Ehitusfoorum

Oleks hea meelde tuletada tuleohutus nõudeid, mis puudutab kütteseadmeid ja korstnaid.Kust neid võib täpsemalt leida, et näidata inimesele, kes kipub vaidlema ja targutama? Tahaks teha ikka tööd nii, et asju mitu korda ümber tegema ei peaks, sest täna arvab inimene nii ja homme naa ja vahepeal on tuli lahti...

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13354895 ja http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13314859

EVS 812-3:2007
Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

http://www.evs.ee/product/tabid/59/p-15 ... 32007.aspx

Ma väga tänan! Nüüd saan inimestele otse näidata ja keegi ei saa õelda, et olen need lingid ise välja mõelnud.
Ei jaksa enam tõestada, et korstates ei tohi lagunenud kohti olla ja süttiv materjal( puit) peab teatud kauguses olema. Väga levind on aga arusaam, et katuse aluskattekilet tulebki korstna peale tõsta. See aga väga süttiv materjal ja kui põlema läheb, siis veab tule mõõda katuse tuulutusvahet kiiresti laiali.

Siit teemast hakkab välja paistma meistrite täiendkoolituse vajadus....
Kuidas tõesti teha oma tööd, kui omalegi selge ei ole, mida seadused seletavad
Korstnapühkijate "direktor" arvas seaduseks selle, kuidas "tema pooldab"
ja teisiti pooldajatele kirjutab tema ettekirjutise trahvimiseks. Igal mehel oma eneserahuldus tööst...

kena köik

Täiendkoolitus ongi alati vajalik, sest ilmub uusi materjale ja töövõtteid. Ei peaks muidugi üldse olema plekksepa asi,et mis seisus on korsten või muud teemad aga pärast parandada neid enam ei saa ja hea kui korraga korda tehakse ja õiges järjekorras muidugi.

katuserobi kirjutas: Ei jaksa enam tõestada, et korstates ei tohi lagunenud kohti olla ja süttiv materjal( puit) peab teatud kauguses olema. Väga levind on aga arusaam, et katuse aluskattekilet tulebki korstna peale tõsta. See aga väga süttiv materjal ja kui põlema läheb, siis veab tule mõõda katuse tuulutusvahet kiiresti laiali.

Robi, Sa oled väga tubli!

Enamus katusemeistreid lööks selle lagunenud korstna koos aluskattekilega plekiga üle, oleks õnnelik saadud raha üle ja kuri olnud kui neile üteldakse, et nii ei tohiks teha.

PS vabandust kui katusemeistritele liiga teen aga neid plekiga kaetud korstnaid on piisavalt näha

Meilegi kargas üks katusemees turja, et ei lõika nende kilesse auku nii, et selle servad saaks korstna külge teipida. Ma ei hakand pikalt sisisema, las teevad nagu arvavad, minu raha polnud seal sentigi sees
Motamees sai ka õppetunni
Kas keegi katusemees teab, kuidas üldse seda tavalist, katuse aluskilet, tihendatakse korstnaga

kaminahi kirjutas:... minu raha polnud seal sentigi sees ...

So raha seal just ongi sees - sinu raha eest on need ahjud tehtud, siiani.
Minu meelest oli see riid seal ka ilmasjata. Korsten läks ju katusekalde kõrgemast kohast välja. Rääkimata siis kile korstna vasta kleepimisest.

Kujutlege ette olukorda, kus katus on korstna vahelt 20-30 aastat vaikselt läbi nirisend, nii, et kivid on pidevalt niisked. Igasugu tellis paraku laguneb sellistes tingimustes ja kannatavad ka vuugid ( eriti kui on saviga või lubjaga lapitud ). Nüüd aga tulevad toredad poisid peale ja tõmbavad veel kilega üle sellise haige koha. Valesti paigaldatud kiledega tehakse niigi palju kurja ja sellest ka räägitakse palju, sest tekib hallitus ( või kasvõi paks jää katusele). Aga sellest, et korstent ei tohiks sisse mässida kilega, ei räägita, sest kuni pole maha põlend, pole ka probleemi üldiselt. Kes aga tahab oma tööd kainelt teha ka tulevikus, see tahaks ju vältida probleemide tekkimist.
Kuidas aga kilega käituda korstna läheduses? No muidugi kõigepealt korsten korda! Korstna külgedel, kuni sarikani, kasutada plekki ja sammuti üleval ja all plekid umbes pool meetrit, sest tuleb arvestada kile ülekattega( korstna peale keerab umbes 10 cm). Kasutades hingavat aluskatet, tuleb muidugi arvestada, et plekk ei lase õhku läbi ja selle alla tuleks õhuvahe jätta. Selleks tööks aga ei pea mingit uut plekki kasutama, igasugu jääke saab ära tarvitada.

