Ehitusfoorum

Mure siis selline , sai oma veneaegset küttesüsteemi uuendataud .
Paigaltati
2X1000l akumulatsioonipaaki ,
3T ventiil
200l paisupaak
Kui küttma hakkan on rõhk süsteemis 0,3 bar küttes kuni 60 C tõuseb rõhk 2bar ni ja vett hakkab ülerõhuventiilist vett jooksma välja ja kuna vett jääb vist süsteemis vaheks siis raiskab kogu sooja vee suht kiiresti ära . jahtudes 20C langeb rõhk nulli
Kuna paigaldaja ei mõttle välja mis võiks viga olla ehk keegi oskaks aidata ja hüva nõu anda .

Anna paigaldajale lihtsalt kolakat enne kui ta minema lased. Või küsi osa raha tagasi. Sest nii loll tegelane ei tohiks sellise ala peal üldse midagi teha. Tegelik põhjus on paisupaagi mittetöötamises.

mis mõttes ei tööta ? paigaldus valesti ? liiga väike ?

Ta kas on katki või pole sinna õigesti vasturõhku sisse lastud.

sai pantud täiesti tuttikas ja korras paisupaak sisse 2.5 bar kuna klapp on 2,5ne

kui juba eelrõhuks 2,5bari siis annagi kolakat ja soovitavalt selle pumbaga millega see surve sinna löödi.
paisupaagi eelrõhk on väärne küttesüsteemi töörõhuga mitte maksimumiga

No see 2,5 võib vabalt tehasest saadik seal olla. Tõenäoliselt on seda palju (tegelikult ma ei tea kas on) aga uute paakide puhul on see kummimembraan vbl sinna seina külge nii kõvasti kinni jäänud, et süsteemi surve ei suuda seda sealt lahti lükata. Ehk siis tee tavalise veetrassiga proovi. Kui seejärel hakkab sinna vett "mahtuma" siis on paak elus ja edasi tuleb õige eelrõhk välja mõelda.

Mis klapp see 2.5-ne on??? Ega mingi klapp veel eelrõhku näita!!! Eelrõhku tuleb ikka mõõta!!

2,5 klapp on 2,5 barine ülerõhuklapp veel on olemas paisupaagi juures ka manomeeter kus näen siis süsteemis survet ja kõik
paigaldaja väitis mulle et minu majas oleks normaalne rõhk radikates 1,3 bar .
ja paisupaagis peab rõhk olema 2,5 bar kuna ülerõhu klapp on ka 2,5 bar

Paraku on kaitseklapp süsteemil ikka selle jaoks, et olulisi sõlmi ülerõhu eest kaitsta. Paisupaagi juures olev kaitseklapp kaitseb aga paisupaaki ülerõhu eest, mitte ei anna infot paagi eelrõhust. Veel vähem näed sa selle manomeetriga paagi eelrõhku. Kui paisupaagi torul on olemas ka sulgeseade, siis keera see kraan kinni, lase paisupaagipoolselt osalt rõhk nulli ja võta manomeeter, millega mõõdetakse näiteks autodel rehvirõhku. Paisupaagi teises otsas on ventiil, mõõda sealt rõhk ära ja anna teada, mis numbri said. See ongi paisupaagi eelrõhk.
Seda ehitajat tahaks aga oma silmaga küll näha, kes väidetavalt paisupaagi eelrõhuks paneb 2.5 bar ja süsteemi töösurve on 1.3 bari ning kaitseklapi paneb samuti 2.5 baarise. Siin tekib kohe küsimus, mille jaoks üldse sellisel juhul see paisupaak pandi??? nagunii vesi sinna sisse ei pääse.

mul oli sama viga, et rõhk üles kui temp tõusis ja vastupidi nulli, kui temp langes - viga oli paisupaagis.

ants

kas membraan oli katki?

kuna algul oli paisupaak 35l ja klapp 1,5 siis oli asi hullem . küttmisega tuli tagasi oma 20l vett ja hommikuks surve maas . siis pandi 200l ja 2,5 klapp noh ehk aitab aga nagu isegi aru saate siis mitte sittagi .
Paisupaagi eelrõhk ongi 2,5 bar nagu ma kirjutasin ennist kui se paigaldati olin ise kõrval
panen ka ülesse joonise kuidas paigaltatud on , mida siis muutma peaks

Ühesõnaga tuleb välja se et kui midagi tahad et toimiks peab ise ikka tegema ,kahjuks on igasugusi sittakeerajaid ja spetsjaliste kõik kohad täis et...

