralik pikse ja liigpingekaitse. Ja kui siis veel aega ja raha ja kilbiruumi üle on, alles siis tegeleda pea-RVK ning x+N pooluseliste automaatidega.


500 mA rakendumisvooluga RVK-d on kuuldavasti kasutatavad kaitseks uitvooludest põhjustatava elektrokeemilise korrosiooni eest.

PS
Sellise suure rakendumisvooluga RVK-d oleks meil äkki mõeldavad (sarnaselt TT juhistikuga) pikkade liinide puhul, kus tavaline kaitseautomaat ei taga liini suure takistuse tõttu standardis nõutavat väljalülimisaega?