Aluskile tõmmatakse "katuseproffide" poolt teibiga ka metallkorstna ümber.
Seda veel teatakse, et sarikas ei tohi olla vastu korstent, aga seda ei taheta teada, et see aluskile põleb lustiga. ja nii see värk ei käi.
Katuse sees ei olnud mul sentigi

Kivi- ja metallkorstnaga tundub asi selge olevat. Kuidas on lood moodulkorstendega (Fibo, Shiedel)?

Tuleohutuse mõttes, ei tohi isegi kivist korrusmajal akna kõrvalt põleva materjaliga soojustada ( St.et peno asemel peab akende ümbrused katma villaplaadiga) . Aga siiski moodulkorstnad ei tohiks nii kuumaks minna, isegi kui peaks seest põlema . Sammuti ei juhtu midagi, tervete, paksuseinaliste ( poole meetriste) paekivikorstendega, kus võib kolm päeva tahm sees põleda, minnes vaid kergelt leigeks (mis muidugi ei tähenda,et ei peaks ettevaatlik olema).

Kuna aga aluskate tõesti väga süttiv on, siis ka ei tohiks kunagi katusesse relakaga auke lõigata, mida aga tehakse (sedasi aga põles üks terve tehas maha ja ise olen ühe suure maja põlema saanud, kuna akna katteks oli pandud katusekile ja see sai kaugemalt sädemeid, mis tund hiljem, tuld võtsid...ja ülejäänut võite juba arvata...).

No sellise jutu võiks küll lausa"Äripäeva`s" avaldada.
Paistab,et veel üks"hillarkohv"juurde tulnud.
Andke minna ja materdage edasi!

Katuserobi.

Kritiseerid siin teisi, aga mul oleks siis Sinu spetsialiteedist küsimus. Millist katusseplekki on nüüdsest rellakaga lubatud lõigata? Teiseks, kas Sul ehituseksperdi paberid olemas, või on see lihtsalt Sinu arvamus korstnate seisukorra ja korstnapühkijate kompententsuse kohta? Minuteada annab korstnapühkija hinnangu küttesüsteemidele tuleohutuse seisukohalt, iga pragu ja veidi lagunemismärke ilmutav kivi korstnas ei kujuta veel endast tuleohtu. Kui korstnaotsas kivid lahti, siis on ta lihtsalt eluohtlik, mitte tuleohtlik.

Keda ma kritiseerin, too näiteid?

Iasugust katuseplekki toihib südamerahuga rellakaga lõigata, mis kindlapeale vanarauaks läheb. Aga seda ei tohiks teha katusel.

Muude asjade osas ... Kui aega saad, siis võin näidata neid väga ohtlike korstnaid, millel pole vahet, kas kivi kukub väljapoole, inimesele pähe või korstnasse sisse, kahju on ikkagi väga reaalne.

Katuserobi.
Selgita kuidas on seotud pähe, või lõõri kukkuv kivi TULEOHUTUSEGA ? Kui keegi korstnapühkija on Sinuarust seadusevastaselt akte väljastanud, siis skänni see arvutisse ja saada info@korsten.ee
Kui Sa käid mööda hoovinurkasid ja kogud vanarauda, siis oled vales foorumis, seal tõesti lõigu rellakaga niipalju kui jõuad.

Alljärgneva oled postitanud 01.jaan. k. 15:20 Pottsepa kutseandja rubriigis

Tervitused!