Kuule istu nüüd maha ja ürita kasvõi siinset foorumit kaevata. Siin on piisavalt sellest räägitud. Või siis kasuta mõne sellise firma abi kelle ajalugu on pikem kui aasta. Paisupaak ei ole seal lihtsalt seepärast, et "aga teistel ka on, ju siis peab olema" vaid täiesti kindla eesmärgi pärast. Edasi näitab see paagi ruumala jutt, et paigaldaja on ikka tõsiselt loll selle koha pealt.

matakas kirjutas:
Ühesõnaga tuleb välja se et kui midagi tahad et toimiks peab ise ikka tegema ,kahjuks on igasugusi sittakeerajaid ja spetsjaliste kõik kohad täis et...

Welcome to Estonia!! Tahaks veel küsida, et miks sa just selle ehitaja valisid??? Tõenäoliselt oli ta kõige "soodsam".
Minu soovitus on ikkagi, et tee sina seda asja, mis sa kõige paremini oskad. Teeni sellega piisavalt pappi, et jõuaksid palgata omale oskaja firma, kes teeb asja korda. See aeg, mis sa kulutaksid küttesüsteemi ja katlamajanduse selgekstegemisele, pühenda pigem perekonnale. Nujah, midagi sa ju selgeks saaksid, kuid siis oled ise ka taoline spetsjalist (kopi-paste sinu threadist).
Ära võta seda isiklikult.

Ei võta isiklikult ja ei olnud kõige odavam . Aga mis siis on need niinimetatud firmad kes on usaldusväärsed , kuna üks 5 a tagasi vahetasin katla välja ja lasin seda teha ühel väga juhtival ja teada oleval firmal seda teha oli ikka sedasi et pidin lõõritoru uuesti paigaldama ja süsteemi ümbermuutma . Kindlasti te küsite et misks ma nendel ei palunud seda teha vastati mulle et lõõritoru kohta et eks savi ikka vahes mureneb
süsteemikohta et te ise ju ei rääkinud et te soovite nii , SIIS EHITUSMEHE SÕNAD - eks ikka ma nägin ise et oleks võinud sedasi teha oleks olnud efektiivsem ja parem aga noh te soovisite ju teistmoodi . ALA nagu mina oleks spetsialist , mille pärast ma siis naad palkasin . mõttetu teema ma leian
Tahaks siis teada kas keegi teab milles võib viga olla et saaks asja tööle.

Eelrõhk liiga suur. Mitu meetrit sul paisupaagist küttesüsteemi ülemisse punkti on, vertikaalsuunas?

5.5M kuskil

5,5m veesammast siis 0,55bar minimaalset töörõhku laias laastus.
võta nüüd oma paisupaagil küttesurve maha, seadista eelrõhuks näiteks 1,5 bar ning täida küttesüsteem kütmata seisus 0,5bari peale. kütmisel jälgi siis kui suureks läheb surve süsteemis. hetkel siis alates küttevee survest 1,5bar rakendub paisupaak.

paisupaake ei seata kaitseklapi järgi- mis siis saab kui on 15bar klapp? lased eelrõhuks 15bari sisse ja vaatad kuidas membraan automaatõhutist väljub ve?
igale komponendile küttesüsteemis on antud ette max survetaluvus, selleks on kaitseklapp (näiteks katel 10bari, radikad 6bari ning akupaak 3bari- maksimaalne kaitseklapi suurus oleks siis 3bari)

paisupaagi suurus on siis ka erinev. soovitavalt min 10% süsteemi mahust kui köetakse kõrgemat temperatuuri ja tegemist suuremate temp kõikumistega.

ok teen siis vastavalt õpetuse järgi loodan et aitab .

xxNIMETUxx kirjutas: (näiteks katel 10bari, radikad 6bari ning akupaak 3bari- maksimaalne kaitseklapi suurus oleks siis 3bari)

Standardi järgi valitakse kaitseklapp siiski 10% suurem, kui seadme lubatud töörõhk. Ehk antud juhul siis 3.3 bar.
Aga süsteemis saab olla rõhk süsteemi eri osades erinev.

mina ei soovita pumpadega töötavat küttesüsteemi tööle panna 0,5bar`isel rõhul!
vaadake enne seadmete tootjate nõudeid ka. pean pumpasid silmas, sest enamusel imamispoolel nõutud 1bar.

katlad kirjutas:mina ei soovita pumpadega töötavat küttesüsteemi tööle panna 0,5bar`isel rõhul!
vaadake enne seadmete tootjate nõudeid ka. pean pumpasid silmas, sest enamusel imamispoolel nõutud 1bar.

Ehk tood mõne konkreetse näite v annad ka viite, miks/kus peab olema sisendrõhk üle 1 bari, kui radiaatorküttesüsteemi maksimaalne temepratuur on näiteks +70°C.
Kui temperatuur on üle 100 kraadi, siis saaks sellest vajadusest aru.

Lammas
võta siis mõni pumba kasutusjuhend lahti ja loe.....