Lisaks paberile, on ikka vaja tervet mõistust ja rohkem ausust. Ma näiteks ei saa aru ka kutselistest korstnapühkijatest, kes annavd paberi, et asi OK aga tegelikult... on päris vähe ikka neid korstnaid, kus poleks pragusid, lahtiseid kive ega muid ohtusid.
Oli just selline näide, et korstnapühkija käis, andis paberi ( mis maksis 900 eek. )mis pidi tõestama, et võib ohutult kasutada kütteseadmeid.Mulle aga tundus see kummaline, sest isegi 2a. vana korstnapits on väljast pigi läbi ajand.Täpsemal uurimisel selgus, et pliita on puhta lagund ja tuld juba välja ajand kahest kohast. Korsten aga pigi täis ja suht pude. Pealegi ehitatud PUITSEINA sisse! Kord on seal juba tahm süttind ja läbi ime pääsetud suuremast jämast.

Neid juhuseid on ikka mitu korda olnud,kus nõrdinud majaomanik on õelnud, et seda ja toda korstnapühkijat küll enam ei kutsu, sest kui ta jätab luua korstnasse kinni või on pärast slepe umbes jne. siis pole see kena ja julgen minagi nõus sellega olla.
Päris kindlasti pole mul midagi isiklikult kellegi vastu ja ei kritiseeri asjatult. Ma olen pigem aidanud inimestel probleemidele tähelepanu põõrata, kutsudes kohale erinevad potsepad isegi jne. aga ikkagi inimene ise otsustab.
Jüri külas oli kevadel näiteks selline lugu, et käisin katusele plekke paigaldamas ja vaatasin ka korstna üle, avastsdes, et just katuse all on paari tellise suurune aukk. Aga seal käib regulaarselt korstnapühkija... ja ma ei kritiseeri kedagi, lihtsalt ... nüüd on see asi korras ja pererahvas väga tänulik.
See lugu aga kus korsten on PUITSEINA sees asub Haapsalus ja ma pole kuidagi rahul sellega. Inimene jäurab, et kui on pidanud 30 aastat, käib veel... Mina aga tõesti ei ole talle nõus paigaldama uut katuseluuki ja korstnakraed kui ta korstent korda ei tee. Ma kutsun ise selle korstnapühkija sinna koha peale, sest tahaks tõesti ise ka kuulda, mida ta kostab???Seniks aga RAHU, pole ju mõtet asjatult aega raisata hõõrumistele.Tööd on vaja teha ja elust mõnu tunda!

Tere!
Siin oli üles tõstatatud küsimus kile ja aluskatte ning korstna ühenduse teemal.
Aga vastused...nende ümber kiputakse käima millegipärast nagu ümber palava pudru. Või ehk neid ei olegi?
Ehitades ja olles kuitahes kogenud, ikka võivad üles kerkida teatud sõlmede juures küsimused. Ja mitte alati polegi lihtne leida päris õiget vastust.
Aastat 20...30 tagasi võtsid riiulist vana hea "Arvo Veski" või "Masso" raamatu ja leidsid küsimusele (enamasti)vastuse.
Nüüd aga on need "piiblid" paljuski vananenud (uued materjalid, tehnoloogiad...) ja kaasaegsed saada olevad raamatud sarnanevad rohkem pildiraamatutega, kus domineerib esikohal reklaam.
Et arvuti, internet, Google...
Paned otsimootorisse märksõna. Ja ennäe - infot kui palju. Aga lähemalt uurides leiad igasugust staffi: ümargust ja üldist juttu, häma, reklaami, ja ka viiteid, kust võib saada (kus-juures ei tarvitse ) infot raha eest.
Heal juhul suure otsimise peale midagi leiab, tihti tuleb aga leppida, et kõik ponnistused olid vaid ajaraiskamine.
No näiteks: kuidas lahendada antud sõlm.
Olen aegu tagasi ja ka hiljuti sellele küsimusele vastust otsinud. Küsimus ju selles, et ni mõnigi kord peab lahendus olema teostatud selliselt, et tulemus vastaks tuleohunõuetele, lisaks aga aurutõke peab pidama auru, tuuletõke tuult ja katuse aluskate vett. Ja kui tegemist kõrgdifuusse aluskangaga, siis peaks sõlm olema tule, tuule aga ka veekindel.

Vastavalt tuleohutusnõuetele,
1. ei tohi olla süttiv materjal korstnale lähemal kui 100mm (kui tootjajuhises pole teisiti) Sedagi siis, kui süttiva materjali ja korstna vahel on kivivill (mitte igasugune, tulekindlusega 900 kraadi)
2. välja arvatud süttiv materjal, näiteks puidust laud, roov, liist on õhem kui 30mm paigaldatuna servada või otsaga vastu korstent (kui tootjajuhistes või projektis pole teisiti ).
Sellest järeldub, et kui paigaldada kile, aluskate vms. vastu korstent keerates selle serv üles 30mm ulatuses ja kleepida see korstna külge, siis oleks ju tulohutusnõue täidetud.
Ühest "Isoveri juhisest leidsin lahenduse, kus soovitab teha korstna ümber fooliumteibiga krae, mis ühendada omakorda süttiva materjaliga.
Üks lahendus, mis vastaks kõigile eelpool loetletud tingimustele oleks järgmine: kinnitada naeltüüblitega korstnale plekist krae, sellele kinnitada süttiv materjal teibi, silikooni, vastava mastiksi või liimiga. Korstna ja pleki vahelt tihendada tulekindla silikooniga.
Teine lahendus, mida olen varematel aegadel kasutanud oleks valada korstna ümber betoonist krae. Ühendada see korstnaga 200mm naeltega, mis eelnevalt korstna ladumise käigus paigaldatud vuukide vahele. (juhised peaks olema kirjas ka A. "Veski" raamatutes)

Mnjah, mis siis viga kui oleks projekt , milles kõik lahendused kenasti olemas. Ehitajal poleks muud vaja kui osata lugeda joonist ja seda järgida.
Aga sellist luksust on ilmselt mõttetu loota.

Jõudu kõigile lahenduste leidmisel!

Vuugi jutule võiks veel lisada seda, et ega korstent ja katust tohigi jäigalt kokku ühendada kui tegu pole just vanade vajund sarikatega. Seega see tulekindel silikoon aluspleki ja korstna vahel hakkab pragunema, sest sarikad vajuvad paar cm. allapoole. Aga see pole enam see teema...

Tere.
Ei ütle,et seeõige käitumine oleks ja kindlasti ka mitte tuleohutuse seisukohalt aga olen näinud ka lae tala mis toetub korstnasse.Ots on korstna sise seinaga tasa,söestunud ja see ka kõik.Olen kuulnud sellist lahendust tehtavat mitmel pool Eestis. Toimib.
Lugupidamisega Meelis

Olen samuti ühel korral näinud lahendust, kus tala toetus korstnale, ehk korstnasse oli müüritud tala tarvis nö nišš. ETala ots ei olnud küll korstna seina sisepinnaga tasa, aga söestunud oli tala ots küll. Maja ise oli vähemalt 100 aastat selliselt toiminud, muide.

Tüüpiline lähenemine viimased 20 aastat.
Teha ei tohi ,aga ikka tehakse.
Ja põhendatakse: 20 aastat seisnud,100 aastat püsinud,kogu aeg olen teinud nii ja midagi pole juhtunud.Ja näiteid on elust ikka võtta millega väära otsust piltlikult-nüitlikult illustreerida.

JÄTAME SIIS MEELDE: küttekollete,slepete,korstende ehitamisel-paigaldamisel kolm kõige olulisemat asja:]tuleohutus,Tuleohutus ja veelkord TULEOHUTUS.

Tegelikult oleks hea alati seda meelde tuletada, sest ega mina ometi ainuke pole, kes näeb näiteks slepesid, kus praod lausa nii suured, et pista sõrmed sisse, aga omanik marurahulik... . Tuleb aga ette, lausa selliseid üllatusi, et Päästeteenistuse omad poisid on vabal ajal korstnaid lappind, oma tuttavatele ja tase on selline, et IMESTA JA IMESTA.Osad vuugid on tühjaks jäätud ja samas korsten pigitab. Katsu nüüüd pigi vuukide vahelt välja saada, et uuesti vuukida.Pigi on muidugi omaniku lohakus aga sellest oleks pidand kindlasti kohe rääkima.